See on filosoofiline küsimus ja jääbki selleks, mis tähendab, et õiget vastust sellele ei ole. Kui me õigustame tapmist sõjas tsiviilelanike kaitseks, siis miks me ei peaks õigustama tapmist rahu ajal, kui eesmärk on sama – inimeste kaitse. Ehk siis küsimus on selles, kas ühe inimese tapmine on õigustatud, et päästa 10 inimese elu või 10 inimese tapmine, et päästa 100 inimese elu.
Väga õige küsimusepüstitus. Aga ajupesu tulemusel pähe tambitud aksioom ei lase selgelt näha ja siis pole muidugi ka õiget vastust.
Loomulikult pole sõdades tapmine õigustatud. See nn tsiviilelanike ennetav kaitse, nagu sõdu tahetakse nimetada, pole muud kui sisuliselt mõrv. Minestage nüüd, eks ole! Loomulikult ei lähe eetiline inimene mingisugusel väljamõeldud põhjusel, olgu see kui tahes patriootiline ja kõlav, teisi inimesi tapma. Ei lähe ei Aafrikasse, ei Araabiasse, ei Venemaale ega Lätti.
Kui sulle on ajusse pekstud, et sa tapad ühe inimese, et päästa kümme – siis see on propaganda, see väide on tõestamata ja jääbki tõestamata. Tegelikult lähed sa sõtta, sõjaväkke teistel põhjustel.
Esiteks on sul ilmselt ettekujutus, et su kodumaal on sellest kasu. See on loomulikult vale. Teiseks arvad, et ennetad sellega oma koduste või üldse kellegi tapmist. Ka see on vale. Kolmandaks lähed sellepärast, et kardad argpüksina näida. Tegelikult aga on julged hoopis need, kes ei karda argpüksina näida. Neljandaks, sulle meeldib tapmist mängida, kuid soovid seda teha legaalselt. See on ainus tegelik, realistlik põhjus. Kui seda öeldakse, siis ma usun. Ülejäänu on ajupesu.
Ja elukutselistel militaaridel ei tasu nüüd tulla siia klähvima, ma olen teie kõik kolm klähvatust juba ära kuulnud ja need ei veena mind. Kui jaksate, lugege mu kommentaar tervenisti läbi, seal on vastused kõigile kolmele ja üks jääb ülegi.
Tegelikult on ajupesu ka see, et püütakse sisendada, et inimene on eetiline. Eetilist inimest pole tegelikult olemas, kui mängu tulevad miljonite aastate tagant säilinud instinktid nagu ellujäämisinstinkt, samuti pole kuhugi kadunud surmahirm ega olelusvõitlus. Tark inimene teab, et inimest juhib siiani see, mida me oleme harjunud nimetama looduseks. Surmahirm on see, mis on inimesi pannud omavahel kokku leppima, et oleme eetilised ja üksteist ei tapa. Aga loodus tegelikult soosib, et mitte öelda õigustab inimese tapmist samamoodi, nagu siiani kehtib konkurendi või vastase tapmisõigus loomariigis. Eetika jutlustamine on viinud inimkonna sinnani, et maailm on juba praegu räigelt ülerahvastatud ja jõudnud inimkonna “eetilise” ülalpidamise taluvuse piirini, kus õige pea ei jätku enamikule enam joogivett ega lõpuks ka toitu. Ja siis sunnib ellujäämisinstinkt meid juba üksteist massiliselt hävitama. Ma ei usu iial, et sina sured oma eetikapõhimõtete tõttu vabatahtlikult janusse ja nälga.
See sama “eetiline” inimene on lisaks reostanud meie planeedi viimase piirini, nii et suur hulk liike on täielikus hävimisohus ainult inimkäitumise tõttu. Rääkida siinjuures eetikast, kus inimene põhjustab teadlikult teiste loomaliikide ja muu eluslooduse hävimise, on lihtsalt naeruväärne. Inimesi, kes räägivad eetikast, pean ma suurtes piirides ajudeta molluskiteks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.04 12:37; 02.05 18:11;
