Mind huvitab, kas valjusti jutu ajamine (nii valjusti kui kõrist tuleb), kiljumine, karjumine, röökimine alaa seatapu kisa, on tavalise 6-7a laste normaalse arengu osa ja paratamatus? Nimelt. Naabril on lapsed selles vanuses ja karjuvad nagu ratta peal kahekesi mängides. Istuvad arvuti ekraani ees ja lihtsalt kisendavad või siis kaklevad omavahel ja kisendavad. Või jooksevad õues ringi ja kisendavad. Pidevalt üks kisa käib. Kuna minu laps on alles väike, pole ma kursis kas see on ikka normaalne? Pole küll teadlik, et neil lastel oleks diagnoos. Võimalik, et on, kuid mis siis? Või mis seal siis toimub? Teatud piirini on ju normaalne kisa, omavaheline võimuvõitlus, ent see kisa on ikka pidev st igapäevane ja väga vali. Kas peaks mures olema? Mingit keelamist ma ei ole täheldanud. Ma ei kujutaks ette kui minu laps päevast päeva teeks täiest kõrist röö röö, ma otsiks abi. Asi pole selles, et nad rääkida ei oskaks, kisades lastakse käiku mitte sõnad, vaid erinevad häälikud rää, röö või teevad kurgust tulevat häält?
Teema: Kas norm käitumine?
Mind huvitab, kas valjusti jutu ajamine (nii valjusti kui kõrist tuleb), kiljumine, karjumine, röökimine alaa seatapu kisa, on tavalise 6-7a laste normaalse arengu osa ja paratamatus? Nimelt. Naabril on lapsed selles vanuses ja karjuvad nagu ratta peal kahekesi mängides. Istuvad arvuti ekraani ees ja lihtsalt kisendavad või siis kaklevad omavahel ja kisendavad. Või jooksevad õues ringi ja kisendavad. Pidevalt üks kisa käib. Kuna minu laps on alles väike, pole ma kursis kas see on ikka normaalne? Pole küll teadlik, et neil lastel oleks diagnoos. Võimalik, et on, kuid mis siis? Või mis seal siis toimub? Teatud piirini on ju normaalne kisa, omavaheline võimuvõitlus, ent see kisa on ikka pidev st igapäevane ja väga vali. Kas peaks mures olema? Mingit keelamist ma ei ole täheldanud. Ma ei kujutaks ette kui minu laps päevast päeva teeks täiest kõrist röö röö, ma otsiks abi. Asi pole selles, et nad rääkida ei oskaks, kisades lastakse käiku mitte sõnad, vaid erinevad häälikud rää, röö või teevad kurgust tulevat häält?
Kui vana su laps on?
Kas peaks mures olema?
Tahaksid pöörduda lastekaitsesse või psühhiaatri poole?
Niisama muretseda võid ikka 🙂
Lapsed kisavad enda seest lihtsalt kõik välja, mis paisu tagant vallapäästmist vajab. Naabritele vastik, aga lastele vajalik.
Kui naabrid nii kisaks, siis tekiks tahtmine pöörduda politseisse või mingisse tervisekaitsesse, et kas müra jääb ikka lubatud piiridesse. aga no emad ja teised pereliikmed peavad kõik välja kannatama.
Meil vahest teevad sellist seakisa, et imesta, siis manitsen vaikusele. Eriti suur kisaja on üks naabripoiss, aga see selleks. Oma maja küll, aga ei luba oma kodus sellist kära. Kupatan õue rattaga sõitma.
Jah, on normaalne. Eriti kui laps ei ole üksinda. Kui minu lapsel sõbrad külas käivad, siis imestan alati, et kuidas nad üksteist üldse kuulevad, kui kõik korraga karjuvad. Aga oma mõtted on ju kõvasti vaja kõigile kuuldavaks teha. Pakun, et teemaalgataja naabrid on poisid.
Kisa pärast õue ei saada, aga kui kamp on koos, siis ei suuda poisid enam ka rahulikult mängida, vaid ilmtingimata peab üle ja ümber mööbli jooksma. Vot siis saab minu mõõt ka täis ja poistel tuleb õue rahmeldama minna.
Olen käinud koolis vahetunni ajal – kisa, mida esimene klass kuuldavale oskab lasta, on täiesti kohutav! Kindlasti ei saa öelda, et kõik lapsed oleks sellised. Klassitäiest umbes 5 last ja terve koridor on väljakannatamatut lärmi täis. Kooliõpetajad räägivad ka, et iga järgmine lend tuleb hullem. Nii, et selleks ajaks, kui teemaalgataja laps kooli läheb, siis on vist põrgu lahti.
Väikesed lapsed kisavad – no hea küll, väikesed lapsed on väikesed lapsed ja ei kontrolli oma häält veel, kui emotsioonid üle keevad.
Aga mulle ei mahu pähe, miks kisavad sellised 13-15 aasta vanuses tüdrukud.
No läheb mööda tänavat rahulikul sammul üks noorte seltskond, jutustavad tasakesi omavahel … ja äkki hakkab üks tüdruk lihtsalt niisama kriiskama ja kiljuma.
Mitte keegi teda ei näpistanud ega tõuganud, aga niimoodi lihtsalt niisama kiljub.
Natuke aega vaikust ja jälle nii hull kriiskamine, nagu keegi lükiks nõelu küünte alla.
Ma tõesti ei suuda aru saada, mis on selle kisa eesmärk.
Olen püüdnud igasuguseid põhjendusi leida, olen ka iseennast püüdnud meenutada selles vanuses – no ei ole olnud sellist asja, kui mina noor olin.
Miks nad nii teevad? Kas see on noormeeste tähelepanu saamiseks? Aga kas tõesti selline kriiskamine tekitab kellegi vastu positiivset tähelepanu?
Või on see on mingi tüdrukutele iseloomulik faas?
Mul endal tütreid pole, ainult pojad, mõlemad ülikooliealised juba, seega suured mehed.
Olen neilt ka küsinud, et mis tunde see neis tekitab, kui noored tüdrukud sedasi tänaval kriiskavad. Et kas tõmbab tähelepanu ja tahaks minna tutvuma kohe nendega.
No ei tekitavat sellist soovi kohe üldse, vastupidi.
Selline kisa on juba lasteaias, jätkub koolis. Ise pole kodudes sellist asja täheldanud.
Jah, minu omad ka aegjalt mõnuga kisavad, ei aita ükski keeld. Tuleb lihtsalt mingi tuur peale ja ajavad üksteist taga ja röögivad. Ega polegi ju kohta kus nad seda mõnuga teha saaks. Korteris ikka ei luba ja keelan, linnahoovis või tänaval ka mitte. Metsavaikuses ju ka ei taha. Siis maal lasen mereääres tormise ilmaga neil kisada nii palju kui torust tuleb. Ainult et siis neil pole seda tuju.
Aga kui need lapsed üksi olles ei kisa, siis on see ikkagi mingi kambavaim. Oleks et laps üksi ka ainult kisendab, siis võiks muret tunda.
Ja muide – mu lapsed hakkasid lasteaias käies palju valjema häälega rääkima, ka kodus.
Kui on väikese vanusevahega lapsed, siis väga vabalt võivad kisada, eriti kui mingid lahkarvamused. Kooli kisast ma parem ei räägigi. Kui lapsele kooli helistan, siis tema ei kuule mind ja mina teda. Hullumeelne lärm on.
Mina ei talu lärmi, ometi lärmavad mu enda lapsed ka. Kogu aeg vaigistan neid. Vahel peaks isegi ruupori võtma, et mu hääl neist üle käiks. Ma ei saa samuti aru, MIKS nad kisavad.
Tere! 6-7 aastane laps on koolieelik. Saan aru, et tegemist on kahe ühepere lapsega? Ehk situatsioonid on tavaelust ja igapäevased? Isegi kui selles vanuses lapsel on ka sõbrad külas, siis selline kisamine ja röökimine EI OLE normaalne. Eelpool kirjutati, et laps elab ennast välja…. Selles vanuses laps vôib muidugi veel vahel n.ö jonnida, kuigi ma ütleks pigem häälekalt protesteerida. Kuid sellises mahus ja sellise sisuga kisa ei ole ok selles vanuses. Kahjuks on palju vanemaid, haritud ja väga toredaid vanemaid, kelle lapsed niimoodi käituvad. Nad ei kasvata oma lapsi, nad ei arvesta teiste inimestega ja leiavad, et “las olla…”. Sel teemal võiks lõputult kirjutada. Sinu küsimus oli: kas see on okei? Vastus: kindlasti ei! Lahendus: kahjuks puudub:(
Lisan veel, et koolikisaga seda olukorda võrrelda ei saa! Vahetundides ongi kisa, sest lapsi on koos sadu! Kui rahulikult ringi vaadata, siis normaalses koolis ei tee 99,9% lastest vahetunnis liiga kôva häält, kisa tekib massist….
Tegelikult ei õpetata enam lastele, et nt teiste lastega rääkides(!) ei ole tarvis täiest kõrist kisendada, et ei sõideta teise jutule sisse ja muid reegleid, mis vanasti tähendas teise inimese, oma jutukaaslase austamist.
Siin Perekooliski lokkab arusaam, et austus tuleb “ära teenida”.
Ma ei tea, mul on üks laps ka 7-aastane, ma ei kujuta ette, et karjuks niimoodi nagu siin kirjeldatud. Koolis pole samuti täheldanud sellist asja. Käitumisreegleid tuleb muidugi maast madalast õpetada. Lihtsalt röökimine ei ole normaalne.
Tegelikult ei õpetata enam lastele, et nt teiste lastega rääkides(!) ei ole tarvis täiest kõrist kisendada, et ei sõideta teise jutule sisse
Õpetatakse. Sinu pime usk, et noored lastakse hukka minna, ei ole tõe kriteerium.
Tegelikult ei õpetata enam lastele, et nt teiste lastega rääkides(!) ei ole tarvis täiest kõrist kisendada, et ei sõideta teise jutule sisse ja muid reegleid, mis vanasti tähendas teise inimese, oma jutukaaslase austamist.
Siin Perekooliski lokkab arusaam, et austus tuleb “ära teenida”.
Õpetatakse ikka, aga seda “ei peksta” neile sisse.
Minu poeg on loomult valjema häälega (terve tema isapoolne suguvõsa räägib mulle harjumatult valjusti). Kui pojal on sõbrad õues külas, pean just poega iga natukese aja tagant manitsema, et ta ei karjuks nagu metsaline. Muidu on suhteliselt vähese jutuga rahulik poiss.
Ma ei tea, mul on üks laps ka 7-aastane
No kui neid on samas vanuses 2, siis on lugu teine. Mul on 6 ja 8 ja no ikka läheb kisaks küll, eriti õues kui jooksmine ja tagaajamine mängus. Ei aita need reeglid siis ka. Teoorias nad ju saavad aru ja teavad, aga praktikas unustatakse see tihti ära.
Või siis tõesti on mul metslased.
Tere! 6-7 aastane laps on koolieelik. Saan aru, et tegemist on kahe ühepere lapsega? Ehk situatsioonid on tavaelust ja igapäevased? Isegi kui selles vanuses lapsel on ka sõbrad külas, siis selline kisamine ja röökimine EI OLE normaalne. Eelpool kirjutati, et laps elab ennast välja…. Selles vanuses laps vôib muidugi veel vahel n.ö jonnida, kuigi ma ütleks pigem häälekalt protesteerida. Kuid sellises mahus ja sellise sisuga kisa ei ole ok selles vanuses. Kahjuks on palju vanemaid, haritud ja väga toredaid vanemaid, kelle lapsed niimoodi käituvad. Nad ei kasvata oma lapsi, nad ei arvesta teiste inimestega ja leiavad, et “las olla…”. Sel teemal võiks lõputult kirjutada. Sinu küsimus oli: kas see on okei? Vastus: kindlasti ei! Lahendus: kahjuks puudub:(
Olen 100% nõus. See ei ole normaalne. Ja selline käitumine peab korrigeerima mida varem seda parem. See ongi kasvatamine.
Väikesed lapsed kisavad – no hea küll, väikesed lapsed on väikesed lapsed ja ei kontrolli oma häält veel, kui emotsioonid üle keevad.
Aga mulle ei mahu pähe, miks kisavad sellised 13-15 aasta vanuses tüdrukud.
No läheb mööda tänavat rahulikul sammul üks noorte seltskond, jutustavad tasakesi omavahel … ja äkki hakkab üks tüdruk lihtsalt niisama kriiskama ja kiljuma.
Mitte keegi teda ei näpistanud ega tõuganud, aga niimoodi lihtsalt niisama kiljub.
Natuke aega vaikust ja jälle nii hull kriiskamine, nagu keegi lükiks nõelu küünte alla.
Ma tõesti ei suuda aru saada, mis on selle kisa eesmärk.
Olen püüdnud igasuguseid põhjendusi leida, olen ka iseennast püüdnud meenutada selles vanuses – no ei ole olnud sellist asja, kui mina noor olin.
Miks nad nii teevad? Kas see on noormeeste tähelepanu saamiseks? Aga kas tõesti selline kriiskamine tekitab kellegi vastu positiivset tähelepanu?
Või on see on mingi tüdrukutele iseloomulik faas?
Mul endal tütreid pole, ainult pojad, mõlemad ülikooliealised juba, seega suured mehed.
Olen neilt ka küsinud, et mis tunde see neis tekitab, kui noored tüdrukud sedasi tänaval kriiskavad. Et kas tõmbab tähelepanu ja tahaks minna tutvuma kohe nendega.
No ei tekitavat sellist soovi kohe üldse, vastupidi.
Ma olin ka selline noor -lihtsalt olen avatud ja emotsionaalne ja kõik tunded näitan välja. Nt kui sõbranna ütleks,et homme sajab vihma, siis ma oleks sellele kõva kiljatusena reageerinud..
Istuvad arvuti ekraani ees ja lihtsalt kisendavad või siis kaklevad omavahel ja kisendavad.
Mängivad Fortnite. See mäng paneb kisama. Mul ka kisas, kuni keelasin selle mängu ära. Naabripoiss kisab seda mängides endiselt.
Ma ei kujutaks ette kui minu laps päevast päeva teeks täiest kõrist röö röö, ma otsiks abi. Asi pole selles, et nad rääkida ei oskaks, kisades lastakse käiku mitte sõnad, vaid erinevad häälikud rää, röö või teevad kurgust tulevat häält?
Niimoodi oma häält kuritarvitades on varsti häälehäire.
Ma ei tea, mul on üks laps ka 7-aastane
No kui neid on samas vanuses 2, siis on lugu teine. Mul on 6 ja 8 ja no ikka läheb kisaks küll, eriti õues kui jooksmine ja tagaajamine mängus. Ei aita need reeglid siis ka.
Vahet ei ole. Mu teine laps on tunduvalt suurem, aga saavad väga hästi läbi ja loomulikult läheb vahel ka jooksmiseks ja tagaajamiseks, aga selle jaoks ongi lastel vanemad, et koheselt meelde tuletada aega ja kohta, a la, kodus korteris, kus all elavad ka naabrid, ei jookse, trambi, möirga vmt – seda võite teha siis, kui maakodus oleme, kus see kedagi ei sega. Ja nii iga kord. Sa ei lase üldse tekkidagi sellisel olukorral, kus lapsed käituvad valel ajal ja vales kohas nagu metsalised ja sina ainult lahutad käsi, et no ei kuula need lapsed ju. Kuulavad küll. Õpi ennast kehtestama.
Eks lapsed on ikka lärmakad mänguhoos, aga pidevalt ei peaks kisama. Ilmselt on nad koolis või lasteaias harjunud üksteisest üle karjuma et end kuuldavaks teha.
Aga kas nende vanemad on samuti häälekad? Ma olen täheldanud, et käbid ei kuku kännust kaugele. Mõnes peres aetaksegi asju kisades….Osalt kombed, osalt geenid. Ma tean paari sellist peret, väga intensiivsed ja väsitavad, eriti kui kõik kois on. Kas see on normaalne? Nende peres ilmselt jah, minu peres mitte. Saavad lapsed ka kisata elatud.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
