Teema: Kas olen saamatu kokk või pirtsakas?

#4140567:

Minul on iidvana kokaharidus, aga retseptidesse suhtun ettevaatlikult. Miskipärast ei osata retsepte kirjutada. Väga levinud viga on see, et eeldatakse, et kõik on ägedad kokad. Mind see muidugi ei sega, aga alalõpmata kohtan totraid retsepte stiilis (see nüüd on suvaline näide, mmitte mingi reaalne retsept, aga saate aru küll, mida silmas pean). Kõigepealt on vajalike koostisosade list, mis muidugi on õige. Näiteks. Kartulid niipalju, juust niipalju, hakkliha niipalju, munad niipalju jne, aga edasi läheb stiilis –

– katke ovaalse küpsetusnõu põhi õli ja toore kartuli viiludega (miks ovaalse)

– võtke pool veisehakkliha kogusest (miks loetelus polnud, et on vaja just veisehakkliha)

– laotage see ühtlase kihina kartulitele

– võtke tund aega toasoojas seisnud munad ja kloppige need kiiresti vahtu (eee…kas oli raske öelda esimesena, et veenduge, et kanamunad on toatemperatuuril)

– valage munasegu vormi, segades sinna enne riivitud juustu (no kurat, öelnud kohe, et juust peab olema riivitud)

– lisage ülejäänud veisehakkliha

– kiht kartuleid, mis on kergelt keedetud (mida fakki, hakkan nüüd keetma või)

– lisage varem blanšeeritud tomatid (miks sa mulle nüüd ütled, et pidin neid neid blanšeerima)

– katke pealt juustuviiludega (ah et osa juustu pidi viiludes olema, hea nüüd teada)

– ärge unustage kõiki kihte maitsestada soola ja meeldivate ürtidega (ahah, tõstan siis kihid uuesti lahti)

– soovi korral asendage õli põhjakihis võiga (okei, dekonstrueerime veelkord)

– eriti hea saab, kui kasutada pooleks veise- ja seahakkliha (ah, mine sa ka p****)

Jeesus! Sa ei loe enne retsepti ja valmistamist läbi, vaid hakkad lihtsalt otsast uhama?

#4289390:

Sa ei loe enne retsepti ja valmistamist läbi, vaid hakkad lihtsalt otsast uhama?

Tal on ju “iidvana kokaharidus”, milleks lugeda?  🙂 Minu meelest on ka elementaarne, et loed koostisosad, kas kõik on olemas, loed valmistuse läbi ja mõtled oma liigutused läbi, enne kui otsast rabelema hakkad. Eriti kui toit on uus, mida pole kunagi enne teinud, mitte see, mida une pealt peast kokata võib. Nt küpsetistega peab ikka tunduvalt rohkem ja täpsemalt retsepti jälgima kui mingi lihahautise vms jaoks.

#4140567:

Minul on iidvana kokaharidus, aga retseptidesse suhtun ettevaatlikult. Miskipärast ei osata retsepte kirjutada. Väga levinud viga on see, et eeldatakse, et kõik on ägedad kokad. Mind see muidugi ei sega, aga alalõpmata kohtan totraid retsepte stiilis (see nüüd on suvaline näide, mmitte mingi reaalne retsept, aga saate aru küll, mida silmas pean). Kõigepealt on vajalike koostisosade list, mis muidugi on õige. Näiteks. Kartulid niipalju, juust niipalju, hakkliha niipalju, munad niipalju jne, aga edasi läheb stiilis –

– katke ovaalse küpsetusnõu põhi õli ja toore kartuli viiludega (miks ovaalse)

– võtke pool veisehakkliha kogusest (miks loetelus polnud, et on vaja just veisehakkliha)

– laotage see ühtlase kihina kartulitele

– võtke tund aega toasoojas seisnud munad ja kloppige need kiiresti vahtu (eee…kas oli raske öelda esimesena, et veenduge, et kanamunad on toatemperatuuril)

– valage munasegu vormi, segades sinna enne riivitud juustu (no kurat, öelnud kohe, et juust peab olema riivitud)

– lisage ülejäänud veisehakkliha

– kiht kartuleid, mis on kergelt keedetud (mida fakki, hakkan nüüd keetma või)

– lisage varem blanšeeritud tomatid (miks sa mulle nüüd ütled, et pidin neid neid blanšeerima)

– katke pealt juustuviiludega (ah et osa juustu pidi viiludes olema, hea nüüd teada)

– ärge unustage kõiki kihte maitsestada soola ja meeldivate ürtidega (ahah, tõstan siis kihid uuesti lahti)

– soovi korral asendage õli põhjakihis võiga (okei, dekonstrueerime veelkord)

– eriti hea saab, kui kasutada pooleks veise- ja seahakkliha (ah, mine sa ka p****)

Minu arvates ka on see postitus ikka väga veider.  Ei kujutaks samuti ette, et inimene ei loe retsepti läbi, enne kui mingit toitu esimest korda valmistama hakkab.  Eriti veel mingi ‘kokaharidusega’ inimene. Niimoodi näpuga järge ajades hakkaks süüa valmistama just mingi teismeline algaja, mitte täiskasvanud tervemõistuslik diplomeeritud kokk. Absurdikas.

Selline retsept on täiesti adekvaatne ja välditud on asjade ülekordamist. Loed läbi, asi klaar, teed ettevalmistused ja hakkad tegutsema. Mina, kokandusekauge inimene, ei näe selle retsepti juures mitte ühtegi probleemi. Jah, see retsept oli näide, mitte reaalne, mõistan. Aga kui see oleks ka päris retsept, siis on see täiesti normaalselt esitatud juhend.

Nami- nami on minu meelest läbi aastate üks usaldusväärsemaid retseptikogusid olnud. Eesti parim kindlasti, seal on ka enamasti retsepti allikale viidatud, mis aitab ka teinekord valikut teha. See, et mingi suvaline retsept (tavaliselt on selleks mingi kõige lihtsam plaadikook, hakklihakaste, lasagne vms) kasutajate seas pop on, pole ju portaali süü.  Blogijatest Ragne mulle eriti ei istu, samas Tuuli ja Mariliis Ilover on üsnagi minu maitsele ja pole nende retseptidega ka probleeme olnud, samas teengi ju alati seda, mis isuäratav tundub. Ma ei suuda meenutada, millal mingi retsepti järgi valminud asi pettumuse valmistas, sest vähegi kogenud kokkaja saab juba retseptist aru, mismoodi see välja tulla võiks. Vist siiski pettumuseks oli mõned aastad tagasi laineid löönud vahukoore-kondentspiimajäätis, mis tundus, et pole kuigi hea mõte ja tuli välja, et nii läila see just oligi. Nii et tegelikult oli kõik ootuspärane.

#4290031:

#4289835:

Kas sa selle peale pole tulnud, et su vanatädil ei pruugi olla selliseid hambaid, mis kõvade kartulite, krõmpsuva juurvilja ja sitke lihaga toime tuleks?

Pooltoores steik pole ometi sitke, pigem on seda ülepraetud liha. Ja köögivili ja kartul pole kõvad, vaid lihtsalt pole pudruks keedetud. Hammaste teema siia küll kuidagi ei puutu.

Seda räägid sina, et pole kõvad – võib-olla vanainimese olematute hammaste jaoks on. Mu oma vanainimene muud ei söögi kui hakklihatooteid just sellepärast, et ei suuda närida.

#4290062:

#4290053:

Mu oma vanainimene muud ei söögi kui hakklihatooteid just sellepärast, et ei suuda närida.

Aga teema pole ju sinu vanainimesest, kellele võiks normaalsed hambad suhu osta, saaks inimene midagi süüa ka. Minu vanatädil on need olemas, asi on tema maitseeelistustes.

Aita ta hädast siis välja, osta tema vanainimesele uued hambad, siis on ta sinu vanatädi sarnane.

#4290053:

#4290031:

#4289835:

Kas sa selle peale pole tulnud, et su vanatädil ei pruugi olla selliseid hambaid, mis kõvade kartulite, krõmpsuva juurvilja ja sitke lihaga toime tuleks?

Pooltoores steik pole ometi sitke, pigem on seda ülepraetud liha. Ja köögivili ja kartul pole kõvad, vaid lihtsalt pole pudruks keedetud. Hammaste teema siia küll kuidagi ei puutu.

Seda räägid sina, et pole kõvad – võib-olla vanainimese olematute hammaste jaoks on. Mu oma vanainimene muud ei söögi kui hakklihatooteid just sellepärast, et ei suuda närida.

Ostku siis ometi hambad! Piinlik lausa, selline vabandus. Sööme kõik läga, sest mõni ei käi hambaarsti juures?

Üks huvitav asi mida paljud lihaga teevad, maitsestatakse toores liha ära ja siis kõrvetatakse pannil need maitseained maitsetuks. Mina panen maitseained alati siis kui liha on praktiliselt valmis.