Mul kaks poolvenda. Võtsin ühendust peale seda, kui lugesin lehest isa surmast. Olen abieluväline apsakas, aga isa pere teadis minust. Hea oli kohtuda ja rääkida, kuid lähedust ei tunne tõesti nendega. Praegu helistame vahel.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?
Teema: Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
? ära ole naiivne 🙂 Kes abielust siin rääkinud on…[/tsitaat]
ise ju rääkisid isa eelmisest naisest
Aaa…Mmm… Ikka – polnud abielu… Eks oleks vist moodne öelda… Ja noh, saa sa siis aru, kes eelmine, kes mitteelmine, sest poolõde-vend on minust nooremad… Ja abielus ei pea kõigi laste emadega olema, kui nüüd väga puust ja punaseks teha…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aaa…Mmm… Ikka – polnud abielu… Eks oleks vist moodne öelda… Ja noh, saa sa siis aru, kes eelmine, kes mitteelmine, sest poolõde-vend on minust nooremad… Ja abielus ei pea kõigi laste emadega olema, kui nüüd väga puust ja punaseks teha…[/tsitaat]
Kas sa ise ka aru saad, millest räägid?
Su isal on eelmise naisega 2 last, kes on sinust nooremad ja kelle emaga ta abielus polnud. Ja kuigi see naine on eelmine, siis tänu sinule on tema lapsed ilma isata kasvanud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui mulle ilmuks uksetaha mingi poolõde, siis mina temaga suhelda ei tahaks.
[/tsitaat] selline suhtumine on mulle arusaamatu. tegemist võib ju olla väga toreda inimesega. ei peagi ju südamesõpradeks saama, aga vähemalt mingi kontakt võiks ju olla.
Minu lastel on ka poolõde. Vot ei taha mina, et nad omavahel suhtleksid. See võib tunduda väiklane ja miskõikveel, aga ei taha. See laps tuletab mulle kogu aeg meelde minu purunenud perekonda. Kui mees valis teise ja tegi tollele tite, siis palun, elagugi nüüd seal ja ärgu loogu mingit illusiooni \”suurest ja sõbralikust perekonnast\”! Kui lapsed on ükskord täiskasvanud, siis palun, otsustagu ise. Aga seni hoidku mees oma \”pered\” lahus.
Kui mul endal peaks ilmnema mingi \”poolik\” vend või õde, siis ei sooviks temaga samuti suhelda. Õed ja vennad on ikka need, kes on koos üles kasvanud, olgu siis veresugulased või mitte, mingi tiitel \”ühe isa lapsed\” pole tuhkagi väärt!
Leidsin genist andmed, kus min ja minu lapsed sees. Keegi tuttav on selle teinud ja oi, millist segadust külvanud. Peale minu pere on meie juures veel minu mehe esimene naine(keda ma pole elus näinudki kunagi, nad olid aastaid juba lahutatud ja lahus enne mind) ja see mehe esimene naine on seal kirjas nagu minu laste võõrasema ja tema lapsed(mitte minu mehega tehtud) on kirjas minu laste poolõdede ja poolvendadena. Varsti on minu mehe esimene kooliaegne pruut ka minu laste kasuemaks tehtud ja minu lapsed minu mehe klassiõe või naabritüdruku kasvatatud ja loen sealt, et mina olen tegelikult oma mehe naaber, kes lastel korra katsikul käinud nooruses.
Mul on ka poolõde- ja vend, aga kuna bioloogiline isa oli amööbide amööb, siis jooksis see plika täisikka saades kodust ära kuskile Saksamaale ja poisist ei tea ma ka mitte midagi. Ega ausalt öeldes ei oska puudu tunda kellestki, keda eluski tundnud ei ole.
Kasuisapoolsete kahe pool-poolõega saame jälle kenasti läbi, kuigi kontaktid on harvad.
Oma ainsa bioloogilise vennaga katkesid suhted paar aastat tagasi, sest ta just täpselt tüüp, kes minu mõttemaailma ei mahu. Põhjused alates alkoholist, lõpetades vägivallaga. Täpselt oma (ja paraku minu) bioloogilise papa moodi.
Ema teisest abielust ja minu kasuisaga saadud noorem vennake on aga tiburull, kukununnu ja imeline vennake!
Imelik, kuidas \”omad\” võivad nii sea kuju võtta ja \”võõrad\” nii omasteks muutuda. Kasuisa oli ISA selle kõige paremas tähenduses. Bioloogiline eostaja paisub ja imetleb ennast vahel meediamaastikul. Vaatad nagu täiesti võõrast kehkenpüksi.
Teemast ka – mina ei otsiks kedagi üles.
Mis häda see peaks nüüd olema, et nii palju aastaid hiljem tuleb suur vennaarm peale? Arvesta, et selliste väljakaevamistega ei pruugi alati kaasneda rõõm ja pisarad nagu telesaates, vaid võib ilmneda üsna vastikuid ja piinlikke asju. Tahad seda endale, teisele või suguvõsale?
[small]talent kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul on ka poolõde- ja vend, aga kuna bioloogiline isa oli amööbide amööb, siis jooksis see plika täisikka saades kodust ära kuskile Saksamaale ja poisist ei tea ma ka mitte midagi. Ega ausalt öeldes ei oska puudu tunda kellestki, keda eluski tundnud ei ole.
Kasuisapoolsete kahe pool-poolõega saame jälle kenasti läbi, kuigi kontaktid on harvad.
Oma ainsa bioloogilise vennaga katkesid suhted paar aastat tagasi, sest ta just täpselt tüüp, kes minu mõttemaailma ei mahu. Põhjused alates alkoholist, lõpetades vägivallaga. Täpselt oma (ja paraku minu) bioloogilise papa moodi.
Ema teisest abielust ja minu kasuisaga saadud noorem vennake on aga tiburull, kukununnu ja imeline vennake![/tsitaat]Ma kaotasin järje ära. Oled sa kindel, et sa mingit \”Leegitsevat südant\” siia ümber ei trüki?
Ma ei tea, mis on \”Leegitsev süda\”, aga arvan, et miski seebikas.
Minu ema oli 2 x abielus, esimese mehega 2 last (mina ja mu vanem vend), teisest abielust teise mehega (minu kasuisaga, keda ma isaks pean rohkem, kui bioloogilist eostajat) minu poolvend.
Kasuisa oli samuti 2x abielus, tema esimesest abielust 2 tütart (kes mulle pole nö. keegid, igatahes mitte veresugulased, seepärast kirjutasingi pool-poolõed), kellega saame hästi läbi, kuigi kontaktid on harvad. Kasuisa teistkordsel abiellumisel siis juba minu emaga, sündis põnn, kes mulle on poolvend, kellega väga hea klapp. Oma ainsa päris vennaga on suhted katkenud, me ei sobi absoluutselt.
Veits keeruline jah ja kahju mõelda, kui palju katkiseid peresid ikka olemas on.
Mina jälle mõtlen seda, et kas sellises olukorras, kus mees saab abieluväliselt veel ühe lapse, keda iga hinna eest oma päris pere eest varjab, pole just lapse vanaemal (st mehe emal) siiski õigus teada, et tal on veel üks lapselaps?
\”Ühe isa lapsed\” – sülitan selle peale.
Ühine isa ei tee kedagi pool-õeks-vennaks. Kõige rohkem kümnendik-õeks-vennaks.
Ema ja koos kasvamine teeb õeks vennaks ja pereks.
Mina ei aktsepteeriks oma alaealiste laste puhul mingeid välja ilmuvaid minu jaoks tundmatuid õdesid või vendi. Moraalselt olen selleks valmis, et nad olemas on. Ja loomulikult olen ka oma elu juriidilise poole selliselt korraldanud, et minu vara läbi pärimistehingute kuidagi minu mehe vallaslaste kätte ei jõua.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]\”Ühe isa lapsed\” – sülitan selle peale.
Ühine isa ei tee kedagi pool-õeks-vennaks. Kõige rohkem kümnendik-õeks-vennaks.
Ema ja koos kasvamine teeb õeks vennaks ja pereks.
Mina ei aktsepteeriks oma alaealiste laste puhul mingeid välja ilmuvaid minu jaoks tundmatuid õdesid või vendi. Moraalselt olen selleks valmis, et nad olemas on. Ja loomulikult olen ka oma elu juriidilise poole selliselt korraldanud, et minu vara läbi pärimistehingute kuidagi minu mehe vallaslaste kätte ei jõua. [/tsitaat]
Kohati olen ma sellega nõus, et ühine vanem ei tee kedagi veel õeks-vennaks vaid koos kasvamine. Kohti mitte.
Mul on üks vanem nö. pärisvend, kes kasvas minust eraldi ja kaks nooremat poolvenda, kellega kasvasin koos.
Kuna sain eraldi elava vanema vennaga piisavalt tihti suhelda, on ta minu vend täpselt samuti nagu nooremad poolvennad, kellega kasvasin koos.
Aga nooremad vennad jälle omakorda ei suthle eriti selle vanema vennaga. Esiteks on neil suht suur vanusevahe ja teiseks nemad omavahel ei suhelnud eriti lapseeas.
ja et asi veel segasem oleks, siis on mu isal veel 5 last, kes kõik on samuti ju minu pooõed-vennad, aga nendega ei suhtle ei mina ega mu vanem vend.
samas suhtlevad osadega nendest 5-st poolõest-vennast mu vanema venna lapsed, sest nad on üheealised ja kasvasid ühes külas.
ja minu poeg omakorda ühel peol vaatas ühte neiut ja ütles, et näe kui ilus tüdruk! vennalaps hakkas selle peale naerma, et see on ju su tädi! hea oli, et keegi ütlemas oli, on ju.
hästi kummaline segapuder.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
selline suhtumine on mulle arusaamatu. tegemist võib ju olla väga toreda inimesega. ei peagi ju südamesõpradeks saama, aga vähemalt mingi kontakt võiks ju olla.[/tsitaat]
Et siis heaks kiita isa ringitõmbamine?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tee genisse konto ja pane oma isaks oma isa. Kui su poolvennal on ka genis konto, tuleb see üsna kiiresti välja. Ja varem või hiljem see info jõuab temani ja siis on juba tema valik, kas võtab sinuga ühendust või mitte. [/tsitaat]
Äkki valgustad mis asi on genis ?? teeksin hea meelega 🙂
Esileht › Pereelu ja suhted › Kas on mõtet otsida üles oma poolõed või -vennad?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.