Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas Nõukogude Liidus oli midagi head?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 273 )

Teema: Kas Nõukogude Liidus oli midagi head?

Postitas:
Kägu

Kas teie arvates oli Nõukogude Liidus midagi head?

Minu arvates oli hea, et kirikul ja usklikel oli inimeste elus vähe võimalusi. Tänu usupropaganda puudumisele on meie ühiskond siiani keskmisest ateistlikum. Inimesed ei trügi kirikusse ega soovi kuulda usujutte. Usklikel on kahjuks kombeks, et oma lapsed muudetakse samuti usklikeks. Nõukogude võim aitas purustada ahela.

+12
-61
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Minu arust oli hea, et eraisiku tasandil tekitati prügi väga vähe! Kõik asjad kasutati viimseni ära, parandati ja remonditi, kuni veel vähegi saab ja midagi ära ei visatud ainult seetõttu, et uuem mudel v versioon on poes müügil. Pakendeid, kilekotte ja plastikut ei olnud nii hirmsasti – paljud tooted olid lahtiselt müügis v keerati paberisse. Nüüd on lausa ulme, kui palju prügi tekib kasvõi ühe poeskäigu järel: plastikkarbid, kilekotid ja lusikatäied kassikonservi plekkkarpides.

+90
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mis sest prügist,aga inimesed olid võrdsemad. lihttöö,päris töö tegija sai rohkem palka kui mingi kontooraametnik.

+33
-40
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mis sest prügist,aga inimesed olid võrdsemad. lihttöö,päris töö tegija sai rohkem palka kui mingi kontooraametnik.

äkki kontoriametnik on rohkem investeerinud haridusse ja töö on vastutusrikkam? Mitte et ma tahaksin lihttöötegijaid kuidagi maha teha, aga minu arvates töötasu erinevus seoses sellega, kui palju igaüks on elus tulevase ameti nimel vaeva näinud, on õiglane. Vastasel juhul poleksmingit mõtet pingutatada ja edasipüüdlike inimeste elu olek üpris sisutühi.

Leian, et pole õige ühtesid alla tõmmata, kes rohkem vaeva on näinud, vaid mingil moel peaks innustama teisi ka täiendõppe vms abil edasi püüdlema. Mingil määral on Eesti jõudnud sinna, kus eestlased enam ei soovigi oma riigis lihttöid teha.

+36
-17
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu arust oli hea, et eraisiku tasandil tekitati prügi väga vähe! Kõik asjad kasutati viimseni ära, parandati ja remonditi, kuni veel vähegi saab ja midagi ära ei visatud ainult seetõttu, et uuem mudel v versioon on poes müügil. Pakendeid, kilekotte ja plastikut ei olnud nii hirmsasti – paljud tooted olid lahtiselt müügis v keerati paberisse. Nüüd on lausa ulme, kui palju prügi tekib kasvõi ühe poeskäigu järel: plastikkarbid, kilekotid ja lusikatäie kaupa kassikonservi plekkkarbis.

Üsna piklat ei toimunud nõukaajal eramajadele mingit korraldatud prügivedu. Kogu prügi maeti lihtsalt koduhoovi. Mäletan lapsepõlves, kui kevadel peenraid tegime, tuli maa seest välja kilde ja pudeliorke, patareisid jms. Prügi veeti ka metsa. Kõik tühermaad ja maanteede servad olid prügikorraga kaetud.

Sellist tarbimist, kui täna, muidugi polnud, aga mitte selle pärast, et oleks kangest loodusest hoolitud, vaid lihtsalt kaubapuudusest ja vaesusest. Sellest, millist reostust tekitasid tootmishooned tol ajal, on palju kirjutatud ja saateidki tehtud. Meenub Ida-Virumaa keemiatehas, kus puhastussüsteemid tööle ei hakanudki ja reovee jaoks kaevati lihtsalt suur tiik, kuhu see vesi lasti. Vesi oli punast värvi. Talviti käisid inimesed seal peal uisutamas ja kasutasid lihtsalt jääd otseteena. Hiljem tungis see keemia põhjavette ning ümbruskaudsetesse veekogudesse.

Täna soovitan pakendid visata pakendikonteinerisse, et neile anda uus elu. Ja tarbida saad täpselt nii nagu südametunnistus lubab. Taaskasutus on ju väga populaarne.

Mina ei näe, et Nõukogude Liidus midagi head oleks olnud. Inimesed elasid nagu oskasid, aga võrreldes näiteks pagulastega, kes põgenesid vabasse maailma, jäid siia jäänute elud justkui elamata.

+47
-20
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Et meil ei olnud koduperenaiste kultuuri, nagu samal ajal Ameerikas või paljudes teistes riikides sõja järel oli. Naised olid küll topelttööga koormatud, sest kodutööd olid nõuka ajal suurelt osalt naiste kanda, aga vähemalt on meile rohkem juurdunud arusaam, et naisspetsialist on sama hea kui meesspetsialist. Paljudes riikides selle nimel alles võideldakse. Seetõttu on ka pereelu ja tööelu ühendamine meie naistel kergem  – ühiskond on lihtsalt niimoodi üles ehitatud, et see peab võimalik olema, sest ka naised käivad tööl. Ameeriklased peavad siiamaani sageli valima kariääri ja koduseks jäämise vahel, sest keskteed on raskem leida.

+35
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hea oli see, et ehkki toit oli defitsiit, siis tundub, et see, mida saada oli (või kätte sai) oli puhtam. Ma arvan, et siis ei kasutatud säilitusaineid. Samuti, väga suur osa inimestest pidas aiamaad ja kasvatas olulise osa köögiviljast ise.

Krõpse, hamburgereid, friikartuleid jmt ei olnud olemas. Ilmselt tänu sellele olid lapsed ja noored saledad. Kui sellel aja oli vast 1 pontsu laps terve klassi peale (just pontsu, mitte rasvunud), siis praegu on pilt hoopis teine. Rasvunud lapsi oli terve kooli peale paar üksikut. Ja meil oli suur kool (ca 2 000 õpilast).

+41
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hea oli see, et ehkki toit oli defitsiit, siis tundub, et see, mida saada oli (või kätte sai) oli puhtam. Ma arvan, et siis ei kasutatud säilitusaineid. Samuti, väga suur osa inimestest pidas aiamaad ja kasvatas olulise osa köögiviljast ise.

Krõpse, hamburgereid, friikartuleid jmt ei olnud olemas. Ilmselt tänu sellele olid lapsed ja noored saledad. Kui sellel aja oli vast 1 pontsu laps terve klassi peale (just pontsu, mitte rasvunud), siis praegu on pilt hoopis teine. Rasvunud lapsi oli terve kooli peale paar üksikut. Ja meil oli suur kool (ca 2 000 õpilast).

Miks sa võrdled tänaseid lapsi nõukaaegsete lastega? Ka mujal maailmas olid lapsed tol ajal saledamad. Mitte nõukaaeg ei hoidnud lapsi saledamatena, vaid see, et liiguti rohkem ja maiustati vähem. Igal pool maailmas, mitte ainult Nõukogude Liidus.

+25
-28
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hea oli see, et ehkki toit oli defitsiit, siis tundub, et see, mida saada oli (või kätte sai) oli puhtam. Ma arvan, et siis ei kasutatud säilitusaineid. Samuti, väga suur osa inimestest pidas aiamaad ja kasvatas olulise osa köögiviljast ise.

Krõpse, hamburgereid, friikartuleid jmt ei olnud olemas. Ilmselt tänu sellele olid lapsed ja noored saledad. Kui sellel aja oli vast 1 pontsu laps terve klassi peale (just pontsu, mitte rasvunud), siis praegu on pilt hoopis teine. Rasvunud lapsi oli terve kooli peale paar üksikut. Ja meil oli suur kool (ca 2 000 õpilast).

Seda pidevat näljendamist üleüldse ei olnud, kuna iga nurga peal polnud kioskit või letti, kust osta maiustusi, krõpse või mullijooki, söödigi hommikul, lõunal ja õhtul. Autosid oli vähe, palju käidi jalgsi ning seetõttu kodune rammus toit ei ladestunud rasvaks. Kes oleks osanud siis kaubaküllusest unistades ette näha, et sellega satume teistpidi äärmusesse ja kehakaalu on kunagi üha raskem kontrolli all hoida nii täiskasvanuil kui lastel. Pole halba ilma heata ja vastupidi.

+35
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

äkki kontoriamrikkam? Mitte et

nojah nõuk aja kohta küsiti, ma vastasingi,et tol ajal hinnati väärtust tootvat inimest kõrgemalt kui tooli nühkivat inimest. nii oli,seda ei ole mina välja mõelnud.

+6
-24
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mis sest prügist,aga inimesed olid võrdsemad. lihttöö,päris töö tegija sai rohkem palka kui mingi kontooraametnik.

Ega nad nii võrdsed ei olnud midagi, naiivik. Ma käisin 70-80ndatel kesklinna koolis. Paralleelklassis olid rahvakunstnike ja parteitegelaste lapsed. Meie paralleelis oli “lihtrahvas” – inseneride, arstide ja kunstnike lapsed.

Inimesed ei olnud võrdsed. Mõned olid lihtsalt võrdsemad kui teised.

Võiksin nimetada vähemalt 10-15 nime oma koolist (paar aastat enne ja pärast mind), kes praegu niite tõmbavad.

+35
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hea oli see, et ehkki toit oli defitsiit, siis tundub, et see, mida saada oli (või kätte sai) oli puhtam. Ma arvan, et siis ei kasutatud säilitusaineid. Samuti, väga suur osa inimestest pidas aiamaad ja kasvatas olulise osa köögiviljast ise.

Krõpse, hamburgereid, friikartuleid jmt ei olnud olemas. Ilmselt tänu sellele olid lapsed ja noored saledad. Kui sellel aja oli vast 1 pontsu laps terve klassi peale (just pontsu, mitte rasvunud), siis praegu on pilt hoopis teine. Rasvunud lapsi oli terve kooli peale paar üksikut. Ja meil oli suur kool (ca 2 000 õpilast).

Seda pidevat näljendamist üleüldse ei olnud, kuna iga nurga peal polnud kioskit või letti, kust osta maiustusi, krõpse või mullijooki, söödigi hommikul, lõunal ja õhtul. Autosid oli vähe, palju käidi jalgsi ning seetõttu kodune rammus toit ei ladestunud rasvaks. Kes oleks osanud siis kaubaküllusest unistades ette näha, et sellega satume teistpidi äärmusesse ja kehakaalu on kunagi üha raskem kontrolli all hoida nii täiskasvanuil kui lastel. Pole halba ilma heata ja vastupidi.

Meie kooli lähedal oli 2 väikest poodi, mis vahetundidel suurematest õpilastest kihasid. Osteti lipmsi, komme, pirukaid ja küpsiseid. Minu koduteele jäi pood, kust pärast kooli ostsime sageli midagi magusat pinginaabriga. Mul oli isaga sama koolitee, tema on rääkinud, et pärast kooli käis ta poest läbi, võttis värske saia ja pudel limpsi ning see oli tema lõunasöök. See on tõsi, et jalgsi käidi palju ja õue mitte lubamine oli karistus.

+39
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Osteti lipmsi, komme, pirukaid ja küpsiseid

Milliseid komme ja pirukaid?! Poed olevat ju täiesti tühjad olnud siis?

+3
-44
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Ainus hea asi oli see, et (peaaegu) kõigil oli ühtviisi halb. See muutis elu kuidagi talutavamaks, et ma ei ole üksi oma viletsuses.

+20
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hea oli see, et ehkki toit oli defitsiit, siis tundub, et see, mida saada oli (või kätte sai) oli puhtam. Ma arvan, et siis ei kasutatud säilitusaineid. Samuti, väga suur osa inimestest pidas aiamaad ja kasvatas olulise osa köögiviljast ise.

Krõpse, hamburgereid, friikartuleid jmt ei olnud olemas. Ilmselt tänu sellele olid lapsed ja noored saledad. Kui sellel aja oli vast 1 pontsu laps terve klassi peale (just pontsu, mitte rasvunud), siis praegu on pilt hoopis teine. Rasvunud lapsi oli terve kooli peale paar üksikut. Ja meil oli suur kool (ca 2 000 õpilast).

Puhtam ikka puhtam! Sa sellele ei ole mõelnud, et toona kasutati põllumajanduses vähe kreftisemaid taimekaitsevahendeid kui praegu ja need juba palja pesemise või keetmisega puu-ja juurviljast välja ei tulnud. 70-80-90a on paljud paksult vähki täis ja ka 50-60 aastastel on ikka varasemate(nõukogude liidu ajaga) võrreldes palju kasvaid nii hea kui halvaloomulisi.

+17
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti osad ei ole sellega nõus, aga minu arust oli see süsteem, et eeldati et vigase lapse kas abordid (kui piisavalt vara teada saad) või paned hooldekodusse, on inimlikum, kui praegune süsteem, kus vähemalt juba sündinud erivajadustega laste puhul ei toetata vanemaid piisavalt ning neil ja pere teistel lastel elu nagu seiskub erivajadustega lapse tõttu.

+37
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus hea asi oli see, et (peaaegu) kõigil oli ühtviisi halb. See muutis elu kuidagi talutavamaks, et ma ei ole üksi oma viletsuses.

kas siis praegu on talumatu seetõttu, et mõnel võib olla parem?

+14
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Seetõttu on ka pereelu ja tööelu ühendamine meie naistel kergem  – ühiskond on lihtsalt niimoodi üles ehitatud, et see peab võimalik olema, sest ka naised käivad tööl.

Samas on meil palgalõhe suur teiste maadega võrreldes. Tööl sa võid käia, aga palka saad sama töö eest vähem, lisaks on naiste koduste tööde tegemise aeg ikka veel palju pikem kui meestel. Lastega tegelevad naised rohkem, üksikvanemaid on teiste maadega võrreldes palju rohkem ja need on kõik enamasti naised. Seega naiste ja meeste võrdsuse koha pealt pole meil arenenud riikidega võrreldes ikka veel kuigi hästi.

Nõukaaega mina taga ei igatse, küll aga andis see paljudele inimestele turvatunde, et ega sa peavarjuta ja nälga ikka ei jää, juhtugu mis tahes. Praegu on paljudel stressirohke elu, kuigi elavad paremini: mis saab, kui kaotan töö, ei suuda eluasemelaenu maksta, tervisega juhtub midagi vms.

+30
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hea oli see, et ehkki toit oli defitsiit, siis tundub, et see, mida saada oli (või kätte sai) oli puhtam. Ma arvan, et siis ei kasutatud säilitusaineid. Samuti, väga suur osa inimestest pidas aiamaad ja kasvatas olulise osa köögiviljast ise.

Krõpse, hamburgereid, friikartuleid jmt ei olnud olemas. Ilmselt tänu sellele olid lapsed ja noored saledad. Kui sellel aja oli vast 1 pontsu laps terve klassi peale (just pontsu, mitte rasvunud), siis praegu on pilt hoopis teine. Rasvunud lapsi oli terve kooli peale paar üksikut. Ja meil oli suur kool (ca 2 000 õpilast).

Puhtam ikka puhtam! Sa sellele ei ole mõelnud, et toona kasutati põllumajanduses vähe kreftisemaid taimekaitsevahendeid kui praegu ja need juba palja pesemise või keetmisega puu-ja juurviljast välja ei tulnud. 70-80-90a on paljud paksult vähki täis ja ka 50-60 aastastel on ikka varasemate(nõukogude liidu ajaga) võrreldes palju kasvaid nii hea kui halvaloomulisi.

Me käisime malevas neid väetisekamakaid heinmaalt korjamas, mida lennukilt alla loobiti ja jõed, mis jooksid karjamaade vahel, olid nii ära rikutud, et seal ei elanud vähipoegagi.

Millise jõhkra ökoloogilise jalajälje jättis nõukogude armee meie loodusele, kus valati lennukikütust maasse.

Ega venemaal ka praegu ei kasutata eriti säilitusaineid , põhjus on lihtne – see maksab. Nõukajal läks õlu juba teisel päeval pahaks – aga kuna seda eriti ei olnud, joodi esimesel päeval ära.

Võrdsemad – nalja teete, vaadake ETV+ seriaal Hotell Venemaa, vaadake, kuidas elasid nomenklatuuri töötajad, eripoed, autojuhid, luksuskorterid  jms.  Tavainimene oli 20 aastat telefonijärjekorras.

+34
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kindlasti osad ei ole sellega nõus, aga minu arust oli see süsteem, et eeldati et vigase lapse kas abordid (kui piisavalt vara teada saad) või paned hooldekodusse, on inimlikum, kui praegune süsteem, kus vähemalt juba sündinud erivajadustega laste puhul ei toetata vanemaid piisavalt ning neil ja pere teistel lastel elu nagu seiskub erivajadustega lapse tõttu.

tollel ajal ei saanud keegi teada, et laps on vigane, enne sünnitust! Mu ema sai viimase lapse 1988ndla aastal ja see oli ka esimene laps, kellele tal UH tehti ja seegi vanuse tõttu (oli lausa 33!). ja kelle suhtes see inimlikum on, kui kõik vigased pannakse hooldekodusse? keegi ei keela ka praegu last lastekodusse viia…ja enamus siiski teeb võimalusel abordi

+23
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naiste ja meeste võrdsus oli tegelikult NL-is ammu toimiv asi, naistraktoriste heroiseeriti, kangelasema heroiseeriti täpselt samavõrra kui meeslendurit või naislendurit. Euroopas oli naiste-meeste õigused sel ajal veel üsna erinevad. Rääkimata ühest tagurlikust šveitsi kantonist, mis alles 1991 andis naistele õiguse hääletada.

+11
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minule meeldis, et lapsed kuulasid täiskasvanute sõna ja karistused üleastumiste eest olid ranged. Praegu laamendavad noored huligaanid bussipeatustes ja kaubanduskeskustes ja keegi midagi teha ei tohi – huligaanidel on õigused! Aga kohustustest pole nad kuulnudki.

+37
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mis sest prügist,aga inimesed olid võrdsemad. lihttöö,päris töö tegija sai rohkem palka kui mingi kontooraametnik.

äkki kontoriametnik on rohkem investeerinud haridusse ja töö on vastutusrikkam? Mitte et ma tahaksin lihttöötegijaid kuidagi maha teha, aga minu arvates töötasu erinevus seoses sellega, kui palju igaüks on elus tulevase ameti nimel vaeva näinud, on õiglane. Vastasel juhul poleksmingit mõtet pingutatada ja edasipüüdlike inimeste elu olek üpris sisutühi.

Leian, et pole õige ühtesid alla tõmmata, kes rohkem vaeva on näinud, vaid mingil moel peaks innustama teisi ka täiendõppe vms abil edasi püüdlema. Mingil määral on Eesti jõudnud sinna, kus eestlased enam ei soovigi oma riigis lihttöid teha.

Samasuguse keskharidusega istusid nii ametnik kui tegi tööd lihttööline. Selle kivi taga siis küll asi ei olnud. Palgaküsimus oli sel ajal poliitilise kaldega, väärtustada töölisi ja lihttöö tegijaid rohkem kui seda rohkem haritud intelligentsi.

Selleaegsed miinused kasvõi kaubadefitsiidi näol muutsid inimesed nutikamateks ja suunasid otsima lahendusi kõikvõimalikul kombel. Ka praegu jääb  noorem rahvas nõutu näoga seisma kui kohe asendust osta või töömeest kutsuda ei saa. Selleaegsed inimesed asuvad lahendusi otsima. Mitte et need alati parimad oleks aga tihti on. Nii mõnegi tööga mida praegused inimesed enam teha ei oska või ei viitsi tullakse ise toime.

+22
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle meeldis see, et pensionile sai varem.

+39
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millise jõhkra ökoloogilise jalajälje jättis nõukogude armee meie loodusele, kus valati lennukikütust maasse.

Huvitaval kombel NL-is lokaalselt laastati küll hirmsasti, aga näiteks sellist metsade kadu, nagu juhtus esimese Eesti vabariigi ajal, NL-i ajal enam ei juhtunud, pigem vastupidi, metsasuse protsent meil kasvas, vilja oli mõistlik kasvatada teistes NL-i vabariikides. Samuti on endised sõjaväealad praegu imehead looduskaitsealad, sest vaatamata sõjalistele katsetustele jäi loodus seal üsna puutumata. Samas ida-virumaa oli päris õudne, Purtse jõgi üks mürgijõgi jne. Oli nii ja naa. Ei saa öelda üheselt, et NL-i ajal loodus kahjustus. Võrreldes Euroopaga, kus võeti viimsedki metsad maha tol tööstusrevolutsiooni ajal, läks meil isegi hästi.

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nagu alati taolistes teemades, ei suuda enamik postitajaid vahet teha asjadel, mis olid igal pool maailmas tol ajal samamoodi, ja asjadel, mis olid Nõukogude Liidus teistmoodi teistsuguse riigikorra tõttu. Prügi näide seepärast eriti ei sobi, sest niimoodi mitmesse kartongi- ja plastikihti ei pakendatud tollal asju kusagil maailmas. Ka lisaaineid toidus ei kasutatud nii palju nagu tänapäeval kusagil, mitte ainult NL-is. Ma ei tea, kui kaua töötasid tollased kodumasinad mujal maailmas? Praegu ongi kodumasinad tehtud vastu pidama paar aastat, et oleks põhjus jälle uus müüa. Arvan, et küllap pidasid 1970-80ndatel toodetud kodumasinad kauem vastu ka mujal maailmas ja neid vaevuti seetõttu ka remontima, ei visatud esimese väikese vea ilmnemisel kohe ära.

Omalt poolt toon välja kaks asja, mis võivad, aga ei pruugi olla NL-is paremini, kui on praegu ja ka mujal maailmas tollal. Võivad, aga ei pruugi seepärast, et oleneb, mis kandi pealt vaadata.

Esiteks, töö oli kindlustatud. Sobib hästi lihtsatele, nö väikestele inimestele, säästab neid suurest osast murest ja stressist. Teiselt poolt soodustab muidugi ka looderdamist, arengus paigal seismist. Seega tööandjate poole pealt vaadates ei ole positiivne.

Teiseks plaanimajandus. Plaanimajandus oli muidugi õudukas, aga oma väike positiivne tera oli selleski. Praegu toodetakse ikka väga palju üle. Minge vaadake poodidesse, praegu allahindluste ajal, kui vana hooaja kaup on alla hinnatud ja selle müügiaeg otsa saamas. Kõik need tohutud hunnikud odavast materjalist oversized pullovere ja boyfriendi teksaseid, peagi prügimäel! See, et me olime nõukaajal kõik nagu mingid vaesed lastekodulapsed ühesugustes koledates kitlites ja ebamugavates kunstnahast saabastes, oli muidugi jube. Ma arvan, et suuresti olmelistel põhjustel NL laguneski, sest maailmavaatest on suuremal osal ükskõik, küll aga pole ükskõik, mis selga või suhu panna. Aga praegu on ka jube, kui palju ressursse raisku läheb! Samal ajal, kui Maa on üle rahvastatud, kaks korda rohkem näljaseid suid ja paljaid kehasid kui nõuka-ajal, ja ressursid ülemaailmses mastaabis väga piiratud.

Ma eile just käisin üle pika aja ühes suures kaubanduskeskuses, vaatasin neid odavriiete hunnikuid poodides ja sõna otseses mõttes nägin silme ees surevaid delfiine.

+35
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu arvates olid heal tasemel arstiabi ja haridus.

Kui arsti juurde oli vaja, siis sinna inimene ka sai. Ilma mingi järjekorra ja bürokraatiata. Analüüside ja teraapiate pealt raha kokku ei hoitud.

Mina lõpetasin keskkooli 1989. aastal ja juhuse tahtel tekkisid suhteliselt kohe kokkupuuted Rootsi ja Suurbritannia noortega. Olin hämmastunud kui tagasihoidlikud olid nende teadmised reaalainetes. Ometi ei olnud ma mingi reaalainete “guru” ega eriklassi õpilane. Nemad olid hämmastunud, et suutsin lisaks emakeelele suhelda veel 3 võõrkeeles (vene, inglise ja soome).

+30
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ainus hea asi oli see, et (peaaegu) kõigil oli ühtviisi halb. See muutis elu kuidagi talutavamaks, et ma ei ole üksi oma viletsuses.

kas siis praegu on talumatu seetõttu, et mõnel võib olla parem?

Mitte sellepärast, et naabrimehel on suurem palk või edukam firma, vaid sellepärast, et kõik sahkerdamised on avalikud. Ja mida suurem sahkerdaja, seda rikkam.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selle võrra rohkem joostakse selgeltnägijate, ennustajate, posijate ja tšakraavajate jne vahet.  Usk on inimesele vajadus nagu söök ja magamine. Ilma usuta ongi tulemuseks see,  et oleme maailma suurimad enesetapjad, stressajad, alkohoolikud ning üha suurenev nõudlus psühholoogide, pshühhiaatrite järele. Nii et sinu arvates juba hee? Sai jälle oma trolli teema ära teha. Hea oli vot see, et sinusugused ei määrinud oma seksuaalsust teistele pähe.

Nõuka ajast ei igatse midagi.

Küll aga mõningaid asju, mis on üleüldiselt mingile ajastule omased üle maailma ja mis ei tulenenud kuidagi nõukogude korrast.

+15
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

äkki kontoriamrikkam? Mitte et

nojah nõuk aja kohta küsiti, ma vastasingi,et tol ajal hinnati väärtust tootvat inimest kõrgemalt kui tooli nühkivat inimest. nii oli,seda ei ole mina välja mõelnud.

Ainult plakati peal. Tegelikult olid lihtööliste töötingimused jubedad. Seepärast ka nii vara pensile lasti, inimestel oli tervis 55. eluaastaks läbi. Algas massiline linnadesse kolimine. Aga eks füüsilist tööd lihtsalt oligi rohkem ja arvuteid ju polnud, mille programmid täna 20 nõuka kontoritöölise töö ära teevad.

+15
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 273 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas Nõukogude Liidus oli midagi head?