Esileht Pereelu ja suhted Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 45 )

Teema: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Postitas:
Kägu

Lisaks siis isa otsimise teemale teeks sellise teema.

Kas keegi on hakanud täiskasvanuna suhtlema oma poolvendade või -õdedega?

Kuidas reageeriksite ja suhtuksite kui teiega võtaks ühendust (näiteks saadaks e-kirja või fb kaudu) võõras inimene, kes väidaks, et teil on ühine isa ja avaldaks soovi tuttavaks saada?

Mina olen alati teadnud et mul on paar aastat vanem poolvend, isaga üritasin teismelisena ühendust võtta kuid mind saadeti suht julmalt pikalt ja põhjuseks toodi poeg kellele pidavat väga traumeerivalt mõjuma kui saaks teada poolõe olemasolust….?!??

Aga kuna mul päris vendi ega õdesid pole siis olen vaikselt interneti kaugu poolvennal silma peal hoidnud ja tundub et oleme üsna sarnased, näiteks ta õppis ülikoolis samal erialal mis mul oli tagavaravariant selleks kui esimesse kohta, kuhu tahtsin minna, sisse poleks saanud. Ka mõned huvid on meil sarnased. Praeguseks on ta ka abielus ja lapsed on umbes sama vanad kui minu omad.

Ühesõnaga on tekkinud soov ikkagi temaga tuttavaks saada. Aga samas kardan ennast lolliks teha ja endale ja temale haiget teha…

0
0
Please wait...


Postitas:
Mrs M

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Mul on kuskil vanem poolõde, kes on üritanud minu isaga natuke suhelda, ent suhteliselt tulutult. Isa pole väga tahtnud, ma arvan, et tal on oma kunagistele möödalaskmistele lihtsalt raske silma vaadata ning vabandada õe ees, et ta tema elus pole osalenud ja ta üksi on jätnud.

Mina olen jälle mõelnud, et ma tahaks küll õde oma ellu, aga mõnes mõttes kardan oma emale haiget teha, kes pole saanud midagi parata, et isal on kunagi olnud teine pere, kellega kontakti üldse enam pole.

Ma arvan, et see kontakt ei traumeeri mitte niivõrd (kui üldse) sinu poolvenda kuivõrd pigem sinu isa, kes on lihtsalt tavaline argpüks nagu minu omagi sel teemal.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Mul tuttaval oli selline lugu. Võttis ühendust keegi naine, ütles, et neil on ühine isa ja saaks kokku. Tuttav oli ikka jube tõrges selle mõtte suhtes, lõpus nõustus. Kohtusid siis. Tuttav ütles, et kõik oli normaalne ja tore inimene tundub olevat, aga…. no pole erilist soovi inimesega suhelda.

see on see risk, kui sina tahad neid oma ellu, aga nemad mitte…

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

minu arvamus on, et osaliselt sama dna ei tee veel kedagi (pool)õeks või -vennaks, nagu ka mitte emaks ega isaks. seda teeb ikka koos kasvamine, vanema puhul siis lapse üles kasvatamine.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Mina jälle tean, et mehel on 18-19 aastane tütar, keda ta kunagi ammu korra vist tänaval nägi. Lapse sündides saadeti ta pehmelt öeldes pikalt, ei soovitud oma ellu, aga eelmisel aastal võttis tüdruku ema ühendust. Et kuidas oleks, kui ikka saavad tuttavaks. Noh, vist lasti see õige aeg mööda, sest mees (mis iganes põhjused tal ka poleks, mina neid ei tea) hakkas teemat vältima ja selle naise kõnedele enam ei vastanud.

Meil on aga kaks last ja ausalt öeldes oleks mina huvitatud küll selle tüdrukuga kohtumisest, sest ta ju on bioloogiliselt minu järglaste poolõde ja nii lähedalt sugulasi võiks nad ikka teada-tunda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Kui mulle ilmuks uksetaha mingi poolõde, siis mina temaga suhelda ei tahaks.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Tee genisse konto ja pane oma isaks oma isa. Kui su poolvennal on ka genis konto, tuleb see üsna kiiresti välja. Ja varem või hiljem see info jõuab temani ja siis on juba tema valik, kas võtab sinuga ühendust või mitte.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minu arvamus on, et osaliselt sama dna ei tee veel kedagi (pool)õeks või -vennaks, nagu ka mitte emaks ega isaks. seda teeb ikka koos kasvamine, vanema puhul siis lapse üles kasvatamine.[/tsitaat]

Jah, õige muidugi. See on see emotsionaalne pool, jääb aga veel see teine, geneetiline. Päris kole lugu oleks, kui kunagi satuvad sellise üsna lähedalt sugulased armuma ja kokku elama.

Ise ma siin mõtlen, et aastate pärast võib ju täitsa juhtuda, et üks mu poegadest satub kokku selle tüdruku tütrega. Vanuse järgi arvestades võiks selline asi juhtuda, Eesti on nii sigaväike ka ju.

Tahaks ikka natuke lähemalt teada, et oleks kasvõi natukenegi kursis. Ei peagi ju igal pühapäeval koos pannkooke sööma, mõnikord piisab lihtsalt teadmisest, et on olemas selline inimene ja ta teeb neid asju ning elab seal.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Mis kõigil nende sugulastega on, ma aru ei saa? Kui inimesed ei taha suhelda, miks end peale pressida.. (nagu toppida keegi kuhugi avalikku portaali nagu geni vm,.. väga matslik). Võiks teiste inimeste soove ka arvestada. Mul õnneks ei ole ühtegi poolõde- ega venda. Aga kui keegi peaks nii kirjutama või helstama hakkama, et \”tere, ma olen su sugulane ja saame nüüd sõpradeks..\” siis ma väldiks ka.
Selline pealepressitud suhtlus ja ebamugav ja tuletaks vaid meelde, kuidas üks või teine pool on siis ammu-ammu üksteist petnud ja see teeks ka vanematele haiget, ma arvan. Ei soovita suhelda ega torkida..

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Mu ema on ka mulle rääkinud et isa täispeaga kunagi rääkis et tal on veel 2 poega. Kui isa käest küsin ütleb et loll jutt. Suhtlen oma isaga vähe.

Mind just see suhtlemine ei ahvatlegi vaid ma mõtlen et mul on veresugulased ümberringi kust ma tean et ma oma vennaga ei sebi vöi et mu laps kunagi oma onutütrega ei sebi?

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Uskumatult negatiivsed kommentaarid. Mul küll omateada ei ole poolõdesid/vendi, kuid kui saaksin sellise teate, siis kindlasti kohtuksin inimesega ja alles siis otsustaksin, kas tahan temaga suhelda või mitte. Ja kindlasti oleksin õnnelik selle üle, et ma vähemalt tean, et kusagil on veel mõni sugulane.
Ma saadaksin küll kirja sellele poolvennale, siis saab ta ise otsustada, kas tahab sinuga suhelda või mitte. Selleks pead lihtsalt ise valmis olema, et ta sinuga suhelda ei taha. Aga äkki tahab? Ka seda varianti ei saa välistada…..

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

mu ema leidis oma õe niimoodi, kelle olemasolust tal aimugi ei olnud. Kuna mõlemad olid üksikud lapsed, siis olid nad väga rõõmsad selle üle.
Samas kui praegu selguks, et mu isal on veel lapsi, siis esimene reaktsioon küll väga positiivne ei oleks..edasi hakkaks mõtlema.

Too poolvend siiani ei tea sinu olemasolust?

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

[small]Mmimm kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga geni.com sugupuusse toksisin ma nad sisse ikkagi. Seda nad mulle keelata ei saa! :-))[/tsitaat]Väga, VÄGA labane.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

[small]Mmimm kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Aga geni.com sugupuusse toksisin ma nad sisse ikkagi. Seda nad mulle keelata ei saa! :-))[/tsitaat] Mind pandi ka niimoodi meelevaldselt genisse. Mis huvi on mul kontakti hoida või isaks pidada joodikut, kes mind üles ei kasvatanud ning ema kuidagimoodi ei toetanud? Ja nüüd, kui me ise end üles oleme töötanud ja mingisugust positsiooni omame, aetakse suled puhevile ja praalitakse – vaadake, MINU tütar, mina olen suur ja uhke ISA.

0
0
Please wait...


Postitas:
Sapiens

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Mina hakkasin läbi käima nö hiljem. Mul nüüd ikka päris vend ja õde kohe! Pole seal midagi poolikut, ja kui isegi alguses oli kohmetust, siis nüüd küll mitte. Kallistame kohtudes ja lahkumisel nagu oma peregagi, abistame, laename asju, hoiame kokku ja üksteie lapsi jne jne, nagu päris ikka 🙂

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Mina vist küll prooviksin.. Olen ka üksik laps ja poolõde või -vend oleks lahe. Isa oli küll eluvend, aga küla peal lapsi vist pole. 🙂

Mu onul aga on abielu kõrval sündinud laps (paar aastat noorem). Kui tüdrukud olid teismelised, siis soovis neid ise teineteisele tutvustada. Oli naisest lahutatud selleks ajaks ja eks oli väga vastu sellele. Hiljem ta nad siiski tuttavaks tegi. Tüdrukud on väga sarnased ja saavad nüüd juba aastaid hästi läbi. Mõlemad ilmselt mõistavad oma isa vigu, kuid vaatamata sellele on teineteise jaoks olemas.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Ma sain mõned aastad tagasi teada, et mul on poolõde. Ei olnud selles midagi rõõmustavat. Mina jäin ilma oma perekonnast, vanemad lahutasid. Kui on otsustatud, et ei ole vaja lapsele isa ja ei lasta meest oma ellu, miks siis on vaja 15-20 aasta pärast ümber mõelda ja kõigil elud sassi lüüa?!

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Mina olin terve teadliku elu oma poolõde otsinud ning nüüd täiskasvanuna ka leidsin. Pooljuhuslikult. Tuli välja, et meil on isegi üks ühine tuttav. Hästi tore inimene on, kaks suurt last juba kah. Aga ikkagi oleme võõrad. Helistame ja sünnipäevadel/jõuludel näeme aga kuna pole koos kasvanud siis on nagu raske lähedaseks saada. Iseloomu poolest on tema selline rahulik ja mina pigem kärts-mürts. Ma arvan, et kui oleks võimalus olnud koos kasvada siis oleksime ka lähedased. Praegu lihtsalt see ajalugu, taust puudub. On vaid kaks inimest, kes justkui on õed.

Aga tema leidmist ma ei kahetse. Ma olekski jäänud muidu otsima.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuidas reageeriksite ja suhtuksite kui teiega võtaks ühendust (näiteks saadaks e-kirja või fb kaudu) võõras inimene, kes väidaks, et teil on ühine isa ja avaldaks soovi tuttavaks saada?

[/tsitaat]
Ausalt – ei huvitaks. Kui isa ise pole teda tunnistanud ja mulle ta olemasolust rääkinud, on ka minul ükskõik.
Mul on isapoolne õde, nö abieluväline laps, kellega isa meid ise tuttavaks tegi, tahtis väga, et me teineteist tunneksime. Temaga on meil tavalised sõbralikud suhted, saame vahel kokku ja ajame juttu, tore tüdruk on muidu. Eks see suhtlemine rohkem isa rõõmuks on, vähemalt minupoolselt. Aga mingit \”isehakanut\” küll ei aktsepteeriks.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Minu arvates oleks ikka hea teada kui kuskil on poolõde/poolvend. Mingeid soojemaid suhteid ei tasu kindlasti loota, aga nimi ja nägu võiks ikka teada olla. Kasvõi sellepärast, et Eesti on väike ja vabalt võib juhtuda, et teie lapsed kokku satuvad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Minul on suisa 5 või 6 (kogu aeg läheb number meelest ära) poolõde-venda. Mu isa on niiii uhke (sic!) nende kõigi üle, et näe kui tubliks nad on kasvatatud – kõik naiste töö ju. AInult viimased 2 on ta nö üles kasvatanud.

Ta tahab ka, et me üksteist teaksime ja suhtleksime. Muidu tõesti tulevikus juhtub, et sugulased hakkavad lapsi saama:S

Ja siis avastasin, et töötan ühe poolvennaga samas asutuses.
Suhelda ma siiski nendega ei oska ja ei taha. Nimedest tean siis ainult seda, kes samas asutuses töötab, kuid teiste nimed mul küll meelde ei jäänud, kui isa neist 1 kord rääkis. Kohtusime isaga 1 kord 3 a tagasi, enne seda u 20 aastat oli paus suhtlemises.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tee genisse konto ja pane oma isaks oma isa. Kui su poolvennal on ka genis konto, tuleb see üsna kiiresti välja. Ja varem või hiljem see info jõuab temani ja siis on juba tema valik, kas võtab sinuga ühendust või mitte. [/tsitaat]

Genis on kontod kümnetel tuhandetel inimestel, kes ei käi seal kunagi või kui käivad, siis ei pane otsingusse oma või oma vanemate nime.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

kui oleks kindel, et ta on minu veresugulane siis kindlasti vötaks yhendust. ei pea tingimata tihedalt suhtlema hakkama kui vbl ei sobi omavahel aga mingi kontakt vöiks ikkagi olla. too olukord ei olegi nii problemaatiline. minul endal aga oli kunagi yks vöibolla poolvend. kuna isa on surnud ja ema ei osanud asja kommenteerida jäi asi ainult kahtluseks. ma ei julgenud otse ka kysima minna. aga nyyd too inimene on samuti surnud. veel raskem oleks nyyd takkajärgi seda tolle poisi ema käest uurima minna. aga see ysnagi häirib mind ja väga tahaks asjas lahendust saada. ehk isegi egoistlikel pöhjustel, saamaks teada, et ta ikkagi ei olnud minu poolvend ja ära jääks ka syymepiinad, et kui oleks olnud siis miks me ei suhelnud jne. asja teeb minu jaoks eriti raskeks see, et see pere on ysna meile lähedal elav ja väikene koht ja köik teavad köiki ja selle pere teised lapsed on minu head tuttavad. mida kyll nemad arvaks kui ma nii kysiks. ja kuidas ma saaks seda sellelt emalt yldse kysida sest too kahtlus on ainult kylajuttude tasemel. kui vaid keegi oleks samast olukorrast välja tulnud ja saaks anda mulle nöu kuidas nii delikaatselt kui vöimalik oleks seda asja uurida takkajärgi…

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Minul on olemas poolvend.Oleme suhelnud nii kaua, kui mina mäletan, sest ta on minust 18 aastat vanem. Kuigi olen ise juba mitmekordne vanaema, aga temale olen ikka väike õeke. Ma ei kujutaks elu ilma temata ettegi. Aga sinul soovitan küll ühendust võtta, sest kaotada pole midagi, ainult võita.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Ei näe mõtet olla jaanalind ega see muuda asja olematuks. Hoobilt ukse kinni prõmmimine näitab vaid kehva lastetuba, eks olge siis uhked oma eituses.

0
0
Please wait...


Postitas:
keksik

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Mina sain oma poolvennaga kokku siis kui ise olin 30 ja vend 24. Viis aastat vahetasime sünnipäeva-sõnumeid ja mõnikord vestlesime messengeris. Aasta tagasi hakkasime väga aktiivselt suhtlema. Oleme veidralt sarnased. Helistame praktiliselt iga päev. Soovitan proovida.

0
0
Please wait...


Postitas:
Mutsamamma

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

minul kogemus puudub, aga arvan, et endast teada võiks anda küll. isegi kui hilisemast suhtlemisest midagi välja ei tule, peaks inimene oma lähemaid veresugulasi ikka teadma. teadmatus on vahel õndsus, aga ainult vahel.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

Minul on poolõde ja poolvend. Mulle tundub, et sellest teab vaid minu isa ja tema eelmine naine, st poolõe-venna ema, ja mina. Isegi, kui ma tahaks seda teha, ei saa, sest väidetavalt mu ema ei tea midagi. Kuna isa ütles ka nende nimed, siis ma enam-vähem tean, kes nad on ja tänu sotsiaalvõrgustikele ka, millised nad on. Ja uskuge või mitte, minu poolvend on mulle pidudel silma jäänud, kui kena mees, mu oma isa moodi… Et isegi hea, et teadsin, kes teab, mis oleks juhtunud! Aga ilmselt ei võta ma nendega ühendust mitte kunagi. Esiteks ema. Teiseks – olen sellest \”teisest perest\” ehk kelle pärast nemad oma bioloogilise isata kasvasid. Ei usu, et ma nende elupäevi kirkamaks suudan muuta… Ja siis ongi nii, et mõnes mõttes maailma tähtsaimad inimesed jäävad su elust välja ja… eladki edasi täiesti okeilt, nagu varemgi elasid… Tõde on tihti ikkagi ebavajalik…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul on poolõde ja poolvend. Mulle tundub, et sellest teab vaid minu isa ja tema eelmine naine, st poolõe-venna ema, ja mina. Isegi, kui ma tahaks seda teha, ei saa, sest väidetavalt mu ema ei tea midagi. Kuna isa ütles ka nende nimed, siis ma enam-vähem tean, kes nad on ja tänu sotsiaalvõrgustikele ka, millised nad on. Ja uskuge või mitte, minu poolvend on mulle pidudel silma jäänud, kui kena mees, mu oma isa moodi… Et isegi hea, et teadsin, kes teab, mis oleks juhtunud! Aga ilmselt ei võta ma nendega ühendust mitte kunagi. Esiteks ema. Teiseks – olen sellest \”teisest perest\” ehk kelle pärast nemad oma bioloogilise isata kasvasid. Ei usu, et ma nende elupäevi kirkamaks suudan muuta… Ja siis ongi nii, et mõnes mõttes maailma tähtsaimad inimesed jäävad su elust välja ja… eladki edasi täiesti okeilt, nagu varemgi elasid… Tõde on tihti ikkagi ebavajalik…[/tsitaat]
su ema ei tea, et ta mees oli enne abielus ja tal on lapsed? ulme.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

su ema ei tea, et ta mees oli enne abielus ja tal on lapsed? ulme.[/tsitaat]

? ära ole naiivne 🙂 Kes abielust siin rääkinud on…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 45 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.