Teema: Kas on olnud peale vaktsineerimist alljärgnevaid tundemärke?

Ma ei tea… Võiks vähemalt selles alafoorumis hoiduda sellest soolapuhujate lehekülje reklaamist.

Enamus vaktsiine tehakse esimese eluaasta jooksul. Kuidas hinnata peavalu lapsel, kes puhtfüüsiliselt ei oska seda peavalu kirjeldada, kuna ta ei oska rääkida? Kuidas ja miks peaks alla aastane laps minema vastu seina oma pead taguma (eriti jabur kirjeldus)? Enamik ülevalpool väljatoodud sümptomitest on MITTESPETSIIFILISED, see tähendab, et neid võivad põhjustada sajad muud seisundid (isegi mitte haigused).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]autism on kaasasündinud haigus, seega lapse vaktsineerimine seda ei mõjuta. saaks ainult mõjutada ema vaktsineerimine, kuid mingit seost vaktsiinide ja autismi vahel ei ole leitud.[/tsitaat]

See nüüd kindlasti õige väide pole. Maailmas on väga palju uuringuid, mis justnimelt toovad välja vaktsiinide ja autismi vahelise seose. Jah, muidugi – sama palju uuringuid lükkavad selle ka ümber. Aga fakt on see, et kui reaalselt mingit seost ei oleks kunagi ühelgi autistil, siis sellest ei räägitaks, uuritaks ja tegeletaks üle 10 aasta maailmas.

Minul ka autistlik laps, autism avaldus esimese eluaasta lõpus peale kolmikvaktsiine (tegime hilinemisega). Kuni 8-kuuni oli täiesti tavaline beebi. Jah, ma ei ütle, et AINULT vaktsiinid, mingi eelsoodumus pidi siiski olema. Peres on veel 2 last, kes on ka vaktsineeritud kuid on terved. Kuid ma ei saa siiski mööda vaadata faktist, et peale vaktsiine muutus mu laps totaalselt ja selle muutuse nimeks sai aasta pärast autismi diagnoos.

mul on 2 autistlike joontega last, lisaks ATH.vaktsineeritud.peale vaktsineerimisi küll mingeid erilisi sümptomeid ei olnud. isegi palavikku mitte.ja mul on lisaks ka täiesti tavaline vaktsineeritud laps kellel on teine isa.ka tema ei olnud palavikus peale vaktsineerimisi.

Vaktsineerimine võiks olla kuidagi individualiseeritud. See on selge et igal tõhusal meditsiinilisel vahendil on ohtlikke kõrvaltoimeid. Tuleks äkki hinnata rohkem lapse kehakaalu, tervislikku seisundit, geneetikat, närvisüsteemi küpsust. Aga see muidugi eeldab aega ja raha. Ja ma ei tea miks neid vaktsiine just esimesel eluaastal uhatakse, siis ju lapse närvisüsteem kõige haavatavam.

Minu laps sündis kuu aega enneagsena. Laps sai sünnitusmajas kolm päeva fototeraapiat, sest tekkis enneaegse kollasus (maks ei jõudnud surnud vererakke läbi töödelda), billirubiin oli laes.

Teisel päeval tuli palatisse mingi suvaline mutt, kes juba tõmbas süstla ampullist täis ja tahtis minu last süstima hakata. Õnneks olin juures ja sõna otseses mõttes sain käe vahele. Küsisin, mida ta süstida plaanib ja sain vastuseks, et B-hepatiiti.

Teda ega teisi arste kesklinna sünnitusmajas ei huvitanud üldse, et laps oli enneaegne, sõi väga vähe, oli üleni kollane (mitte ainult pea). Nemad tahtsid ikka lapse täitsa nässu keerata.

Enne kolmandat eluaastat ei teinud ühtegi vaktsiini. Peale kolmandat kõrvapõletikku lasin 62 euro eest teha pneumokoki vaktsiini ja see aitas tõepoolest last. Oli vajaduspõhine ja väheste kõrvalmõjudega. Kuigi lapse kints oli samuti kange ja valus, siis muid sümptomeid ei tekkinud. Ja võtsin vastutuse ISE, et kui laps jääb peale seda mingi lolli juhuse läbi debiilikuks, siis kasvatan ISE, sest lasin oma laspele sellist asja teha. Nüüd laps neljane ja pole õieti nohuski olnud.

Enne lasteaeda minekut, peale kolme ja pooleseks saamist, lasin teha teetanuse + muu jamaga, sest puhast teetanust ei tehta mitte kuskil Eestis. Uurisin kõikvõimalikest kohatdest, sh Merimetsast ja Keskhaiglast. Kõikjal tehakse vähemalt kaksikvaktsiin.

Ma mingi hull vakstsiinivastane ei ole, aga tänan oma vanemaid heade geenide eest, et oskan adekvaatselt hinnata, mida, mis olukorras teha.

Raseduse ajal suruti nii perearsti kui ämmaemanda poolt, et teeme ikka ja teeme ikka ja teeme kohe täna (mul külmikus olemas) seagripiga pookimist. Jummel, oleks seda teinud, siis oleks praegu äkki oma lapsega narkolepsia pärast ise merekooli katsetele läinud. Mis elu see oleks siis olnud? Aga arstid tegid väga tugevat töötlust ja püüdsid nagu tõsiusklikud tule ja mõõgaga seda mulle pähe määrida.

Mina ei soovita oma lapsele mürki ja solki süstida. Enne tasub uurida, kas ja mis kõrvalmõjud on. Kas lapsel üldse on seda vaktsiini vaja JUST PRAEGU? Kas imikule, kes elab emme ja issiga NORMAALSES keskonnas, kus ta mulda ei söö ega musita difteeriahaigega, on ikka vaja mürki süstida?
Kas lapsevanem tahab elu aeg HOOLITSEDA oma lapse eest, kes pidi talle rõõmuks ja armastamiseks sündima?

Ma kindlasti lasen oma lapsele veel mingi vaktsiini teha, aga hetkel ei ole tal tõepoolest rohkem vaja, kui ainult need kaks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas teie lapsel oli peale vaktsiinisüsti mõni alljärgnevatest reaktsioonidest:

kerge palavik,
kõhulahtisus,
mõnepäevane apaatsus
tugev karjumine ja vahetpidamatu nutt,
krambid,
peavalu,
hingamisraskused,
allergia,
unehäired
tagus pead vastu seina,
kõnepeetus?

Ma lihtsalt lugesin praegu, et need on vaktsineerimisjärgse ajupõletiku sümptomid.

http://web.zone.ee/iamfree/mis%20toimub.htm – siin on toodud välja vaktsineerimisjärgse ajupõletiku tundemärke (mida ei oskaks lapsel naljalt niisama kahtlustadagi)perearst ju ütleb alati, et palavik, mõnepäevane apaatsus jne on normaalne nähtus. Samas on sellesama läbipõetud entsefaliidi tagajärjeks aga hüperaktiivus, düsleksia, autism jms.

Järjest rohkem tundub, et need vaktsiinid on nii erineva kvaliteediga ja mõjuvad lastele nii erinevalt (ilmselt tänu geneetilisele eelsoodumusele), et ma kohe ei tea….[/tsitaat]

Jah. 3-kuuse lapse puhul panin vaktsineerimisele järgnenud kolmel päeval kestnud loiduse ja söömiseks äratamisele järgnenud karjumise rinnastreigi arvele. 4,5-kuuselt kordus sama, ainult et kohe koju jõudes nuttis laps lakkamatult 3 tundi. 1,5 aastat läks aega saamaks teada, et ma ei ole järjekordne vastutustundetu ema, kes oma lapse rohkem vaktsineerimisest moe pärast keeldub. Tehti kindlaks, et lapsel oli vastureaktsioon mingisugune vaktsiini abikomponendi suhtes. Aga perearst üritab mulle endiselt selgeks teha, et sellest võib välja kasvada. Lisades sinna juurde, et ega enne teada ei saa, kui uut vaktsiinisüsti ei tee. Ei, aitäh. Ma pole uuteks üleelamisteks veel vabatahtlikult valmis.