Minu 4.aastane poiss pole diagnoosiga, aga enda peas olen juba pikemat aega igasugu hirmsaid teooriaid kokku mõelnud.
Paluks siinkohal autismispektri häiretega laste vanemate kommentaare.
Oleme käinud juba korra psühhiaatril ja logopeedil, aga esimesel visiidil midagi tarka teada ei saanud. Lisaks tuli käimisele lünk sisse ja läheme detsembris uuele ringile.
Mul on kodus kasvamas veel vanem tütar ja noorem tütar. Nemad tunduvad olevat terved.
Küsimus on aga selles, et poisiga on iga päev üks katsumus, ta ei käi lasteaias ja on päevast päeva minuga.
Viimasel ajal on ta väga julmaks muutunud. Eriti just väikese õe suhtes.Kuna alles aastaseks saanud tirts on nii uudishimulik siis poisile see pähe ei mahu kui ta tema mänguasjade juurde läheb ja neid katsuda üritab.
Täna oli samuti situatsioon kus ta hakkas oma mänguasju raevukalt peksma kui tütar ohtlikult lähedale tuli. Ta lihtsalt karjus ja peksis kätega neid asju…
Eile oli situatsioon kus ta pidi tulema tuppa. Siis hakkas peksma ust, et seda lahti teha, ja kui teda kinni hoidsin siis püüdis ka mind lüüa. Olgu õeldud, et selline asi pole meie majas aksepteeritav, aga kui ma ta karistuseks nurka seisma panin, siis ta kõndis minema, nagu poleks ma mitte keegi…
Lisaks on uued olukorrad väga rasked.Arstide vahet käimine, pean teda konkreetselt kabinetti tassima, sest ta ei liigu. Aga samas kui on korra käinud, siis saab pikema moosimise peale ta sinna kabinetti. Nii mõnigi kord oleme läinud visiidilt koju.
Kui käime kodu lähedal poes, peab ta kindlasti käima mänguasjade leti juures autosid vaatamas, vastasel juhul ei suuda ma teda ohjeldada, sest ta viskab end pikali. Tal pole häbi tunnet üldse, ka mitte vööraste ees.
Söömisega oleme püsti hädas.Ta lihtsalt ei söö, ei meelitamise ega ka kurjustamisega. Lihtsalt ei söö.
Ainult teatud toidud mida ta soostub sööma.
Ausalt olen ma väga väsinud sellest olukorrast ja ei suuda enam elada pidevas stressis. Sest uued olukorrad on ka mulle stressi tekitavad sest ma ei tea kuidas poiss reageerib.