Abiellusin peale kõrgkooli esimest kursust (olin 19a), oli suur armastus, 3a hiljem sündis oodatud laps. Kui tütar oli 1a, tekkis mehel kõrvalsuhe. Nutsin öösiti patja, ootasin teda varaste hommikutundideni, anusin suhe lõpetada …, ise armastusega meie tütart kasvatades. Ühel päeval ütlesin, kas tema või meie pere. Mees valis pere, kuid mu armastus kadus. Läksin tööle, petsin teda korduvalt ja süümepiinadeta ning lõpuks lahutasime. Armusin uuesti, soovisime uue mehega väga ühist last ning u 3a hiljem, olles 36 jäin rasedaks. Rääkisin talle oma loost ning palusin, kui tal tekkib uus suhe, sellest mulle rääkida, et mind mitte petta, sest see oleks olnud liiga valus. Rasedana sain tuttavatelt teada, et mehel sekssuhe 19a tüdrukuga. Jäin, sest soovisin, et lapsel oleks oma isa. Mees palus vabandust ning mu teada tal tänaseni armukesi olnud ei ole, kuid ma ei usalda teda endiselt, mingi sähvakas käib silme eest läbi, kui teda telefonis sõnumit saatmas näen ja uuesti on väga valus. Meie poeg on 10a, tark ja musikaalne, armastame teda väga. Kuid ma pole enam endine, kirun end aina, et tegin valesid valikuid. Olen kena, haritud, mul on huvitav töö. Olin otsustanud, et ise enam suhtes olles \”tagasi tegama\” ei hakka. Või aitakse see mind? Kas olen ise midagi valesti teinud, et petetakse? Kas üldse on mehi, kes ei peta, keda võib usaldada?
Teema: Kas on üldse mehi, kes ei peta?
Ei, Sa ei ole midagi valesti teinud. Asi on meestes ja nende teistsuguses mõtlemises. Nende jaoks on seks ja armastus 2 erinevat asja. Neil ei ole vaja seksi jaoks emotsionaalset sidet, nagu naistel tavaliselt.
Usun, et neid mehi, kes ei peta, on väga väike protsent. Enamik pole lihtsalt vahele jäänud. Mehel ongi väga raske vahele jääda-kui on üheöösuhe ja sidet ei ole, siis mehe käitumine oma naise jaoks nähtavalt ei muutu. (Armukeseteema on hoopis teine teema).
Tagasi tegemist ma ei poolda, s.t. kättemaksu. Küll aga pooldan võrdsust, s.t. mis on lubatud ühele, on lubatud ka teisele. Kui tahad kedagi tõeliselt, mitte kättemaksuks, ja Sind on suhtes petetud-anna tuld. Aga kui tunned, et Sul tekiksid süümekad-ära hävita ennast.
Mis puudutab Su mehe kahtlustamist-iga kord kui end pahasti tunned-küsi. Ja Sul on selleks täielik õigus saada vastused ja temal kohustus hajutada kahtlused. Omas rasvas praadimine on mõttetu enesehävitamisvorm.
aga sa ise petsid ju ka, sind ei saa samuti usaldada.
Minu mees ei ole petnud, koos olme olnud üle 3 aasta, meil on varsti aastaseks saav laps. Eelmistest elukaaslastest üks on petnud aga siis elasime mõlemad juba suht eraldi elu, lihtsalt ühe katuse all ja hea oligi siis kohe asjad pakkida ja lahkuda. Kusjuures kuigi meie käimised olid koguaeg eraldi ja petta oleks saanud ikka koguaeg siis see kahtlus tuli ikka just siis kui midagi ka toimunud oli. Toona ta seda ei tunnistanud aga nüüd kui oleme suhelnud on ta ise sellest rääkinud ja vabandust palunud. Ja nüüd tema kahetseb nii, et kannatajaks jäi lõpuks ikkagi tema. Kui peaks selles suhtes juhtuma, et mees peatb siis mina ausaltöeldes mingit skandaali küll korraldad ei viitsiks, lihtsalt läheks ja alustaks uut elu. Armastan oma mees väga aga ennast armastan rohkem ja sellisel juhul ta mind ei vääriks.
Paljusid asju enam muuta ei saa, aga sinu esimene viga oli kindlasti kõigest 19! aastaselt abiellumine ja nii noorelt lapse saamine. Saan aru, et olen hoopis teise aja inimene, veidi pealt 30ne ja 19-ne tundub ju päris laps. Nii noored peaksid alles õppima, ringi vaatama/reisima. Harva jäävad ju sellised suhted püsima.
Kui su tütar küsib, siis vasta ausalt. See pole ju tema isa mustamine kui sa räägid, et jah tal tekkis teine/teisi. Usun, et tänapäeva noored pole enam ammu roosade prillidega.
Ma ei tea, kas meestel on mingi radar, mis ütleb, et seda naist võib petta, ta jääb nagunii minuga:S Minu meelest on suhe sisuliselt juba ammu läbi kui magatakse teistega.
Ma olen ise 23 ning (nooruse tõttu?) siiralt usun, et mu mees mind ei peta. Abiellusime, kui olin 18. Ta ise ütleb, et milleks teistele järgi joosta, kui kodus on kõik olemas. Muidugi – kuulates oma tuttavate lugusid, kuidas lausa partneri silme all teistega flirditakse, siis tundub oma elu lausa uskumatuna. Ja lugedes ka siinseid lugusid, siis tean, et meiesugused pered ongi erandid.
jah,minu mees on 44 ,oleme abielus olnud 21 aastat ja ta ei ole mind petnud. tean seda päris kindlalt, sest elame maal(metsas),jagame autot- mina käin õhtuti tööl,tema on hoidnud lapsi.
küll aga on minul olnud korduvalt pisikesi kõrvalehüppeid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]jah,minu mees on 44 ,oleme abielus olnud 21 aastat ja ta ei ole mind petnud. tean seda päris kindlalt, sest elame maal(metsas),jagame autot- mina käin õhtuti tööl,tema on hoidnud lapsi.
küll aga on minul olnud korduvalt pisikesi kõrvalehüppeid.
[/tsitaat]
Ja jutu iva oli….kes töötab, on õigutatud kõrvalt k…ppi saama, või mis? Või mille üle uhkust tunned?
kõik need küsimused, kas on kuskil/kedagi. kohe lõplik vastus ära: loomulikult on, maailmas on igasugu frukte ja valik on lai.
Mina väga ei usu, et selliseid mehi olemas on, kindlasti on, aga vähe.Enda mees on ka petnud mind aastaid tagasi, aga nagu palju naisi, andsin ka mina talle andeks, aga ma ei unusta seda ja ma ei usalda teda enam.
Aga nähes kõrvalt neid nn.korralikke pereisasid, kes seltskonnas aina kiidavad oma naisukesi ja musitavad ja näpivad neid nagu kiimalised teismelised ja teades mis kõrvalepanejad nad tegelikult on…Ja nende naised siiralt ka usuvad, et mehed on truud! Aga pole minu asi olla neile tegelikkuse valgustaja.
kui muidu on mõistev, arukas, lastele hea isa, minule hea mees, las petab. aga kui muutub hoorajäägrist seaks…siis me veel vaatame, kes mis puust on…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen mõelnud veel sellele, kas lapsed peaksid teadma oma isa petmisest (täiskasvanueas või varemgi)? Vanem tütar on 23 ja ta ei ole pärinud minu ja oma isa lahkumineku põhjuste kohta, vaatamata sellele, et oleme väga lähedased. Kas te räägiksite?[/tsitaat]
Ei, sa ei pea mürgitama tütre suhteid oma isaga. Laps ei pea valima kumma poole hoida.
See, mis juhtus sinu mehe ja sinu vahel on sügavalt teievaheline asi. Isa ja ema armastus lapse vastu ju ei kao, lihtsalt teie suhte tagajärg st. lahutus môjutas lapse üles kasvamist. Kui lahkuminevad pooled üksteisest jätkuvalt lugupidavalt räägivad ja môistlikul tasandil suhtlevad, siis need môjutusedon tunduvalt väiksemad.
Kui tütar küsib, siis vasta, aga ära unusta rääkida neutraalselt ja ilma liigsete emotsioonideta. Arvan, et see tuleb teil jutuks kui ta on 30-ne ringis.
Mina ei peta ja minu mees ka mitte.
Minu mees ei peta.Ja pole vaja hakata siin, et olen naiivne ja sinisilmne. Ei ole.Ja iial ma ei ütle iial…
Liitun mittepetmise klubiga.
Mehed praktiliselt kõik petavad jah , aga mõned on targad ja ei jää vahele.Mul eelmine elukaaslane ka pettis , aga noh mina ju tagusin ka endale vastu rinda ja ütlesin , et see mees mind ei peta õnneks olen nüüd vanemaks ja targemaks saanud .
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mehed praktiliselt kõik petavad jah , aga mõned on targad ja ei jää vahele.Mul eelmine elukaaslane ka pettis , aga noh mina ju tagusin ka endale vastu rinda ja ütlesin , et see mees mind ei peta õnneks olen nüüd vanemaks ja targemaks saanud .[/tsitaat]
Seljuhul ju ka kõik naised petavad. Minu tutvusringkonnas on mitu peret kelle mees ega ka naine ei peta. Kahju, et sul on halvasti läinud, aga üldistamine on ka nõme!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Seljuhul ju ka kõik naised petavad. Minu tutvusringkonnas on mitu peret kelle mees ega ka naine ei peta. Kahju, et sul on halvasti läinud, aga üldistamine on ka nõme![/tsitaat]
No kuulge, miks siis üldse on abielu ja tõotus truu olla???
Kuidas saab niimoodi üldistada, et praktiliselt kõik petavad, kui sinul pole õnnestunud sellist mees leida, kes tahab sulle truu olla siis kahju küll aga väita, et teised vastu rinda tagudes pimesi usuvad, et neid ei peteta on absurd. Minul pole küll mingit suur hirmu, et äkki petetakse, kui läheks nii siis läheks ja mis ma sinna teha saaks. Ei tao ma kuskil ennast ja kriiska, et mind ei peteta aga siin küsitakse ja vastan, et jah, minu mees on truu ja mina samuti.
Minu mees ei peta, vähemalt siiani pole seda teinud ja ma ei usu, et ta seda ka tulevikus teha võiks.
Kusjuures tegemist on väga ihaldusväärse mehega, kes on kena, haritud, tark, viisakas. Aga ta lihtsalt nii väga hoiab oma peret, et ta ei teeks seda iialgi. Kogu oma vaba aja veedab meiega, isegi lõunat käib kodus söömas, et perega koos olla. Sõpradele külla läheb ainult siis, kui mina ka kaasa tulen. Ta ei käigi üksi kusagil.
Ma ei hoia teda kinni, kui nüüd keegi seda arvab, vastupidi, olen teda korduvalt üksi välja ajada üritanud, aga tema ütleb, et ei taha siin maailmas muud kui minuga koos olla iga võimaliku hetke.
Koos oleme olnud 5 aastat, oleme abielus ja meil on kaks väikest last.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma olen ise 23 ning (nooruse tõttu?) siiralt usun, et mu mees mind ei peta. Abiellusime, kui olin 18. Ta ise ütleb, et milleks teistele järgi joosta, kui kodus on kõik olemas. Muidugi – kuulates oma tuttavate lugusid, kuidas lausa partneri silme all teistega flirditakse, siis tundub oma elu lausa uskumatuna. Ja lugedes ka siinseid lugusid, siis tean, et meiesugused pered ongi erandid.[/tsitaat]
Minu laste isa ja elukaaslane pettis oma eelmist naist minuga. Kui see välja tuli, kolis ta lõplikult minuga elama. Jah….tegime vea, et teistele haiget tehes oma elu alustasime, kuid ma ei usu, et on olemas armastus kui petetakse.
Varem oli mees oma naist korduvalt petnud, kuid ei midagi tõsisemat sealt polnud arenenud.
Suhte alguses oli mul täielik paranoia: mida teed teistele, tehakse sinule!!! Kartsin meeletult, et mind jäetakse ka maha ja mind petetakse, ma nuhkisin ja nutsin patja iga kord kui mees hiljem tuli või ei vastanud telefonile.
Tagant järele mõtlen, et olin loll, kuna minu mehe sõnad on sellised nagu Sinu mehel. ‘
Milleks petta, kui kodus kõik olemas,hea naine, soe söök, lahedad lapsed ja koos tegutsemine. Kodust ta ka niisama välja pidutsema ei kipu, et kartma ma ei pea ja enam nuhkima ei hakkaks kunagi. See tuleb ebakindlusest ja hirmust, enam seda pole ja kõik OK.
Öeldakse kui teeb korra, teeb veel, kuid seda ma ei taha uskuda. Olen ise teinud vigu ja kindlasti neid enam ei kordaks ja see teeb ju sama välja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma olen ise 23 ning (nooruse tõttu?) siiralt usun, et mu mees mind ei peta. Abiellusime, kui olin 18. Ta ise ütleb, et milleks teistele järgi joosta, kui kodus on kõik olemas. Muidugi – kuulates oma tuttavate lugusid, kuidas lausa partneri silme all teistega flirditakse, siis tundub oma elu lausa uskumatuna. Ja lugedes ka siinseid lugusid, siis tean, et meiesugused pered ongi erandid.[/tsitaat]
Minu laste isa ja elukaaslane pettis oma eelmist naist minuga. Kui see välja tuli, kolis ta lõplikult minuga elama. Jah….tegime vea, et teistele haiget tehes oma elu alustasime, kuid ma ei usu, et on olemas armastus kui petetakse.
Varem oli mees oma naist korduvalt petnud, kuid ei midagi tõsisemat sealt polnud arenenud.
Suhte alguses oli mul täielik paranoia: mida teed teistele, tehakse sinule!!! Kartsin meeletult, et mind jäetakse ka maha ja mind petetakse, ma nuhkisin ja nutsin patja iga kord kui mees hiljem tuli või ei vastanud telefonile.
Tagant järele mõtlen, et olin loll, kuna minu mehe sõnad on sellised nagu Sinu mehel. ‘
Milleks petta, kui kodus kõik olemas,hea naine, soe söök, lahedad lapsed ja koos tegutsemine. Kodust ta ka niisama välja pidutsema ei kipu, et kartma ma ei pea ja enam nuhkima ei hakkaks kunagi. See tuleb ebakindlusest ja hirmust, enam seda pole ja kõik OK.
Öeldakse kui teeb korra, teeb veel, kuid seda ma ei taha uskuda. Olen ise teinud vigu ja kindlasti neid enam ei kordaks ja see teeb ju sama välja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma olen ise 23 ning (nooruse tõttu?) siiralt usun, et mu mees mind ei peta. Abiellusime, kui olin 18. Ta ise ütleb, et milleks teistele järgi joosta, kui kodus on kõik olemas. Muidugi – kuulates oma tuttavate lugusid, kuidas lausa partneri silme all teistega flirditakse, siis tundub oma elu lausa uskumatuna. Ja lugedes ka siinseid lugusid, siis tean, et meiesugused pered ongi erandid.[/tsitaat]Et siis petavad vaid need mehed, kellel kodus midagi puudu on?
Mnjaa! Tundub, et oled vist tõesti veel natukene liiga noor ja roheline! Samuti on su suhe veel liiga värske ja lühike, et sellest kõike teada.
Kui mees tahab vasakule panna, siis ta lihtsalt paneb ja paneb ilma, et tal selleks mingit konkreetset põhjust või vähimatki etteheidet oma naisele oleks. Lihtsalt, huvitav on! Seiklushimust! Soovist teada, kuidas teiste naistega on! Jne.
Samal ajal võib kodus kõik kõige paremas korras olla.
Olen sinust peaaegu 2 korda vanem ja ilmselt tunnen selles osas mehi rohkem.
Mul on oma elust paar näidet, mis lõhkusid minu usku ja arusaama ideaalsete suhete võimalikkuse kohta.
Ma olen seltskonnas suhelnud meestega, kes on pealtnäha ideaalsed mehed, partnerid ja isad. Kohe sellised, et lausa kadedaks teeb ja isegi olen mõelnud, miks küll minul ei võiks selline mees olla. Olen näinud seltskonnas, kuidas nad oma naisesse suhtuvad – igati tähelepanelikult, armastusväärselt ja hellalt, seda kõike siiralt, mitte esinedes või teistele mulje jätmiseks.
Ükskord tuli üks selline mees seltskonda ilma naiseta ja õhtu edenedes ujus mees mulle külje alla. Ja täpselt nii oligi, et kiitis ja ülistas oma naist ja last ning oma suhet, sealjuures täiesti tõsiselt ja siiralt ning samal ajal üritas mulle kätt püksi ajada… Ma ei tea miks, sest mul ei ole sellist mainet ning ma ise ei teinud mehele ainsamatki vihjet, et ta mulle meeldib. Peale seda vahejuhtumit võin öelda, et meeldiS.
Vaatamata kõigele, ma siiski usun, et on olemas üksikuid mehi, kes on oma naistele truud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kui muidu on mõistev, arukas, lastele hea isa, minule hea mees, las petab. aga kui muutub hoorajäägrist seaks…siis me veel vaatame, kes mis puust on…[/tsitaat]Minu arvates on see üks jälgimaid (vabandust sõna pärast, aga mõte jääb samaks) mõtteviise ühe naise poolt üldse…
Sellised mehed, kes ei peta, ei ole ju ägedad ja ei lähe naistele peale. Naised armastavad mehi kõrvadega ja asju silmadega. Seega aja libejuttu ning näita ilusaid asju ja naised kohe sulavad. Aga truud mehed seda nii hästi ei oska.
Kõik mehed pole kindlasti petised. Mina liigun nii töö tõttu kui hobide kaudu enamasti meesterahvaste seltskondades – et et meil abikaasaga on nii selles kui teises palju puutepunkte, siis enamasti koos. Mu mehe sõbrad on ühtlasi ka minu sõbrad. Kõik mehed sealt on kooselus või abielus, kuid et teiste naised ei ole väikeste laste pärast või muudel põhjustel n.ö selles seltskonnas sees, siis igasugused käimised ja olemised ja kontserdisõidud toimuvad ilma nendeta. Ja ma olen üle kümne aasta saanud neid mehi näha ja jälgida ja… no sellest seltskonnast on tõesti kaks sellist meest, kes juhust kasutamata ei jäta, kui see avaneb. Teises linnas esinedes ja sinna ööbima jäädes leiavad ikka üsna tihti omale voodisoojendaja. Kaks meest jällegi.. no mitte üks kord pole nad vähemalt minu nähes võõra naisega kuhugi kardina taha või hotellituppa kadunud. Ma pole neid isegi flirtimas näinud. Küll aga olen näinud noori naisi, kes ise neile ligi ajama ja tüütama tulevad. Tulemusteta! Ühel neist viimati mainitud mehest on kodus kolm last, teisel ei ühtegi, ühel on kiriklikult laulatatud abielu, teisel pikaaegne kooselu. Neil kahel petjal-mehel: ühel on selle veidi rohkem kui kümne aasta jooksul käsil kolmas kooselu, teisel aga, võta näpust, viisteist aastat abielu ja kaks last. Nii et minu meelest ei kooselu vorm või pikkus ei määra vähimalgi määral, kas ja kui tihti mees petab. Need, kes petavad, neil on see kuidagi veres, nad ongi kogu aeg ju sellised olnud – ma mõtlen need pikad aastad, kui mina neid tunnen-tean.
Oma mehe kohta oskan vaid öelda, et minule teadaolevalt ta mind petnud ei ole. Aga ma pole ka nuhkinud ega uurinud, et äkkis iiski. No ma ei mõtlegi eriti selle peale. Esiteks juba sellepärast, et me lihtsalt oleme peaaegu kogu aeg koos, et seda võimalust oleks tal raske leida, ja teiseks, meie ühise ja suure sõpruskonna kaudu oleks ehk mingid kuulujutud siis ikka vast liikvele läinud. Sest mehed klat¨ivad küll, ja mitte vähe.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]jah,minu mees on 44 ,oleme abielus olnud 21 aastat ja ta ei ole mind petnud. tean seda päris kindlalt, sest elame maal(metsas),jagame autot- mina käin õhtuti tööl,tema on hoidnud lapsi.
küll aga on minul olnud korduvalt pisikesi kõrvalehüppeid.
[/tsitaat]
Millised on pisikesed kõrvalehüpped?
Ei peta vaid mehed,kes ei saa petta kuna on vanad ja inetud,ning teised naised neid ei taha.Teine grupp kes ei peta on laisad ja mugavad,siia võib liigitada ka madala libiidoga isikud.
Mina olen vana,kole ja mugav.Seega kui ma leiaks naise,siis ta võiks olla üsna muretu.
Ma arvan, et minu tagasihoidlik mees poleks oma esimest abikaasat petnud kui poleks olnud soodustavat olukorda, pikka kodust eemalolekut, ja üliaragaid naisi, kes külje alla pugesid, ise ta ei otsinud. See oli aga 20a tagasi. Et jah, ka kõige ideaalsemad mehed ei pruugi olla plekitud. Ja teate, mis kõige kummalisem, see ammuaegne sarvede jooksmine tundub mulle kohati vaat, et seksikana, sest see mõte ja vaade mehest ei lähe absoluutselt kokku, see pole lihtsalt võimalik.. aga siiski on.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
