Teema: Kas on edulugusid, kuidas paksust lapsest on saanud normaalkaalus teismeline?

Kui sa väidad, et toitumine nagu ei ole paigast ära, siis pigem võiks minna käia arsti juures ja uurida, kas see kaalutõus ei ole seotud mõne haigusega.

Või siis on see variant, et laps sööb sinu teadmata rämpstoitu ja palju magusat. See võib olla põhjustatud näiteks mingist psühholoogilisest probleemist, ning söömisega ta lohutab ennast. Stress ja depressioon tekitavad ka ülekaalu. Mõtle need asjad kõigepealt läbi, kas seda ei ole.

Ja siis muidugi see küsimus, et kas su laps ikka on päriselt ka paks, või on probleem hoopis sinul ja sa mõtled, et normaalkaal on mingi peenikese modelli tase ja kuna su laps sinu silmis ei ole selline, siis ta on sinu arvates ülekaalus? Palju on ka selliseid emasid, kes ainult arvavad, et laps on ülekaalus. Sinu puhul vähemalt see pluss, et sa vist ei ole lapsele seda ette heitnud vaid mõtled oma muremõtteid omaette.

Mulle jääb su kirjast selline mulje, et sul endal, Teemaalgataja, on mingi kaalukiiks, sest sa siin kirjutad, et käisite jalutamas, rattaga sõitmas, eriti mingit rämpsu ja magusat ei tarbi… No siis ei tohiks ju laps nagu olla ülekaaluline?

Koogid võiks muidugi jätta hommikupoolseteks söögikordadeks, mitte õhtuks. meil on kodus reegel, et õhtul pärast kella 18 enam magusat ei saa. Kui on kõht tühi, siis mingit “normaalset” toitu võib muidugi. Normaalne toit on selline, mis toidab ka, mitte kompvek või šokolaad, mis võtab korraks isu ära ja siis pärast enne und jälle nälg näpistab.

Kuidas geenidega lood on? Kuidas sina ja lapse isa ise välja näete?

Pitsad, jäätised, pannkoogid ja koogid ei peaks teil üldse menüüs olemagi. Liikumisest jalutamine ei põleta sel määral kaloreid, et kaalust alla läheks. Selleks on vaja hakata jooksmas käia ja menüü ja kogused üle vaadata. Loogiline, et võhma ei saagi tekkida ja kaalust alla ei võta kui liigutada ei viitsi.

Sarnane mure, tahaks uurida, kas keegi oskaks soovitada tallinnas lastega tegelevat personaaltreenerit?

jah, teismeline on juba nii suur, et siin enam vanem ei käse, poo ja lase. Nüüd on laps ise otsustaja.
Meil ka kolmest üks paisus koroona ajal, oli selline ajajärk, kus meie mehega olime tööl (eesliinil) ning lapsed suure osa ajast üks kodus ja siis käis üks võileibade meisterdamine.
Õhtuti tegime trenni asju ka järgi, kuid kaloraaz ületas sellegi.

Nüüd liigume, liigume ja joome vett rohkem. Lastel on ka nii, et neil on tegelikult janu kuid nad selle asemel söövad. Meil 2 tunni reegel ka, jääb näksi vähemaks, hammaste pärast juba.

#3510423:

Ülekaalulised. Võitleme sellega.

no siis pole ju eriti imestada, kui laps ka paisub – geneetika mängib siin ka oma rolli. naljakas lihtsalt, et ülekaalulised vanemad naaksuvad lapse ülekaalu kallal, kuigi ise on samasugused.
ma ise ka ülekaaluline, üks lastest on ka ülekaalu kalduv, teine alakaaluline (isasse). ma küll ei arva, et võiksin lapse kaalu kallal sõna võtta, kui ise ei suuda ka normkaalu hoida

#3510423:

#3510321:

Pitsad, jäätised, pannkoogid ja koogid ei peaks teil üldse menüüs olemagi. Liikumisest jalutamine ei põleta sel määral kaloreid, et kaalust alla läheks. Selleks on vaja hakata jooksmas käia ja menüü ja kogused üle vaadata. Loogiline, et võhma ei saagi tekkida ja kaalust alla ei võta kui liigutada ei viitsi.

Aitäh, need ei olegi enam menüüs. Enne sõime vahel (mitte iga päev), kui probleem veel nii tõsine ei tundunud. Ma ei ole kindel, kas jooksmine on ülekaalulisele kõige õigem ala. Ma nimetasin, et poiss käis jalkatrennis, aga talle ei meeldi seal enam. Üks viis sellele vaadata on “ei viitsi liigutada”, aga ma pigem lähtuksin sellest, et liikumine peaks ka rõõmu pakkuma ja tuleks otsida selline spordiala, mis antud inimesele sobib.

Panin igaks juhuks aja endokrinoloogile, aga see on alles 2 kuu pärast.

#3510321:

Ja siis muidugi see küsimus, et kas su laps ikka on päriselt ka paks, või on probleem hoopis sinul ja sa mõtled, et normaalkaal on mingi peenikese modelli tase ja kuna su laps sinu silmis ei ole selline, siis ta on sinu arvates ülekaalus?

Ei, asi pole selles. Lapsel on punnkõht ja puusadel sangad. See pole minu ettekujutus.

#3510321:

Kuidas geenidega lood on? Kuidas sina ja lapse isa ise välja näete?

Ülekaalulised. Võitleme sellega.

Jalgpall ja jooksmine pole omavahel ka võrreldavad spordialad, aga fakt on see: selleks, et rasv kaoks ja lihas tekiks, on vaja treenida. Jooksmine treenib ja samal ajal põletab rasva kogu kehalt, sest lokaalselt pole võimalik rasva põletada. Samas treenitud inimene põletab rasva ka puhkeajal, näiteks ka magades. Muidugi sobivad liigutamiseks ka kõik muud liikumisviisid, ülekaalulisele on hea ka ujumine. Pelgalt värskes õhus jalutamisega neid sangu ei kaota.

Ennast on võimalik trimmi tõmmata, asi on tahtes.

#3510633:

Oot, see on naljakas, et ma lapse kaalu pärast muretsen?
Minu KMI on 28, see ei ole drastiline ülekaal. Mees on ka umbes sinna kanti.
Ma saan aru küll, et ülekaalulisus võib geneetiliselt päritav olla. Ja hea söögiisu ka, see on meil peres kõigil, magusat armastame ka (aga ei luba seda endale nii palju kui tahaks). Oma kaaluga tegelen ma ka, aga see on selline elukestev protsess, käib tõusude ja mõõnadega. Teema aga oli lapsest. Kui laps läheb suhkru- ja jahuvabale dieedile, siis ilmselgelt ülejäänud pere ka, me ei saa ju süüa tema ees asju, mis talle on keelatud.

kuidas 28 ei ole drastiline? 30 on juba rasvumine, see on vaid paar kg vahet.
aastatepikkust valet toitumisharjumust ongi raske muuta, sest rasvane ja magus toit on ju head, erinevalt kapsasalatist.
alustage endast, st öelge lapsele, et sul ja isal on paks olemisest siiber, kuna see on ebamugav ja ebatervislik, hakkate nüüd tervislikuks. enam magusat ei osta, saiakesi ei küpseta, pitsat ei too. iga päev tegelete spordiga. ja kaasate siis lapse ka enda tervislikku eluviisi, mitte ei pane last dieedile ning ei hakka ise ka tema järgi asju sööma. endast alustate ja enda elu muudate esmalt, laps järgneb teie eeskujule, siis ei ole see lapsele nii traumaatiline kui see, et tema on paks ja nüüd ei saa vanemad ka seetõttu kooki süüa

#3510919:

Ja ma ei saa nüüd aru – tervislik toitumine sisaldab rafineeritud süsivesikute vältimist, aga magus ei ole täielikult välistatud?

Nojah, kui sinu jaoks käivad magusa alla vaid croissant ja piimašokolaad näiteks, siis on keerulisem tõesti (kuigi ka siin on veidi nö mängimisruumi ikka). Pidasin silmas, et näiteks erinevaid magustoite (mis reaalselt on magusad!) on võimalik teha ka puuviljade baasil, madalama glükeemilise koormusega naturaalsete magusainetega jne. Samuti ei arva ma, et kõik teraviljatooted peaks menüüst välja viskama – tegemist pole ju nt tsöliaakiaga. Täisteravili on igati ok ju ja lausa vajalik täisväärtuslikuks toitumiseks, valgest nisujahust loobumine ei tähenda ometi automaatselt leivast või ka näiteks pastatoodetest loobumist. Kogused on muidugi veel omaette teema.

#3510919:

Tänan, glükeemilise indeksi teemaga olen tuttav.

Glükeemiline indeks ja glükeemiline koormus pole päris samad mõisted, aga see pole hetkel ehk oluline. Kui asi on selge, siis ei ole ju muud, kui oma toitumist vastavalt korrigeerima hakata. Lihtne see alati ja kohe pole, aga on ka erinevaid selleteemalisi tugigruppe näiteks, kus saab toetust ja ka praktilist nõu. Tegelikult vähendab tasakaalustatud toitumine (just nn kiireid süsivesikuid pean silmas) paljudel inimestel seda painavat magusaisu päris olulisel määral. Jään ikka enda arvamuse juurde, et tervislik toitumine on eluviis, mitte pidev kurnav võitlus.

#3510924:

Minu pikkuse juures on 28 ja 30 vahe 10 kg, see ei ole paar kg. Igaüks, kes on lahti saanud 10 kg-st, teab, et see ei ole “kõigest paar kg”.

juurde tuleb see 10 kg aga imekergesti 😀

160 cm pikkuse naise 28 on 72 kg; 30 aga 77 kg, seega vahe 5 kg
170 cm pikkuse naise 28 on 81 kg; 30 aga 87 kg, seega vahe 6 kg
180 cm pikkuse naise 28 on 91 kg; 30 aga 97,5 kg, seega vahe 6,5 kg
200 cm pikkuse naise 28 on 112 kg; 30 aga 120 kg, seega vahe 8 kg

ma vist ei taha teada, kui pikk sa oled, kui sinu 28 ja 30 vahel on 10 kg 😀

Probleemi lahendamisel on 2 võtit nagu siin on juba läbi käinud: toitumine ja liikumine. Tervislikult peaks toituma kogu pere, mitte ainult nooruk. Samas tuleb arvestada kasvava organismi energiavajadust. Kui on endal tõsine soov muutusteks, võib alustada nt siit:
https://tap.nutridata.ee/et/avaleht
Liikuma peaks laps/noor tegelikult iga päev min 60 min. Paljud vanemad arvavadki ekslikult, et kui laps käib 2-3 korda ndl trennis, et sellest piisab. Kahjuks mitte, tuleb mõelda, kuidas saab lapse igapäevast liikumisharjumust suurendada – jalgsi v rattaga kooli, poodi vms. Tasub otsida kogu pere liikumist suurendavaid tegevusi ndl vahetuseks, nt proovida geopeitust v orienteerumist nutiseadmetega vms.

Ega ainevahetus vanusega kiiremaks just ei muutu. Aga toitu piirates ja range distsipliiniga on igas vanuses imeline muutumine realistlik.

Sa täpselt ei ütle kui vana laps on ja mis soost ta on. Aga oma kolme lapse klassikaaslaste pealt olen näinud palju “edulugusid”, eriti poiste hulgas. Need ei ole tööga seotud edulood vaid pigem ikka kasvuspurdid. Kui on vähegi liikuv poiss, siis minu arust on nad enamus gümnaasiumi lõpuks normaalseks veninud.
Paistab, et tüdrukutega on nats keerulisem. Lapsest peale ümaram venib ka kergemini, aga minu arust paljud tüdrukud kes on suuremaks läinud pubeka ajal jäävadki suuremaks. Kuigi ka seal on ilusaid edulugusid, aga ma arvan, et tüdrukutel on see rohkem teadliku suhtumise vili.