Teema: Kas olete rahul sellega , et teil pole lapsi?

Hakkab pihta:) Jah, olen naine 41, õnnelikus püsisuhtes. Olen üliõnnelik, et mul pole lapsi, sest see on 100% teadlik valik.

Täpselt nagu mõni teab juba lapsena/noorena, et ta kindlasti tahab last on ka inimesed, kes teavad absoluutse kindlusega, et nad mitte kunagi, mitte ühegi kaaslasega last ei taha. Mis siin imelikku on?

Teeme nii, et ma püüan mitte imestada, et sa last tahtsid (raske ja tihti tänamatu töö) ja sina mõistad, et paljud ei taha lapsi. Ega meie vaaremad ju ka kõik ei tahtnud, aga mis neil üle jäi… Kondoome ja pille kahjuks polnud:(

Küsida tasuks siiski 60+ naiste käest.

Veel ei ole kahetsema hakanud.

N51

Ühiskonna seisukohalt ongi sellised individualistid kahjulikud. Vaevalt, et kõik nad nii kindlustatud on, et tööeas kogutud hiigelvaranduse eest 70ndast eluaastast 90ndateni muretult ära elavad. Kellegi teise lapsed teenivad siis neile pensionit ja maksavad meditsiiniteenuste eest.

Sellistelt lillekestelt oleks aus rohkem makse võtta.

#3763813:

Ühiskonna seisukohalt ongi sellised individualistid kahjulikud. Vaevalt, et kõik nad nii kindlustatud on, et tööeas kogutud hiigelvaranduse eest 70ndast eluaastast 90ndateni muretult ära elavad. Kellegi teise lapsed teenivad siis neile pensionit ja maksavad meditsiiniteenuste eest.

Sellistelt lillekestelt oleks aus rohkem makse võtta.

Hmm, ja looduse seisukohalt on kahjulikud need, kes lapsi saavad. Kõik see tarbimine ja reisimine tundub pealtnäha tore, aga mitte loodusele.

Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja üle nelja maakera! https://jalajalg.positium.ee/

Siin võiks ka makse koguda, sest loodusvarad on piiratud.

N39, hetkel veel ei kahetse ja vaadates, mis suunas maailm hetkel liigub, siis ilmselt lapsi ei planeeri.

#3763821:

Üksikud naisterahvad reisivad ja tarbivad igaüks vähemalt kolme eest. Ega nad muidu üksikud olla ei tahaks:)

Selle peale ei tule, et kui järeltulijaid on, ja nendel järeltulijatel on omakorda järeltulijaid, siis see tarbimine on igal juhul suurem kui selle esialgse üksiku naisterahva tarbimine. Aga muidugi võrratu loogika sinu poolt 😉

#3763813:

Ühiskonna seisukohalt ongi sellised individualistid kahjulikud. Vaevalt, et kõik nad nii kindlustatud on, et tööeas kogutud hiigelvaranduse eest 70ndast eluaastast 90ndateni muretult ära elavad. Kellegi teise lapsed teenivad siis neile pensionit ja maksavad meditsiiniteenuste eest.

Sellistelt lillekestelt oleks aus rohkem makse võtta.

Ma olen täiesti nõus oma tööelus mitte sentigi maksu maksma ja vastutasuks ei küsi sentigi penssi.

Aga kuidas sina oma sünnitused, koolid ja hooldus-haiguslehed saad, on siis iseküsimus.

Huvitav, et kägudel on selge ettekujutus, et elu õied neid vanaduspõlves viletsasse hooldekodusse surema ei saada, olles enne arved tühjaks teinud. Sest nad on niiii nunnud! Neist ei tule kunagi pätte, narkomaane, vargaid või valetajaid.  Garantiisid aga elus pole ja igaüks on ise oma õnne sepp. Lastega naisel on uuringute kohaselt raskem teha karjääri, edasi õppida ja oma eesmärke teostada.

Mul pole elus vist ühtegi asja, milles ma täie kindlusega võiks öelda – see on just 100 % täpselt see, mida ma tahan –  olen lasteaiast peale sellest unistanud!  Seetõttu sain ka  ikka igaks juhuks lapsed ja proovin üldse elus igasuguseid huvitavaid asju. Kas see on kasuks või kahjuks tulnud ei tea, vähemalt on tehtud ja proovitud.

Ma tahtsin noorena kolme last. Sain ühe, kellega kahjuks juhtus midagi. Olin sunnitud loobuma oma tööst, emotsionaalselt olin nii katki, et järgnevate saamine polnud võimalikki. Ei ole see elu alati selline, nagu soovid. Lapsed võivad tähendada hoopis sügavat kurbust ja kannatusi. Ma ei hakka siin rääkima nendest, kellest saavad mõrtsukad, vargad jms. Enam ei hinda inimesi laste arvu või olemasolu järgi, vaid selle järgi, milline ta inimesena. Ühiskonda võib panustada isiklike lastetagi ja meil kellelgi pole garantiid, mis meist homne päev saab.

#3763753:

Ma olen TA, ei ma ise ka ei tahtnud lapsi, ei tahaks mõeldagi. Lihtsalt huvitas, kui palju selliseid inimesi veel on.

Õnneks on selliseid inimesi veel, kelle elu mõte pole lapsi saada. Sa pole imelik.

#3763929:

Märksa suurem küsimus on mu arust, kuidas lastetud Perekooli sattusid?

Kas lastetutel ei ole siis sinu meelest peret?

#3763955:

Laste saamine EI GARANTEERI, et keegi vanas eas sul pead käib silitamas igal pühapäeval. Suhe lastega võib olla vilets ja keeruline või mis tänapäeval veelgi tõenäolisem – lapsed silkavad Austraaliasse ja USAsse elu nägema ja ongi kogu moos.

Täpselt. Ülikooli ajal töötasin eakate kodus. Nii palju on neid vanureid, keda mitte keegi aasta jooksul vaatamas ei käinud, kuigi lapsed ja lapselapsed olemas. Või siis käisid korra aastas, aga ainult emadepäeval või jõuludel.