Lase mehel MEES olla! Vaid väga ebakindla mehe puhul võib juhtuda, et sellest asja saab, kui hakkad ennast talle kaela määrima. Normaalsed mehed tahavad ise jahti pidada.
Kurb kui peamine arusaam mehest on “jahimees”. Nende veendunud “jahimeestega” on tihtipeale see häda, et selleks ajaks kui jaht on lõppenud, ja naine on otsustanud, et jah, ma usaldan seda meest ja olen nõus temaga suhte looma ja on ehk ka juba natuke armunud, siis “jahimehel” on selleks ajaks isu otsas, sest eesmärk on ju saavutatud.
Seega, mina pooldan igati ausat ja võrdset suhtlust, kus mõlemal poolel (sõltumata soost) on õigus enda tunnetest avalikult ja teist austavalt rääkida. Ma pigem jooksen “jahimeeste” eest, sest nad tahavad minu ellu tuua ka lademetes muud soostereotüüopsust. Lisaks, õigel ajal (mitte päris esimesel kohtumisel) ausalt avaldatud tunded võivad viia nii mõnegi suhteni, küll aga naisena lolli mängimine ja enda tunnete varjamine (oh issand, mis küll saab, äkki ta ei tahagi mind nii palju kui mina teda) võivad aga viia inimese kaotuseni, ega siis inimene, kes end austab, ei viitsi aastaid võimelda ja “jahti pidada” (isegi kui ta on mees!) Ma olen kaotanud nii enda elust kaks intimest ja tagasi nad polnud nõus tulema. See valu, mis tuleb reaalselt inimese kaotusest, on määratult palju suurem kui see üürike valu, et keegi ütles ei. Enda tunnete ausalt tunnistamine minu jaoks suur julgus ja mehed vajavad täpselt samamoodi komplimente ja tunnet, et neid tahetakse.