Esileht Koolilaps Kas on edulugusid, kuidas paksust lapsest on saanud normaalkaalus teismeline?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 65 )

Teema: Kas on edulugusid, kuidas paksust lapsest on saanud normaalkaalus teismeline?

Postitas:

Minul on edulugu. Ma ise. Olin terve lapsepõlve paks, kuid 15-aastaselt otsustasin sellele lõpu teha. Tutvusin kaloritega ning peale 6 õhtul ei söönud. Võtsin 5 kuuga 15 kilo maha. Esimesed 10-11 läks kergelt, umbes 1kg nädalas. Lõpp läks aeglasemalt. Trenni tegin juba eelnevalt, mul oli 4-5 trenni nädalas ning väikelinnas käisin igale poole jala. Lisaks veel aegajalt peod: olen suur tantsulõvi ning kui tantsima hakkasin, siis enne hommikut ei peatunud.
Lõpuks olin 171 cm juures 58-59 kg.
Aga kõik see juhtus juba väga ammu.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 11.08 20:45; 14.08 16:47; 14.08 19:57; 14.08 20:04; 15.08 17:59; 01.09 16:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen nõus, et asi võib olla toitumises ja liikumises, aga mulle tundub siiski, et veel suurem osa on geneetikal ja lapsel on sellega ikka väga raske võidelda. Minu laps alles algklassides, aga kaal hakkas paisuma mõned aastad tagasi. Trennis käib, üritame tervislikult toituda, aga kui sõpradega kokku saab, eks siis ikka läheb coca ja krõpsud. Samas teised söövad ju ka, aga ikka peenikesed – väga ebaõiglane, eriti lapse jaoks. Ise olin ka väiksena paksuke, aga teismelisena hakkasin jälgima toitumist, ega praegu ka piits ei ole, aga normkaalus. Nii et praegu loodangi sellele, et teismelisena tahab laps ise peeneks saada, lihaseid treenida ja suudab end rohkem kontrollida. Lastehaigla juures tegutseb ülekaaluliste laste spordigrupp, aga eelmisel aastal sinna ei mahtunud, proovime sel aastal uuesti.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jalkas ta ülekaalulisena tunnebki end halvasti, sest seal peab olema kiire ja liikuv, sobib saledatele.
Kui tutvustaksite talle mõnd spordiala, kus kaalust ei tehta otseselt probleemi ja suurem olemine tuleb kasuks? Kindlasti mõjuks see hästi lapse enesehinnangule. Võibolla saab indu ja hakkab talle meeldima ning treeningkorrad suurenevad iseenesest?
Näiteks maadlus või judo, erinevad raskejõustiku alad nagu kettaheide, odavise vms.
Saia ja muid valgeid jahutooteid meil näiteks kunagi kodus ei ole, lihtsalt ei ostagi, ehkki oleme kõik saledad. Miks sa ostad? Mida saab saiaga süüa, mida teraleivaga ei saa?

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Saia ja muid valgeid jahutooteid meil näiteks kunagi kodus ei ole, lihtsalt ei ostagi, ehkki oleme kõik saledad. Miks sa ostad? Mida saab saiaga süüa, mida teraleivaga ei saa?

Kuskohas ma olen öelnud, et me ostame saia? Saia me pole enam aastaid (või isegi aastakümneid) ostnud, me sööme leiba (erinevaid sorte). Leivas aga on ka nisujahu, sellest mu jutt nisujahust loobumisest.
Tõsi, ma olen vahel teinud pannkooke ja vahel küpsetanud kooke (kevadel, (eelmisel) koroona-ajal).

Ma ikka juurdlen ühe käo soovituse kallal “hakake tervislikuks”. “Magusat ei osta, saiakesi ei küpseta, pitsat ei too, iga päev tuleb sporti teha”. Selgus veel, et “magus ei ole täielikult keelatud” tähendab tegelikult seha, et võib süüa puuvilju ja neist magustoite teha. Kas “tervislikud inimesed” nii elavadki kõik? Trenn 7 päeva nädalas ja mitte iialgi mitte üks komm ega kook, ka sünnipäevadel ja külalistega mitte? Ma saan aru, et kui juba kaaluprobleem on, siis peabki asja rangemalt võtma kui tavalised “tervislikud”, normaalkaalus inimesed, aga 7 päeva nädas trenn oleks küll raske korraldada nii meile endale kui lastele. Siiani olen 3 päeva nädalas ternnis käinud (koroona-ajal tekkis sellega ka paus, tegin natuke ise kodus, aga see pole päris see) ja päris kogu oma vaba aega ei tahaks trenni peale panna. Pealegi olen enda kaaluvõitlustes jõudnud järeldusele, et kaalu saab alandada ikka ainult toitumist piirates, sport on boonus lihastele, toonusele ja enesetundele. Mõnikord soovitatakse kaalu alandades sport üldse kõrvale jätta, sest sporti tehes kiputakse end liigselt toiduga premeerima ja sport suurendab söögiisu. Laste puhul ilmselt ei saa niimoodi läheneda.

Ma saan aru, et vaja on magusast loobuda, mõnest muust lemmiktoidust ka (paneeritud kala, lasanje – palun nüüd mitte välja lugeda, et me sööme iga päev lasanjet), aga ma ei tahaks tekitada samas “keelatud vilja” efekti (et see, mis on keelatud, on eriti ihaldusväärne, ja seda võidakse hakata ahmima salaja ja väljaspool kodu). Mul endal on küll nii, et kui ma endale magusat keelan, siis mu mõtted ainult selle ümber keerlevadki. Olengi vist juba täitsa rikutud toitumiskäitumisega.

Kunagi siin pk-s ühes kaaluteemas toodi näiteks päevamenüüsid ja ühel käol oli iga päev menüüs ka üks “Oravekes” komm. Küsiti, milleks see komm, kui ta tahab kaalus alla võtta. Kägu ütles, et see komm on tingimata vajalik, sest selle ühe kommi najal kogu tema motivatsioon ja enesedistsipliin üldse püsibki. Lihtsalt selline näide, millega ma tahan öelda, et kõigil ei käi see nii lihtsalt, et “hakkame tervislikuks”.

Mõtisklen veel selle üle, et laps tahab lõunalauas võtta teist portsu, nagu meil vahel on (näiteks kartuliputru, see maitseb kõigile, kas seda üldse tohiks teha?), kas siis võib lubada? Tavaliselt olen rõõmustanud, et toit on hästi välja tulnud ja lapsele maitseb (jälle täiesti vale mõtlemine).

Judo soovituse eest aitäh, peab asja uurima.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 07.08 12:27; 07.08 17:30; 07.08 23:44; 08.08 13:02; 08.08 13:09; 08.08 22:42; 14.08 11:49; 14.08 19:29; 15.08 18:18; 16.08 14:07; 17.08 23:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ikka juurdlen ühe käo soovituse kallal “hakake tervislikuks”. “Magusat ei osta, saiakesi ei küpseta, pitsat ei too, iga päev tuleb sporti teha”. Selgus veel, et “magus ei ole täielikult keelatud” tähendab tegelikult seha, et võib süüa puuvilju ja neist magustoite teha.

Mina olen see kägu, kes ütles, et magus pole täielikult välistatud (pidades tõesti seda silmas, et magus pole ainult komm, saiake ja šokolaad), kuid mitte seda muud juttu “tervislikuks hakkamisest”. Ehk et oli mitu kägu, kelle kommentaarid sa siin kokku panid, mitte ainult üks.

Ma siiralt arvan, et tervislik toitumine on eluviis ja mitte võitlus, see polnud sugugi kuidagi üleolevalt mõeldud, kui selline mulje võis jääda. Arvan, et mõtlemises on väga palju kinni. Kui inimene soovib langetada kaalu ja elab seejuures selle ühe kommi nimel päevas, siis mina isiklikult ei peaks seda väga heaks strateegiaks. Kui konkreetse inimese puhul see töötab, siis olgu peale, aga ma ise võtaks siiski mingi muu lähenemise. Kasvõi väljakutse uusi maitseid avastada ja tõepoolest, ka näiteks mõiste “magus” enda jaoks põhimõtteliselt ümber defineerida või õieti seda mõistet laiendada.

Sul on õigus selle koha pealt, et kui ikkagi kaalulangetus on päevakorral ja vajalik, siis tulebki mingil perioodil asju rangemalt (mina ütleksin teadlikumalt) võtta. Ega ikkagi päris iseenesest need muutused ju ei tule. Samas tuleb jääda terve mõistuse juurde ja igapäevane non-stop trennitegemine koos väga piiratud toitumisega ei tundu ka kuidagi normaalne viis oma eesmärki saavutada. Sellise hullu elustiiliga võib ju isegi kaalu kiiresti vähendada, aga see pole tervislik, kaua nii vastu ei pea ja tagasilangused on ilmselt seda suuremad. Veelgi enam ei soovita niisugust asja lapsele. Eesmärk on ikka normaalselt ja hästi (=tervislikult) toituda, teha seda igapäevaselt. Kui üldine toitumine on paigas (ja vot see eeldab tõesti põhimõttelisi, püsivaid muutusi, kusjuures ma jälle ei nimetaks seda niivõrd piiramiseks, kui just nimelt muutmiseks) ja inimene on normaalselt füüsiliselt aktiivne, siis see ongi perspektiivis täiesti piisav normkaalu saavutamiseks ja säilitamiseks. Toitumine ikkagi on selle asja võti, nagu ise ka ütlesid. Et veel segadust tekitada, siis minu arvates ei tähenda see jällegi kindlasti mitte seda, et nüüd iial elus enam kordagi klassikalist lasanjet ei söö või kunagi sünnipäeval koogitükki ei võta. Ehkki muidugi on igati mõistlik endale tekitada nende ahvatluste jaoks tervislikumad alternatiivid, mis ei pruugi sugugi tähendada kehvemat maitseelamust. Ma veelkord soovitan toitumisnõustajaga konsulteerida, kes oskab anda kõige paremini just neid soovitusi, mis sulle/su perele sobivad.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.08 08:58; 08.08 15:49; 14.08 16:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõtisklen veel selle üle, et laps tahab lõunalauas võtta teist portsu, nagu meil vahel on (näiteks kartuliputru, see maitseb kõigile, kas seda üldse tohiks teha?), kas siis võib lubada? Tavaliselt olen rõõmustanud, et toit on hästi välja tulnud ja lapsele maitseb (jälle täiesti vale mõtlemine).

Teist portsu mitte mingil juhul! Venitab vaid mao välja ja tahabki hiljem koguaeg rohkem. Täiskõhutunne tekib hiljem. Mina lubaks võtta õuna või mingit puuvilja (kindlasti mitte banaani!) ja rohkem mitte. Teist portsu võib lubada vaid näiteks suusareisil, kus on 3-4-5-6 tundi mäe peal möllatud.
Olen näinud lähdaste peret, kus lapsi keelatakse juurde võtmisel. Mitte midagi pole nendega juhtunud. Normkaalus lapsed on, varateismelisena hästi kergelt pigem potsakad. Mingeid toitumishäireid ka ei ole. Niiviisi õpitakse seda, et toit ei ole vahend, millega võiks ja peaks liialdama.
Mina soovitan ka magusast loobuda täielikult. VÕib sisse seada endale mingi magusapäeva, st näiteks seda, et laupäeval saab pärast lõunasööki magustoitu. Teistel päevadel mitte. Sünnipäevadel ei pea draamat tegema ja loobuma, aga saab küsida väikese tüki ja kindlasti mitte võtta juurde teist portsu!
Kindlasti õppida selgeks see, et jook on vesi. Ok, ka tee (NB! ilma suhkruta!) ja kohv. Aga kõik muu vedelik on söök. Ka maitsestatud vesi sisaldab kaloreid – EI!
Üle vaadata see juba nõukaajast teada rusikareegel, et pool taldrikut peavad olema täidetud juurviljadega, veerand süsivesikutega ja veerand proteiiniga. Mida rohkem juurvilju süüa, seda vähem jääb ruumi kaloririkkale muule toidule.
Kastmeid vähe ja kui saab, siis pigem mitte.
Paneeritud toidud ka üldiselt ära unustada. Võivad jääda mingid nö patupäevad. VÕi kui ringi liigute, siis vanaema juures võibolla on alati paneeritud šnitsel ja vot seal söötegi seda.
Minu enda nipp on alati olnud see, et külas tähelepanu ei otsi (st ei hakka suure häälega seletama, et mul dieet ja ma ei saa, kuigi tahaks jne). Aga see ei tähenda ka ka seda, et vohmin seal kõike valimatult. Ikka kindlad väikesed portsud ja keskendun salatitele ja juurviljadele. Kastmega toitu üle ei vala.
Majoneesi ja hapukoort igapäevaselt ma ei tarbi. Need lisavad ka ilgelt kaloreid.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 11.08 20:45; 14.08 16:47; 14.08 19:57; 14.08 20:04; 15.08 17:59; 01.09 16:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõtisklen veel selle üle, et laps tahab lõunalauas võtta teist portsu, nagu meil vahel on (näiteks kartuliputru, see maitseb kõigile, kas seda üldse tohiks teha?), kas siis võib lubada? Tavaliselt olen rõõmustanud, et toit on hästi välja tulnud ja lapsele maitseb (jälle täiesti vale mõtlemine).

Teist portsu mitte mingil juhul! Venitab vaid mao välja ja tahabki hiljem koguaeg rohkem.

Vaat see saab olema minu enda jaoks kõige raskem. Ma olen siiani lähtunud sellest, et las sööb parem laua ääres kõhu täis, kui et hakkab pärast mööda kappe kolistama ja näksimiskraami otsima. Aga öelda lapsele, kes tahab endale korralikku kodusööki juurde tõsta, et “ei saa”, see saab olema karm.

Olen näinud näiteks vennapoja ja sõbrannade laste pealt, et teatud eas ongi poistel hundiisu, kõht ongi lihtsalt kogu aeg tühi ja võidakse hävitada hiigelkoguseid. Nad on reaalselt võimelised külmkapi tühjaks sööma. Kui kaaluga on kõik korras, siis tavaliselt ei tehta sellest numbrit (või siis kurdetakse lihtsalt, et söövad vaeseks).

Aga mis ma ikka kurdan, hakkan otsima, kuidas saaks oma köögiviljatoitude repertuaari laiendada.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 07.08 12:27; 07.08 17:30; 07.08 23:44; 08.08 13:02; 08.08 13:09; 08.08 22:42; 14.08 11:49; 14.08 19:29; 15.08 18:18; 16.08 14:07; 17.08 23:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõtisklen veel selle üle, et laps tahab lõunalauas võtta teist portsu, nagu meil vahel on (näiteks kartuliputru, see maitseb kõigile, kas seda üldse tohiks teha?), kas siis võib lubada? Tavaliselt olen rõõmustanud, et toit on hästi välja tulnud ja lapsele maitseb (jälle täiesti vale mõtlemine).

Teist portsu mitte mingil juhul! Venitab vaid mao välja ja tahabki hiljem koguaeg rohkem.

Vaat see saab olema minu enda jaoks kõige raskem. Ma olen siiani lähtunud sellest, et las sööb parem laua ääres kõhu täis, kui et hakkab pärast mööda kappe kolistama ja näksimiskraami otsima. Aga öelda lapsele, kes tahab endale korralikku kodusööki juurde tõsta, et “ei saa”, see saab olema karm.

Olen näinud näiteks vennapoja ja sõbrannade laste pealt, et teatud eas ongi poistel hundiisu, kõht ongi lihtsalt kogu aeg tühi ja võidakse hävitada hiigelkoguseid. Nad on reaalselt võimelised külmkapi tühjaks sööma. Kui kaaluga on kõik korras, siis tavaliselt ei tehta sellest numbrit (või siis kurdetakse lihtsalt, et söövad vaeseks).

Aga mis ma ikka kurdan, hakkan otsima, kuidas saaks oma köögiviljatoitude repertuaari laiendada.

Soovin sulle edu ja hoian pöialt!

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 11.08 20:45; 14.08 16:47; 14.08 19:57; 14.08 20:04; 15.08 17:59; 01.09 16:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen siiani lähtunud sellest, et las sööb parem laua ääres kõhu täis, kui et hakkab pärast mööda kappe kolistama ja näksimiskraami otsima

Selle asja peale on mul endal see nipp, et näksimiskraam puudub. Kui, siis porgand, mida vaja koorida või õun. VÕi pirn. Mitte ühtegi snäkki kodus ei ole. Leib pätsina. Juust känakana. Sink känakana. jne. Kui tahan midagi näksida, pean selleks ettevalmistusi tegema ja natuke vaeva nägema. Selle aja jooksul jõuan juba ka mõelda, et kas mu impulss-soov on ikka mõistlik või mitte. Mingeid pähkleid mul on, aga need on keldris – pean sinna 2 korrust minema.
Ja tegelikult tulebki mõtteviisi muuta. AInuke snäkk on toores juurvili. Kõik.
Ma olen nüüdseks oma toitumist jälginud 30 aastat ja ma ei ole elus küll millestki väga ilma jäänud. Olles saavutanud normaalkaalu, jälgin endiselt kõike, aga seltskonnas ja reisil luban ka kõike. Reisil lisandunud kilod (kui nii on juhtunud) saan paari nädala jooksul koduse toitumisega ära korrigeerida.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 11.08 20:45; 14.08 16:47; 14.08 19:57; 14.08 20:04; 15.08 17:59; 01.09 16:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõtisklen veel selle üle, et laps tahab lõunalauas võtta teist portsu, nagu meil vahel on (näiteks kartuliputru, see maitseb kõigile, kas seda üldse tohiks teha?), kas siis võib lubada?

Ma teie asemel toituks kuu aega kogu perega toitumiskava järgi. Orgu ja Fitlap on tuntuimad ja suurimate retseptikogudega, oled kindlasti kuulnud neist ka. Ma ei soovita seda kaalu alandamise eesmärgil, vaid selleks, et hakkaksite tunnetama õigeid portsjone. Seda pole vaja karta, et näljas hakkaksite istuma. Mina sain näiteks teada, et ma peaks sööma 2X suuremaid portsjone. Ei pea ka 100% järgima kava, vaid teete näiteks ainult lõuna ja õhtusöögi kava järgi. Pole vaja karta ka seda, et kogu toit on salatileht ja lihakäntsakas, seal on palju tavalisi ja traditsioonilisi retsepte.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.08 12:35; 18.08 19:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi see teise portsu teema. Mina olen kasvanud teadmises, et “hea laps tõstab hästi maitsenud toitu juurde”. Mingi hetk suuremana sain aru, kui jabur see ema ja vanaema poolt terve lapsepõlve juurutatud “teadmine” oli. Ma isegi mäletan, kuidas see teadmine tuli. Olin juba keskkoolis suht lõpus (ja mitte otseselt lodevalt paks, aga no selline suur ja tugev tüdruk) ning mingi päev kui peale kooli vanaema tehtud toidu söödud sain, ütlesin, et oi nii hea toit oli. Sellele järgnes kommentaar vanaemalt, et no siis tõsta aga juurde. Kuna kõht oli täis, siis ütlesin, et no tõesti ei soovi, mille peale vanaema vastas, et ahah, no siis ikka järelikult ei maitsenud. Sel hetkel sain aru, kui vale oli kogu kooliaja päevast päeva toimunud lisaportsude söömine, aga see oli nii sisse juurdunud, et täiesti teadlikult tuli end jälgida, et enam “hea laps” ei oleks ja lisaportsu ei tõstaks.
Täpselt sama asja suutsid mu ema ja vanaema sisse harjutada mu tütrele lasteaiaealisena. Laps oli üsna palju nende juures hoida ning mingi hetk hakkas silmnähtavalt paisuma. Ühel õhtul ema siis suure õhinaga rääkis muu jutu sees, et kui tubli tüdruk ikka on, mõtle sõi 3 portsu frikadellisuppi lõunaks ja eile tõstsin ka kohe suure hunniku kartuliputru juurde. Uurimisel selgus, et alanud oli see sama muster mis minu lapsepõlves-kui taldrik tühjaks sai, pakuti alati juurde.
Jutu ja selgituste abil saime söögi asja paika, aga vaatan, et lapsele on ikkagi see harjumus jäänud. Kui on õhtusöögika mõni talle väga meeldiv toit, siis ta automaatselt küsib juurde.
Praegu oleme nii lahendanud, et palume tal u 20 min oodata ja siis otsustada, kas tõesti jäi kõht tühjaks või tahab ta lisa vaid seetõttu, et toit maitses. Enamasti jõuab ta ise järeldusele, et tegelikult on kõht täis, aga toit lihtsalt oli maitsev. Siis saame üldiselt juba kokkuleppele, et see maitsev toit läheb külmkappi ootama järgmist päeva ning kui laps koolist tuleb, saab seda lõunaks soojendada.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.08 13:25; 16.08 11:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi see teise portsu teema. Mina olen kasvanud teadmises, et “hea laps tõstab hästi maitsenud toitu juurde”. Mingi hetk suuremana sain aru, kui jabur see ema ja vanaema poolt terve lapsepõlve juurutatud “teadmine” oli. Ma isegi mäletan, kuidas see teadmine tuli. Olin juba keskkoolis suht lõpus (ja mitte otseselt lodevalt paks, aga no selline suur ja tugev tüdruk) ning mingi päev kui peale kooli vanaema tehtud toidu söödud sain, ütlesin, et oi nii hea toit oli. Sellele järgnes kommentaar vanaemalt, et no siis tõsta aga juurde. Kuna kõht oli täis, siis ütlesin, et no tõesti ei soovi, mille peale vanaema vastas, et ahah, no siis ikka järelikult ei maitsenud. Sel hetkel sain aru, kui vale oli kogu kooliaja päevast päeva toimunud lisaportsude söömine, aga see oli nii sisse juurdunud, et täiesti teadlikult tuli end jälgida, et enam “hea laps” ei oleks ja lisaportsu ei tõstaks.

Täpselt sama asja suutsid mu ema ja vanaema sisse harjutada mu tütrele lasteaiaealisena. Laps oli üsna palju nende juures hoida ning mingi hetk hakkas silmnähtavalt paisuma. Ühel õhtul ema siis suure õhinaga rääkis muu jutu sees, et kui tubli tüdruk ikka on, mõtle sõi 3 portsu frikadellisuppi lõunaks ja eile tõstsin ka kohe suure hunniku kartuliputru juurde. Uurimisel selgus, et alanud oli see sama muster mis minu lapsepõlves-kui taldrik tühjaks sai, pakuti alati juurde.

Jutu ja selgituste abil saime söögi asja paika, aga vaatan, et lapsele on ikkagi see harjumus jäänud. Kui on õhtusöögika mõni talle väga meeldiv toit, siis ta automaatselt küsib juurde.

Praegu oleme nii lahendanud, et palume tal u 20 min oodata ja siis otsustada, kas tõesti jäi kõht tühjaks või tahab ta lisa vaid seetõttu, et toit maitses. Enamasti jõuab ta ise järeldusele, et tegelikult on kõht täis, aga toit lihtsalt oli maitsev. Siis saame üldiselt juba kokkuleppele, et see maitsev toit läheb külmkappi ootama järgmist päeva ning kui laps koolist tuleb, saab seda lõunaks soojendada.

Eks see natuke lapse piinamine on, kui supp ja kodutoit ka eest kistakse ja kappi peidetakse. Saan aru, et ebatervislikke asjadega arutut maiustamist peab piirama. Niimoodi oht et toidust saab lapsele keelatud vili, mis ju eriti ahvatlev. Et hilisemas elus muule ei keskendugi kui toidule ja selle piiramisele.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.08 13:25; 15.08 16:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eks see natuke lapse piinamine on, kui supp ja kodutoit ka eest kistakse ja kappi peidetakse. Saan aru, et ebatervislikke asjadega arutut maiustamist peab piirama. Niimoodi oht et toidust saab lapsele keelatud vili, mis ju eriti ahvatlev. Et hilisemas elus muule ei keskendugi kui toidule ja selle piiramisele.

Ei saa toidust keelatud vili. Laps saab ju toitu – korraliku portsu. Lihtsalt ei pea sellest korralikust kodutoidust end ägisemiseni täis sööma. Kui seda kirguauguni söömist ära ei keela, siis terve ülejäänud elu oled ülekaaluline ja tervisemuredega.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 11.08 20:45; 14.08 16:47; 14.08 19:57; 14.08 20:04; 15.08 17:59; 01.09 16:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Leib pätsina. Juust känakana. … Mingeid pähkleid mul on

Meil ka näksimiskraami pole, aga lapsel ei maksa midagi endale levaviilusid või juustutükke lõigata (igaks juhuks kinnitan, et enam ei luba tal seda). Mis puutub pähklitesse, siis üksvahe katsetasin ise neid näksimiskraamina (et taimsed rasvad on kasulikud jne), aga need annavad nii jube palju kaloreid, ja kui võtta lihtsalt 3 pähklit siis see on sama hea kui mitte midagi.

… aga seltskonnas ja reisil luban ka kõike. Reisil lisandunud kilod (kui nii on juhtunud) saan paari nädala jooksul koduse toitumisega ära korrigeerida.

Varem siin sain hurjutada, et mismõttes käib tervislik toitumine tõusude ja mõõnadega, see peab olema elustiil. Vaat nii käibki, mina olen ka reisidel asja lõdvemalt võtnud. Tõsi on see, et pärast ei pruugi kohe rea peale tagasi saada.

Lauas teise portsu tõstmisest. Ega see meil pidev praktika ei ole, et alati võetakse teine ports ka, ja mul endal pole ka sellist kodust kasvatust, et tänu hea toidu eest peab väljendama juurde kühveldades. Aga on vahel juhuseid. Ma ise tahan vahel juurde võtta (katsun küll siis võtta ainult natukene) ja laps ka, põhiliselt just kartuliputru, muude toitudega ei olegi meeles, et ta oleks juurde küsinud.

Vaatasin Fitlapi, see paistab väga kasulik olevat. Nende salativalikust leidsin väga kutsuvaid variante. Pean veel endale köögikaalu muretsema, seda mul polegi. Ma ei ole varem neid kindlaid toitumiskavasid kasutanud, kuna ei taha end väga kitsastesse raamidesse panna ja tahtsin jätta ruumi sponatansusele ka (noh, et ei pea sööma kapsasalatit, kui see on kavas, vaid võin ka tomati-mozzarellasalait süüa, kui selle järele on isu), lootes, et suhkru ja jahu ärajätmisest ja kalorite arvestusest piisab. Aga proovime Fitlapiga. Kas oleks mõtet lasta lapsel ka kasutada mingit äppi nagu MyFitnessPal või muretseda talle spordikell (Polar, Garmin või Fitbit), mis loeb samme, kaloreid ja osadel saab vist söögid ka kirja panna? See tekitaks teatud hasarti (ise kogetud) ja oleks selline fun element kogu selle “tervislikuks hakkamise” juures? Laps on 11-aastane.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 07.08 12:27; 07.08 17:30; 07.08 23:44; 08.08 13:02; 08.08 13:09; 08.08 22:42; 14.08 11:49; 14.08 19:29; 15.08 18:18; 16.08 14:07; 17.08 23:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen see õnnelik, kes sööb, palju tahab, sporti ei tee ja olen modellimõõtu. Te ei kujuta ette, kui kurb ma olen, nähes seda hullumeelset võitlust, mida teised oma kaaluga peavad. See tundub nii ebaõiglane. Kuna ma ise armastan kohutavalt süüa, siis täiesti imetlen neid, kes suudavad loobuda. Elan igati pingutustele kaasa ja annan omalt poolt ka paar nõuannet. Esiteks selle magusa osas.
Tarbida võiks kvaliteetset tumedat šokolaadi. See on ju väikses koguses isegi tervislik. Kuna on suht intensiivse maitsega, siis ega palju jõuakski süüa. Mõned tükid aitavad aga magusaisu ära võtta. Samuti võib kommi asemel tervislikke puuvilju kasta sulatatud šokolaadi sisse. See, kui hakatakse mingit radikaalset “ei mingit magusat” hullu panema, on minu meelest ebainimlik. Seda räägivad need, kes ise magusast eriti ei hooli. Siis muidugi hea lihtne targutada, et vot kuidas mina saan ja teie mitte.
Teine nõuanne on see, et kui ei jõua ennast hulluks ajada ülirange dieediga, siis tasuks oma menüüst välja arvata ütleme kolm kõige hullemat asja. Näiteks saiakesed, küpsised, krõpsud, alkohol täiskasvanutel ja magusad joogid lastel vmt.
Mitte panna võileivale võid. Tegelikult maitseb teraleib hästi ka siis, kui peal on lihtsalt juust või liha. Samuti võib või asendada toorjuustuga vmt.
Praele ei pea alati või enamasti üldse juurde tegema lisandeid nt kartul, riis, makaron. Piisab lihast ja salatist. Meie pere lemmik on praetud veisefilee tomati-basiilikusalatiga. Mõnikord lisame salatile oliivõli ja sidrunimahla, mõnikord kodujuustu. Pole vaja kartulit ja kastet ning liha täidab hästi kõhtu.
Viimase asja avastasin oma sõbranna pool, kes ostis kuumaõhufritüüri. Minge metsa, kui häid aedvilju see teeb. Ma pole elus olnud peedi- või porgandiaustaja, aga seal tehtud asjad on jumalikud. Natuke soola ja ohtralt pipart ja saab ülimõnusad tervislikud näksid. Õli pole ju vaja. Sööd sisuliselt nullkaloreid ja see maitse on veel parem kui fritüütis tehtul. Kana tuleb seal ka väga hea. Mul kahjuks oma kööki ei mahu, aga minu meelest just dieeditajatele väärt ost.
Nii et edu sel raskel teel. Peaasi, et elurõõm säilib. Rõõmus paksuke on iga kell etem kui närvihaige kaloreid lugev kuivik.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aaa seda ka, et mina tean oma lähiringkonnas kaht inimest, kes on lapsena olnud paksud ja hiljem sellest nö välja sirgunud. Esimene on minu abikaasa. Oma lapsepõlves piltidel kuskil vanuses 8-12a on ta tõeliselt ülekaaluline poiss-kaela praktiliselt polegi, suured rasvarinnad ja kõht ees. Umbes 14-15-aastaselt on aga pilt hoopis teine, ta on täiesti keskmise kehaehitusega noormees. Teine selline lugu on abikaasa venna poeg. Samuti oli algklasside ajal üsna pontsakas, kuid nüüd on 14-aastane ning märgatavalt sirgunud ja salenenud. Ei mees ega vennapoeg pole saanud sellisteks kiitsakateks vibalikeks (neil pole suguvõsas selline kehaehitus geenideski, on kõik sellised tugevama kehaga), kuid selline märgatav ülekaal on igal juhul läinud. Ütleme, et poiss silma järgi vaadates on oma pikkusele vastava normkaalu ülemises kolmandikus ehk. Mees ei mäleta, et tema kaalu suhtes midagi ette võetud oleks, sirgus kuidagi iseenesest. Mehe vennapoja osas ei tea, aga pigem arvan ka, et mingit olulist teadlikku kaalujälgimist toimunud ei ole.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.08 13:25; 16.08 11:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viimane kägu, ole sa tuhandest tänatud! Mitte et ma su mehe ja vennapoja loost teeksin nüüd järelduse (mul on mõne käo vastustest jäänud paranoiline tunne, et mind nähakse kui laiska ja lodevat ülekaalulist ema, kes muudkui tassib pitsat koju ja küpsetab kooke), et polegi vaja muretseda, ei pea midagi piirama ega ette võtma. Aga lihtsalt on hea teada, et loodus (hormoonid näiteks) võib ka natuke toetada seda normaalkaalu saamise üritust.

Seda kartuli-riisi-ärajätmist ja ainult liha ja salati söömist olen ise rakendanud, tõepoolest, saab kõhu täis küll. Eriti siis, kui lisaks toorsalatile on ka näiteks aurutatud köögivili. Lapse puhul aga mul on siiani olnud arusaamine, et kasvav organism vajab süsivesikuid ka. Pean rohkem uurima.

Köögiviljaga on see häda, et selle puhastamine võtab aega, kui tervele perele on vaja söök teha. Kiirel ajal pärast tööpäeva on palju lihtsam pastat keeta. Aga noh, vaja natuke rohkem planeerida. Siis on veel see, et kõigil pereliikmetele on köögivilju, mida nad ei söö, aga kõigil on need erinevad. Õnneks on mingi ühisosa ikka ka.

Kuumaõhufritüüri soovituse eest ka tänud, ma ei teadnud sellisest masinast midagi. Kõlab huvitavalt.

Mul on sõbranna, kelle tütar on eluaeg olnud närb sööja, paljusid toite ta üldse ei söö ja kõige sagedamini ta üldse songib taldrikus ja jätab poole järele. Kommid jätavad teda külmaks. Ta näeb muidugi välja ilus nääpsuke ja kleenuke. Kadedaks teeb, sest sellist last vaadatakse pilguga “väga tublid vanemad, pööravad rõhku tervislikule toitumisele, laps nii kena peenike”. Minu laps veel mõne aasta eest polnud paks, aga nüüd tajun endal küll süüdistavaid pilke. Räägitakse “paksugeenist”, aga võib-olla on see hoopis “hea isu geen”. Lihtsalt on inimesi, kelle jaoks söök pole oluline ja siis need, kes head sööki väga naudivad. Mõnikord toitumissoovitusi uurides tuleb mõte, et peab sööma asju, mis ei maitse, siis polegi ülesöömise ohtu. Aga eks igaüks peab oma tee leidma.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 07.08 12:27; 07.08 17:30; 07.08 23:44; 08.08 13:02; 08.08 13:09; 08.08 22:42; 14.08 11:49; 14.08 19:29; 15.08 18:18; 16.08 14:07; 17.08 23:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Saia ja muid valgeid jahutooteid meil näiteks kunagi kodus ei ole, lihtsalt ei ostagi, ehkki oleme kõik saledad. Miks sa ostad? Mida saab saiaga süüa, mida teraleivaga ei saa?[/quote]

Mina näiteks ei suuda süüa lõhet ja tuunikala leivaga.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

On edulugu tuua. 13-a noormees paksenes ühe aastaga silmatorkavalt,kõhule tekkis rasv ja jalad paksud mürakad. Kindlasti aitas kaasa istuv eluviis ja iganädalane popcorni mugimine. Käis küll 2x nädalas ujumistrennis, aga see selleks…. Tekkis mure. Jälgisin mida sööb, ei aidanud miski, ikka paisus. Aga siis hakkas pikkust viskama ja rasvad sulasid suvistel rattasõitudel nagu kevadine lumi. Nüüd sai 15 ja täielik luukere, juba hakkab uus mure tekkima, kas ikka piisavalt sööb. Ühesõnaga, kui on ees kasvuspurt, võib oodata positiivset pööret. Kuid toitumise peaks ikkagi korda saama, et ise ka mõtleks ja jälgiks, mida ja kui palju suhu pistab.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu õepojaga oli nii. Päris lapsena oli kõhna, siis algklassides oli päris pehmeke- kõht ees, sangad külgedel. Õde oli kaalu pärast üsna mures juba. Nüüd on poiss gümnaasiumis ja igati kena noormees. Nad ei teinud eriti midagi selleks. Laps käis trennis mõned korrad nädalas ja kasvas kiirelt pikkusesse ilmselt.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja, sinu jutust jääb mulje, justkui sööksite te väga tervislikult ja tasakaalustatult, aga fakt, et nii sina ise kui su mees olete ülekaalus, nüüd laps veel ka, näitab, et midagi on selles toitumises ikkagi valesti.

+1
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea inimene. Sa räägid mingust tervislikust toitumisest ja et sa tead seda. Ja siis kogemata tulevad välja mingid topeltportsud kartuliputru ja pähkleid jne
Võrreldes nt tavalise keedukartuliga on kartulipudrus ehk 40% rohkem kaloreid.
Sa ei pea last panema nisu või suhkruvabale dieedile. Sa peaksid ära koristama need hapukoored, majoneesid, või või jahukastmed, ketšupid ja kõik muu lisatud rasv, mida sa miskipärast ignoreerid. Ei tee tomatisalatit hapukoorega, vaid lihtsalt tomatit.

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.08 20:39; 18.08 08:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea inimene. Sa räägid mingust tervislikust toitumisest ja et sa tead seda. Ja siis kogemata tulevad välja mingid topeltportsud kartuliputru ja pähkleid jne

Võrreldes nt tavalise keedukartuliga on kartulipudrus ehk 40% rohkem kaloreid.

Sa ei pea last panema nisu või suhkruvabale dieedile. Sa peaksid ära koristama need hapukoored, majoneesid, või või jahukastmed, ketšupid ja kõik muu lisatud rasv, mida sa miskipärast ignoreerid. Ei tee tomatisalatit hapukoorega, vaid lihtsalt tomatit.

Oeh, ma ei ole väitnud, et ma tean kõike tervislikust toitumisest. Pealegi mulle tundub, et pole olemas ühte ja õiget arusaamist tervislikust toitumisest. Mõned jälgivad kaloreid, mõned toidupüramiidi, mõned aluste ja hapete tasakaalu, mõned glükeemilist indeksit ja koormust, mõned väldivad soola ja suhkrut, mõned väldivad süsivesikuid, mõned söövad toortoitu, mõned on veganid, mõned söövad ainult mahetoitu, mõned tegelevad vahelduvpaastuga, mõned on figuurisõbrad.

Majoneesi kasutan paar korda aastas, kui mõneks tähtpäevaks kartulisalatit teen. Muidu mitte, ei maitse. Ketšupit meil pole. Hapukoorega (10%) salateid tõesti vahel teen. Mind ausalt öeldes ajab nördima see eeldamine – kui olen ülekaaluline, siis järelikult on mu toitumine läbinisti vale igas aspektis ja mu köök on tuubil täis ebatervislikku kraami. Ja mulle saab selle eest mõnuga koha kätte näidata (“hea inimene”).

See kartulipudru asi tuli nüüd tõesti kogemata välja, ja see ka, et ma vahel olen pähkleid söönud. Pähklid siis ei käi tervisliku toitumise hulka?

Teemaalgataja, sinu jutust jääb mulje, justkui sööksite te väga tervislikult ja tasakaalustatult, aga fakt, et nii sina ise kui su mees olete ülekaalus, nüüd laps veel ka, näitab, et midagi on selles toitumises ikkagi valesti.

Ilmselgelt. Rääkisin ju, et olen vahel pannkooke teinud ja muidki kooke küpsetanud. Mõnikord oleme jäätist söönud. Ma pole kunagi varem mingit toitumiskava kasutanud ega üldse ei enda ega pere portsjoneid mõõtnud ega kaalunud.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 07.08 12:27; 07.08 17:30; 07.08 23:44; 08.08 13:02; 08.08 13:09; 08.08 22:42; 14.08 11:49; 14.08 19:29; 15.08 18:18; 16.08 14:07; 17.08 23:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Mul endal annab parema tulemuse, kui ei puutu ühtegi kommi ega krõpsu. Kui umbes 5 ja rohkem päeva kommi ei söö, siis nagu ei taha ka, aga iga päev kommitades püsib isu pidevalt üleval.
Teiseks – tegevuses pean ennast hoidma. Karantiiniajalgi ilmus netti selliseid pilte, kus külmkapi peale oli endale kiri pandud – ei sul ei ole kõht tühi – sul on lihtsalt igav.
Kolmandaks – toit võimalikult ebamugav. Kartulipudru asemel pigem tavaline keedetud-aurutatud kartul. Ajab asja ära, aga vähe on neid, kes keedetud kartulit sööks kartulipudruga võrdse koguse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea inimene. Sa räägid mingust tervislikust toitumisest ja et sa tead seda. Ja siis kogemata tulevad välja mingid topeltportsud kartuliputru ja pähkleid jne

Võrreldes nt tavalise keedukartuliga on kartulipudrus ehk 40% rohkem kaloreid.

Sa ei pea last panema nisu või suhkruvabale dieedile. Sa peaksid ära koristama need hapukoored, majoneesid, või või jahukastmed, ketšupid ja kõik muu lisatud rasv, mida sa miskipärast ignoreerid. Ei tee tomatisalatit hapukoorega, vaid lihtsalt tomatit.

Oeh, ma ei ole väitnud, et ma tean kõike tervislikust toitumisest. Pealegi mulle tundub, et pole olemas ühte ja õiget arusaamist tervislikust toitumisest. Mõned jälgivad kaloreid, mõned toidupüramiidi, mõned aluste ja hapete tasakaalu, mõned glükeemilist indeksit ja koormust, mõned väldivad soola ja suhkrut, mõned väldivad süsivesikuid, mõned söövad toortoitu, mõned on veganid, mõned söövad ainult mahetoitu, mõned tegelevad vahelduvpaastuga, mõned on figuurisõbrad.

Majoneesi kasutan paar korda aastas, kui mõneks tähtpäevaks kartulisalatit teen. Muidu mitte, ei maitse. Ketšupit meil pole. Hapukoorega (10%) salateid tõesti vahel teen. Mind ausalt öeldes ajab nördima see eeldamine – kui olen ülekaaluline, siis järelikult on mu toitumine läbinisti vale igas aspektis ja mu köök on tuubil täis ebatervislikku kraami. Ja mulle saab selle eest mõnuga koha kätte näidata (“hea inimene”).

See kartulipudru asi tuli nüüd tõesti kogemata välja, ja see ka, et ma vahel olen pähkleid söönud. Pähklid siis ei käi tervisliku toitumise hulka?

Teemaalgataja, sinu jutust jääb mulje, justkui sööksite te väga tervislikult ja tasakaalustatult, aga fakt, et nii sina ise kui su mees olete ülekaalus, nüüd laps veel ka, näitab, et midagi on selles toitumises ikkagi valesti.

Ilmselgelt. Rääkisin ju, et olen vahel pannkooke teinud ja muidki kooke küpsetanud. Mõnikord oleme jäätist söönud. Ma pole kunagi varem mingit toitumiskava kasutanud ega üldse ei enda ega pere portsjoneid mõõtnud ega kaalunud.

Õige. Te olete terve perega ülekaalulised ainult veest. Äkki kasvate kõik sellest välja.

+4
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.08 20:39; 18.08 08:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaatasin Fitlapi, see paistab väga kasulik olevat. Nende salativalikust leidsin väga kutsuvaid variante. Pean veel endale köögikaalu muretsema, seda mul polegi. Ma ei ole varem neid kindlaid toitumiskavasid kasutanud, kuna ei taha end väga kitsastesse raamidesse panna ja tahtsin jätta ruumi sponatansusele ka (noh, et ei pea sööma kapsasalatit, kui see on kavas, vaid võin ka tomati-mozzarellasalait süüa, kui selle järele on isu), lootes, et suhkru ja jahu ärajätmisest ja kalorite arvestusest piisab. Aga proovime Fitlapiga. Kas oleks mõtet lasta lapsel ka kasutada mingit äppi nagu MyFitnessPal või muretseda talle spordikell (Polar, Garmin või Fitbit), mis loeb samme, kaloreid ja osadel saab vist söögid ka kirja panna? See tekitaks teatud hasarti (ise kogetud) ja oleks selline fun element kogu selle “tervislikuks hakkamise” juures? Laps on 11-aastane.

Fitlapide ja muude uuemate äpipõhiste kavade juures ongi minu arvates hea nende paindlikkus. Kui toit ei meeldi, valid miskit muud, kui oliiv salati sees ei maitse, saad ainult selle välja vahetada ja nii edasi. Samas jälle saad paari päeva toidud paika panna ja kõik korraga ära osta, elimineerib vajaduse iga päev poes käia ja vähendab snäkkide ostmise ohtu. Ja veel, mina teen iga toidu kaheks päevaks, et ei peaks nii tihti süüa tegema, eriti suvisel ajal.

Spordikell – miks mitte, võib vabalt motiveerida. Minu 12-aastane õde võttis eelmine aasta minu vana Fitbiti enda kasutusse ning kannab seda koguaeg. Vaatab samme ja logib treeninguid. Fitbiti (teistel ilmselt sama) enda äpp on ka üks paras motiveerija, õnnitleb pidevalt ning saadab iga nädal kokkuvõtteid.
Söökide kirja panemine – ma sellega vist esialgu ootaks. Võib-olla siis, kui laps on veidi vanem. Mind näiteks viis see teismelisena liiga hasarti.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.08 12:35; 18.08 19:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Alusta kindlasti perearsti poolt suunatud toitumisnõustajast. Minu sõbrannal on reaalne kogemus tol hetkel 11. aastase neiuga, kes aasta tagasi kaalus 72 kg (pikkus oli vist 148 või 150) ja nad said reaalselt sealt väga head abi – seal koostatakse toitumiskava mis ei ole lapsele liiga raske järgida, jälgitakse et kaal ei kaoks liiga kiiresti jmt mida tavaline toitumisnõustaja ei pruugi osata – nende tase on erinev ja peaks olema keegi, kes on just laste osas seda õppinud. Praegu kaalub laps 61 kg ja on ka kasvanud pikkuses. töö käib edasi aga tempo pidi olema just lapse osas ideaalne. Peab küll ütlema, et ta on ise olnud tubli ja jälginud toitumist /vanemate abiga muidugi sest kes siis kodus söögi eest vastutab, ikka lapsevanem) muidugi pidupäevadel on lubatud vabalt võtta, seda oli öelnud ka endokrinoloog, et kui ikka on sünnipäev siis ei pea tordist loobuma.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja, sinu jutust jääb mulje, justkui sööksite te väga tervislikult ja tasakaalustatult, aga fakt, et nii sina ise kui su mees olete ülekaalus, nüüd laps veel ka, näitab, et midagi on selles toitumises ikkagi valesti.

Üks lihtne võimalus oleks paluda otse abi mõnelt lähedaselt heas vormis inimeselt – ei pea üldse olema toitumisekspert – et ta vaataks su toitumist kõrvaltvaataja pilguga (näiteks konkreetselt fotosid kõigest mida 1 päeva jooksul sööd) ja ütleks, mida on selles teisiti kui tema enda toitumises. Võib korrata mitme erineva inimesega. See ei tähenda, et sinu praegune toitumine oleks kuidagi vale ja see teine ütleb kuidas on õige. Igale inimesele endale võib tunduda, et ta toitub täiesti normaalselt ning meelest läheb ära, et normaalsus on igale inimesele see, millega ta on harjunud. Võibolla, et paljud kõhnad, kes “võivad kõike süüa”, et nende harjumused ja eelistused ongi tervislikumad ja selle tõttu nad ka ei tunneta end söömise koha pealt piiratuna.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul 2 poega, kes mõlemad on peale kümnendat eluaastat pehmeks muutunud.
Vanem laps kasvas välja. Isud normaliseerusid ja tunneb ise ka suuremat huvi oma hea välimuse vastu. Teeb iga päev läbi mõned jõuharjutused ning liigub vähemalt 10000 sammu. Magusasööja pole kunagi olnud.
Teise pojaga ei julgeks nii optimistlik olla, sest ta on alati suur magusa ja süsivesikute armastaja olnud. Koroona ajal jäi liikumist ka vähemaks ning kaalu lisandus veelgi. Nüüd sai jala ka kipsi ja peab pool aastat kehalisest ning trennidest eemal olema. Olen tõeliselt mures.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu üks lastest, kes oli kuni koolini tavaline peenike poiss, muutus peale esimesest klassist alates toimunud koolikiusamise pärast mitte ülekaaluliseks, vaid lausa rasvunuks. Käis trennis, aga oli mitu kooliaastat tohutus stressis, sest vägivaldne klassivend valis ta kiusamise objektiks, mille kaasnes löömine, pidev torkimine, tõukamine, narrimine ja muud hirmsad asjad, mida üks rahulik koolipoiss ei peaks taluma. Ta lõpuks hakkas kokutama ja kooli enam minna ei tahtnud, kuigi õppis hästi. Kool kiusamisse ei sekkunud ja kui lapse klassivend tõi lausa relva kooli ja kool reageeris täiesti ebaadekvaatselt, siis otsustasime, et olgu õppetasemelt tippkool, aga last me kiusata ei lase. Kui koolile on oluline vaid head hinded ja võidud olümpiaadidelt, mis käib laste tervise arvelt, siis meie põhimõtetega see kool kokku ei lähe. Valisime uue kodu hea kooli läheduses, käisime kohapeal vestlemas, kuna lastel olid viielised ja käitumisega kõik hästi, siis saime nii kooli kui klassi valida, samuti klassijuhatajat.
Nüüd, kaks aastat peale koolivahetust, on laps täiesti sale, sama peenike tagasi ja kõige tähtsam, enam ei ole toitumishäireid, vaid hästi terve suhtumine toidusse, närvikava on terve, on tore vaadata oma last, kes rõõmust lagistab naerda ja heameelega kooli läheb. Koolis on kõik toetavad, nii direktor, õppealajuhataja, klassijuhataja, kool määras mentori kes aitas neil sisse elada ja ühtegi muret ei ole. Arvestades, mida me esimestel aastatel üle elasime ja kuidas ma mõtlesin, et saaks oma lapsed koolist vähemalt elusalt kätte, on elu hoopis teine. Me ei teinud menüüs mingeid muudatusi, laps muutus rahulikumaks, ei söönud üle ja valis tervislikuma menüü. Nüüd reguleerib ise toitumist, sööb korralikult, käib trennis edasi ja kaal on stabiilne.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 65 )


Esileht Koolilaps Kas on edulugusid, kuidas paksust lapsest on saanud normaalkaalus teismeline?