Aga mis siis on vaktsiini mõte? Mis on siiani olnud vaktsiinide mõte?
Vähendada haiguste levikut. See ongi mõte. Viiruse välja suretamine (mis tähendab haiguse leviku vähendamist 100%) pole mitte ühegi vaktsiini mõte, kuigi mõnel vaktsiinil on see pea-aegu õnnestunud.
Aga mis siis on vaktsiini mõte? Mis on siiani olnud vaktsiinide mõte?
Vähendada haiguste levikut. See ongi mõte. Viiruse välja suretamine (mis tähendab haiguse leviku vähendamist 100%) pole mitte ühegi vaktsiini mõte, kuigi mõnel vaktsiinil on see pea-aegu õnnestunud.
Ja sa usud siiralt, et need vaktsiinid on seda teinud? Vähendanud viiruse levikut? Ok.
Mida nad aga tegelikult on teinud, on maskeerinud/vähendanud haigustunnuseid, mis omakorda on vähendanud inimestes ettevaatlikkust ning kontaktidest hoidumist. Arva nüüd ise ära, kas see on viiruse levikut vähendanud või sellele hoopis kaasa aidanud.
Muidugi, ja seda kinnitab ka hetkeolukord maailmas, eks – koroona on kadunud ???? Arva edasi!
Sul on ikka tõsiselt segi kaks asja – vähendamine ja likvideerimine. Kui erinevusest aru saad, siis räägime edasi.
See, et viirus käib lainetena, ei ole viiruse vähendamine. Nakatumisi on rohkem kui kunagi varem. Viirus levib ja muteerub omasoodu ja naerab nende vaktsiinide peale. Mul ei ole sinuga midagi edasi rääkida, sest sa oled otsustanud seda vaktsiininarratiivi pimesi uskuda. Usu edasi!
See, et viirus käib lainetena, ei ole viiruse vähendamine. Nakatumisi on rohkem kui kunagi varem. Viirus levib ja muteerub omasoodu ja naerab nende vaktsiinide peale. Mul ei ole sinuga midagi edasi rääkida, sest sa oled otsustanud seda vaktsiininarratiivi pimesi uskuda. Usu edasi!
Jah, nakatumisi on viimase 2 aasta jooksul olnud palju ning praegu on neid rohkem kui kunagi varem. Kuid kui vaktsiini poleks olnud, oleks aga nakatumisi nüüdseks väga palju rohkem, surmasid väga palju rohkem – täitsa pime peab olema, et seda mitte näha. See, et hetkel ja praeguse tüve puhul vaktsiin nakatumist ei takista, ei tähenda, et vaktsiinil ja vaktsineerimisel poleks olnud olulist pärssivat rolli koroona arengu ajaloos. Ei, mina ei usu pimesi midagi. Mina usun ainult loogilisi ning statistikaga kinnitatud asju. Soovitan!
Seda väidavad inimesed, kes töötavad ise haiglas, on näinud statistikat, raviarveid. Aga ikka teab Perekooli kägu paremini, sest tema ise ju põdes päris kergesti. Siis kõik põevadki kergelt, raudpolt kindel, sest ise ju nägin.
Tegelikult hoian nüüd madalamat profiili küll. Ennem oli hea, rahvast oli igal pool palju vähem, nüüd on kõik kohad inimesi paksult täis, sest vaktsineerimata inimesed pääsesid liikuma ja alguses käiakse ikka rohkem, sest nüüd saab. Ma ei talu rahvamasse. Ootan natuke, kuni asi maha rahuneb ja siis hakkan jälle ringi liikuma.
Kahjuks pean tõesti oma elus korrektiive tegema. Jõusaal on rahvast nii täis, et seal on füüsiliselt vastik olla, looduslikku valikut enam ei ole. Katsetan paar korda erinevate kellaaegadega, kui ikka parem ei ole, siis tuleb loobuda tõesti.
Mina see, kellel oli jõusaali ülerahvastatusega probleem – õnneks on nüüdseks vabadel isemõtlejatel trennisoov üle läinud, ummikud olid jõusaalis vaid paar esimest päeva. Kõik on jälle normaalne, saalis näen neidsamu nägusid, kes aasta otsa käinud on, mõned üksikud uued näod lisaks. Iseenesest kõnekas lugu. Huvi trennisaali vastu oli vaid emotsionaalne purse.
Kuid kui vaktsiini poleks olnud, oleks aga nakatumisi nüüdseks väga palju rohkem, surmasid väga palju rohkem
Ole kena, seleta veidi lähemalt, kuidas see mehhanism sinu arvates töötab, et vaktsiin, mis ei hoia ära ei viiruse edasi andmist ega vastuvõtmist, vähendab nakatumisi.
Kuid kui vaktsiini poleks olnud, oleks aga nakatumisi nüüdseks väga palju rohkem, surmasid väga palju rohkem
Ole kena, seleta veidi lähemalt, kuidas see mehhanism sinu arvates töötab, et vaktsiin, mis ei hoia ära ei viiruse edasi andmist ega vastuvõtmist, vähendab nakatumisi.
Aga miks see küsimus nt gripivaktsiini puhul üles pole siiani kerkinud? Koroona on tegelikult uus gripp ju. Kui inimesed julgevad end vaktsineerida gripi vastu, siis miks peaks kartma koroonavaktsiini? Põhimõte on sama- hoiab ära raske haigestumise /suremise.
Kuid kui vaktsiini poleks olnud, oleks aga nakatumisi nüüdseks väga palju rohkem, surmasid väga palju rohkem
Ole kena, seleta veidi lähemalt, kuidas see mehhanism sinu arvates töötab, et vaktsiin, mis ei hoia ära ei viiruse edasi andmist ega vastuvõtmist, vähendab nakatumisi.
Aga miks see küsimus nt gripivaktsiini puhul üles pole siiani kerkinud? Koroona on tegelikult uus gripp ju. Kui inimesed julgevad end vaktsineerida gripi vastu, siis miks peaks kartma koroonavaktsiini? Põhimõte on sama- hoiab ära raske haigestumise /suremise.
Aga sellepärast, et gripi vastu EI SUNNITA vaktsineerima. Ei tehta iga nurga peal ajupesu (hetkel õnneks on see vaibumas). Inimesed ei otsi grippi taga, et saaks end samaväärsena tunda=tõendit omada.
Kuid kui vaktsiini poleks olnud, oleks aga nakatumisi nüüdseks väga palju rohkem, surmasid väga palju rohkem
Ole kena, seleta veidi lähemalt, kuidas see mehhanism sinu arvates töötab, et vaktsiin, mis ei hoia ära ei viiruse edasi andmist ega vastuvõtmist, vähendab nakatumisi.
Heameelega selgitan. Mehhanism töötab nii, et veel mõned kuud tagasi see vaktsiin hoidis ära nakatumisi ning ma rääkisin kogu koroonaaja nakatumistest kokku. Viimase aasta jooksul on olnud vaid 3-4 kuud, kus vaktsiin nakatumiste arvu ei vähenda. Ülejäänud 8-9 kuu jooksul hoidis vaktsiin väga palju haigestumisi ära.
Kuid kui vaktsiini poleks olnud, oleks aga nakatumisi nüüdseks väga palju rohkem, surmasid väga palju rohkem
Ole kena, seleta veidi lähemalt, kuidas see mehhanism sinu arvates töötab, et vaktsiin, mis ei hoia ära ei viiruse edasi andmist ega vastuvõtmist, vähendab nakatumisi.
Aga miks see küsimus nt gripivaktsiini puhul üles pole siiani kerkinud? Koroona on tegelikult uus gripp ju. Kui inimesed julgevad end vaktsineerida gripi vastu, siis miks peaks kartma koroonavaktsiini? Põhimõte on sama- hoiab ära raske haigestumise /suremise.
Ei tea, küsi omasuguste käest. Ma ei ole mitte kunagi isegi kaalunud vajadust ennast gripi vastu vaktsineerida.
Kuid kui vaktsiini poleks olnud, oleks aga nakatumisi nüüdseks väga palju rohkem, surmasid väga palju rohkem
Ole kena, seleta veidi lähemalt, kuidas see mehhanism sinu arvates töötab, et vaktsiin, mis ei hoia ära ei viiruse edasi andmist ega vastuvõtmist, vähendab nakatumisi.
Heameelega selgitan. Mehhanism töötab nii, et veel mõned kuud tagasi see vaktsiin hoidis ära nakatumisi ning ma rääkisin kogu koroonaaja nakatumistest kokku. Viimase aasta jooksul on olnud vaid 3-4 kuud, kus vaktsiin nakatumiste arvu ei vähenda. Ülejäänud 8-9 kuu jooksul hoidis vaktsiin väga palju haigestumisi ära.
Need viimased 3-4 kuud langevad lihtsalt kokku ajaga, mil viaktsineerimata inimesed on ühiskonnast kõrvale tõrjutud ning ei saa enam viiruse levikut nende kaela ajada. Arusaadav, et tuli narratiivi korrektuur teha, kuna viirus levis ikka edasi, üha jõulisemalt.
Juba delta kohta tuli ju hulgaliselt uuringuid, mis kinnitasid, et viiruse kogus hingamisteedes oli samasugune nii vaktsineeritutel kui mittevaktsineeritutel, mis tähendab, et levitasid nad täpselt samamoodi nagu iga teine. Siis tuli see vahevabandus, et “ää, aga kuna nad on lühemat aega haiged, siis ikka kokkuvõttes levitavad vähem”. Lõpuks lihtsalt ei õnnestunud seda enam tagasi ajada ja tunnistati, et ei hoia see vaktsiin levitamist ära. Juurde lisati “omikroni puhul”.
Lõpuks lihtsalt ei õnnestunud seda enam tagasi ajada ja tunnistati, et ei hoia see vaktsiin levitamist ära.
Samas need tõed on ju püsima jäänud, et raviraha kulub vaktsineeritud inimeste peale vähem, nad on lühemat aega haiged, rasket haigestumist ja surma on vähem. Surmade suhtarv 100 000 elaniku kohta vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste puhul erineb mitu korda, haiglasse sattumisega on sama lugu. Kui on alla 60 aastane surnu, siis ta on üsna kindlalt vaktsineerimata. Mõtlevale inimesele peaks see juba piisav põhjus vaktsineerimiseks olema.
Kuid kui vaktsiini poleks olnud, oleks aga nakatumisi nüüdseks väga palju rohkem, surmasid väga palju rohkem
Ole kena, seleta veidi lähemalt, kuidas see mehhanism sinu arvates töötab, et vaktsiin, mis ei hoia ära ei viiruse edasi andmist ega vastuvõtmist, vähendab nakatumisi.
Aga miks see küsimus nt gripivaktsiini puhul üles pole siiani kerkinud? Koroona on tegelikult uus gripp ju. Kui inimesed julgevad end vaktsineerida gripi vastu, siis miks peaks kartma koroonavaktsiini? Põhimõte on sama- hoiab ära raske haigestumise /suremise.
Ei tea, küsi omasuguste käest. Ma ei ole mitte kunagi isegi kaalunud vajadust ennast gripi vastu vaktsineerida.
Ei vaktsineeri gripi vastu, aga ajaloost on tegelikult teada, et 100a tagasi arvati gripist ja selle vaktsiinist samamoodi nagu hetkel koroonast. Praeguseks on näha, et gripivaktsiin ei ole ohtlik, siis miks peaks olema koroona. Koroonavaktsiin on hetkel rangelt soovituslik. Millegipärast koroonaeitajad on need suurimad kisakõrid, kellele “liiga tehakse”. Mina kui (igasuguse) vaktsiini pooldaja ei käi ajupesu tegemas teile, et vaktsineerige ennast. Täitsa savi- teie elu ja tervis.
Need viimased 3-4 kuud langevad lihtsalt kokku ajaga, mil viaktsineerimata inimesed on ühiskonnast kõrvale tõrjutud ning ei saa enam viiruse levikut nende kaela ajada. Arusaadav, et tuli narratiivi korrektuur teha, kuna viirus levis ikka edasi, üha jõulisemalt.
😀 Ühiskonnast kõrvale tõrjutud? Ühiskond seisnes sinu jaoks restoranides ja kinodes? Ühistransport, kauplused, koolid, töökohad ei ole ühiskond? Või mis su mõte täpselt oligi nüüd. Sain aru, et vaktsineerimata inimesed olid meil ühiskonnast mingi aja täielikult eemaldatud sinu väitel?
Kui on alla 60 aastane surnu, siis ta on üsna kindlalt vaktsineerimata. Mõtlevale inimesele peaks see juba piisav põhjus vaktsineerimiseks olema.
Mõtlev inimene tahaks, et avaldataks info nende alla 60 aastaste muu tervisliku seisundi kohta. Arusaadavalt ei ole tegemist heas tervislikus seisus inimestega, kes lihtsalt koroonasse nakatudes ära surid.
Arusaadavalt ei ole tegemist heas tervislikus seisus inimestega, kes lihtsalt koroonasse nakatudes ära surid.
Fotograaf, kes enne jõule suri, oli 40-ndates ja ei olnud tal mingeid erilisi kõrvalhaigusi. Veidi kõrgenenud vererõhk on umbes kolmandikul üle 50-stel, muide. Ei saa küll öelda, et nad seepärast mingis surmaeelses terviseseisundis oleks nii, et koroona lihtsalt viimane tilk nende kannatustekarikasse oli. Asjad pole nii lihtsad ja selged.
Arusaadavalt ei ole tegemist heas tervislikus seisus inimestega, kes lihtsalt koroonasse nakatudes ära surid.
Fotograaf, kes enne jõule suri, oli 40-ndates ja ei olnud tal mingeid erilisi kõrvalhaigusi. Veidi kõrgenenud vererõhk on umbes kolmandikul üle 50-stel, muide. Ei saa küll öelda, et nad seepärast mingis surmaeelses terviseseisundis oleks nii, et koroona lihtsalt viimane tilk nende kannatustekarikasse oli. Asjad pole nii lihtsad ja selged.
Ei ole tõesti nii lihtsad ja selged. Minu arust jäigi täpsustamata punkt, kas kõnealune fotograaf mitte hiljuti vaktsineeritud ei olnud.
Mõni arst on oma praktikas juba ütelnud, et ei julge just vaktsineerida kaasuvate haigustega inimesed. Sellepärast võib ka olla suur suremus vaktsineerimata inimeste seas. Üldiselt, kui tahetakse tõestada, et vaktsiinid aitavad tuleks esitada tulemused üldsuremuse kohta mõlemas grupis ning vaktsineerituse staatus peaks olema kohe esimesest päevast ning võrrelda 2020 või 2019a. Kohe peaks siis ilmsiks tulema, et üle 60a vaktsineeritute suremus suremus on umbes sama kui n:2019a (see peaks jääma keskmiselt samaks nagu 2019a) ja üle 60a vaktsineerimata inimeste suremus on suurem n:2019a vanusegrupis. Aga miks mitte keegi Eestis ei tee selliseid erinevaid uuringuid, nüüd peaks olema andmeid metsikult. Enam ei piisa pikaajaliselt haigla/nakatumiste andmetest. Tuleks just nüüd selline mahukas uuring teha, et sügisel keegi veel sooviks vaktsineerida, ja nii igas vanusegrupis.
Ei ole tõesti nii lihtsad ja selged. Minu arust jäigi täpsustamata punkt, kas kõnealune fotograaf mitte hiljuti vaktsineeritud ei olnud.
Vaktsineerituse osas ei tea, kuid minu jutt käis väite kohta, et kõik, kes alla 60-selt koroonasse surnud, on kohutavalt paljude kaasuvate haigustega koroona kõrval. Tema ei olnud. Vindus mitu kuud koroonas ja lõpuks suri. Seda hullem, kui halbade juhuste tahtel ka vaktsineerituna nii noorelt ja tervena koroonasse surrakse.
Mõni arst on oma praktikas juba ütelnud, et ei julge just vaktsineerida kaasuvate haigustega inimesed. Sellepärast võib ka olla suur suremus vaktsineerimata inimeste seas. Üldiselt, kui tahetakse tõestada, et vaktsiinid aitavad tuleks esitada tulemused üldsuremuse kohta mõlemas grupis ning vaktsineerituse staatus peaks olema kohe esimesest päevast ning võrrelda 2020 või 2019a. Kohe peaks siis ilmsiks tulema, et üle 60a vaktsineeritute suremus suremus on umbes sama kui n:2019a (see peaks jääma keskmiselt samaks nagu 2019a) ja üle 60a vaktsineerimata inimeste suremus on suurem n:2019a vanusegrupis. Aga miks mitte keegi Eestis ei tee selliseid erinevaid uuringuid, nüüd peaks olema andmeid metsikult. Enam ei piisa pikaajaliselt haigla/nakatumiste andmetest. Tuleks just nüüd selline mahukas uuring teha, et sügisel keegi veel sooviks vaktsineerida, ja nii igas vanusegrupis.
Aga tee päring terviseametile. Eks uuringuid võiks teha igasuguseid ja kindlasti ka tehakse igasuguseid.
Mõni arst on oma praktikas juba ütelnud, et ei julge just vaktsineerida kaasuvate haigustega inimesed. Sellepärast võib ka olla suur suremus vaktsineerimata inimeste seas. Üldiselt, kui tahetakse tõestada, et vaktsiinid aitavad tuleks esitada tulemused üldsuremuse kohta mõlemas grupis ning vaktsineerituse staatus peaks olema kohe esimesest päevast ning võrrelda 2020 või 2019a. Kohe peaks siis ilmsiks tulema, et üle 60a vaktsineeritute suremus suremus on umbes sama kui n:2019a (see peaks jääma keskmiselt samaks nagu 2019a) ja üle 60a vaktsineerimata inimeste suremus on suurem n:2019a vanusegrupis. Aga miks mitte keegi Eestis ei tee selliseid erinevaid uuringuid, nüüd peaks olema andmeid metsikult. Enam ei piisa pikaajaliselt haigla/nakatumiste andmetest. Tuleks just nüüd selline mahukas uuring teha, et sügisel keegi veel sooviks vaktsineerida, ja nii igas vanusegrupis.
Aga tee päring terviseametile. Eks uuringuid võiks teha igasuguseid ja kindlasti ka tehakse igasuguseid.
Ma arvan, et Terviseametil pole selliseid andmeid ja usun, et see nõuaks väga mahukat tööd. Kui ma ei eksi, siis Belgia uurimisrühm püüdis teha Inglismaa andmete põhjal, kuid neil olid andmed nii ebatäpsed.