Kes ei tekita seksuaalset erutust? Samas teisalt on mõttemaailm ühine, tema poolt uur armastus, turvatunne, hoolimine? Kas oleksite koos, kui alternatiiviks oleks tõenäoliselt elu lõpuni üksik olemine 30ndates naine, kel olematud suhted olnud seni, vähese enesekindluse tõttu).
Olin sellisega üsna mitu aastat suhtes. Tore mees oli, hea südamega ja tegelikult ka hea välimusega, meil oli sarnane mõttemaailm, hoolisime üksteisest väga. Aga voodielu ei saanudki kahjuks kunagi klappima. See oli pigem nagu vastastikune masturbeerimine, millest polnud kasu ei hingele ega kehale. Proovisime kõike, meil oli täielikult usalduslik suhe ja saime kõigest vabalt rääkida. Aga klapp jäigi tulemata. Tõesti ei tea, kas asi oli ainult sobimatus kehakeemias või milleski muus.
Mina sellise olukorraga leppida ei suutnud, sest olematu voodielu hakkas kahjuks ka muid külgi mõjutama. Surin sisemiselt. Armastusest ja hoolivusest ei piisanud, kaugenesime üksteisest iga päevaga aina enam. Varsti elas üks ühes toas ja teine teises, kohtusime korraks hommikul ja õhtul, vaevu rääkisime üksteisega. Mingit vimma ei pidanud, lihtsalt kadusid ka ühised jututeemad, andsime mõlemad alla. Otsustasime suhtele punkti panna ja saame siiani hästi läbi täiesti platoonilisel tasandil.
Oma iseloomu tõttu olen pigem valmis elu lõpuni üksi olema kui sellise tühja suhtega leppima. Arvan tõesti, et olen enamat väärt. Väärt elu koos inimesega, kellega on meil mõlemil hea koos olla. Minu arvates peaks heas suhtes asjad ikka tasakaalus olema või siis on võimalik puuduolevaid külgi millegi muuga niivõrd edukalt asendada, et midagi ei häiri. Kui ikka häirib, siis ei saa suhtest asja.
Aga saan aru, kuidas teemaalgatuses kirjeldatud suhe võiks tegelikult ka toimida. Minu suhtes kadus koos seksiga ka soojus ja ühtekuuluvustunne. Kui neid saaks säilitada ja puuduoleva muuga kompenseerida, siis ei näe küll takistusi, miks ei võiks ka sellises suhtes õnnelik olla.
