Teen praegu oma autokoolis käiva lapsega (19) õppesõite ja ikka täiesti imestama paneb, kui ebaviisakad on kahte liiki sõitjad: bemmi- ja audivennad ning naisautojuhid.
Laps sõidab väga ilusti, kiirus linnas õige, suunda näitab, kuskil ei mökuta. Nt täna juhtusid sellised episoodid:
Üks naine, kes soovis peateele keerata majadevaheliselt teelt ja teha vasakpööre, sõitis meile lihtsalt ülbelt ette. Meie seisime peateel ja soovisime teha vasakpööret sinna, kust tema tuli (ja seisis oma autoga täiesti keskel). Vaba hetke tekkides, kui me hakkasime sõitma, keeras lihtsalt nahhaalselt ette ja tegi oma pöörde ära.
Teine kord on roheline piirkond Tallinnas, kiirus 40 mk/h, millega me siis ka sõidame. Ja siis audivend otsustab gaasi suruda ja kummide vilinal mööda panna, sest ega ta ju seepärast omale 60 tuhandest autot ei ostnud, et mingi õppesõitja tagatulesid näha.
Masendav liikluskultuur.
Teema: Kas õppesõidu autost mööda sõitmine on kuidagi auasi v staatuse sümbol?
Kahjuks on sul õigus. Mõnikord hoian kahe käega peast kinni, et kui ohtlik on meie liiklus. Mõtlen hirmuga, et lapsed, kes on meie tulevik, peavad hullumajas ellu jääma.
Liiklushulluse põhjuseks on liberaalsed väärastunud väärtushinnangud, mida on eelmiste valitsuste poolt meile aastakümneid peale surutud. Kogu aeg räägiti, et olge rikkad ja edukad, varsti olete 5 rikkama riigi hulgas. Reformierkonna valijad ostavad endale kallid autod, et tunda ennast teistest paremana. Ebaadekvaatne enesehinnang, ei midagi muud.
Saa üle neist kompleksidest seoses automarkidega. Ilmselt sa ei võtaks hinge, kui keegi kimab sinust mööda 1000 eurot maksva Opeliga.
Õppesõiduautodest üritatakse võimalikult kiiresti eemale saada, iial ei tea, kes seal roolis on ja võib-olla on see üleüldse tema elu esimene sõidutund.
See, kas su laps sõidab “ilusti” või mitte, on sinu subjektiivne arvamus. Kui teed õppesõitu oma isikliku autoga, pole sellel ka lisapedaale st. sa ei saa midagi teha, kui juht eksib.
E
See on selleks, et autojuht saks harjutada signaali laskmist. Pikalt. Ilmselt õppesõidu tegija seda ka tegi. Kui ei teinud, on eksamil läbikukkunud.
Nagu eelnev ütles – ega järeltulev auto ei tea, kas õppur kavatseb ilusti sõita või äkki näiteks keset sõitu täispidurit panna või tagurpidi käigu sisse panna. Iial ei tea. Mina üritan ka õppesõiduautost võimalikult kiiresti mööda saada või siis hoian väga kaugele tahapoole – alati pole aga selleks aega.
Kui see õudne naisautojuht seisis keset teed, nagu kirjutasid, siis millist muud lahendust sa näinuks kui seda, et sa oled sunnitud ta läbi laskma? Arvasid, et ta hakkab manööverdama ja sulle ruumi tegema? Seda ei teeks küll ükski autojuht, kui oled halvasti ette jäänud, siis vabandad mõttes ja sõidad lihtsalt eest ära.
Miks sa arvad, et mööda sõideti just seepärast, et tegu õppesõiduautoga. Täiesti harilik on, et 40 km/h sõitvast autost mööda sõidetakse.
Mul tekib küll üha enam tunne, et sul endal pole ka eriti sõidukogemust. Oled ehk hoopis see õppur. Liikluses täiesti harilikud olukorrad, mida sa kirjeldasid – ja üldse mitte seotud audide, bemmide ega naistega.
Ohtlikest liiklejatest nagu lubadeta liiklejad ja joodikud, tuleb ikka igaks juhuks kaugemale hoida, sest kunagi ei tea, mis neil pähe tuleb.
Kõik õppesõiduautod sõidavad 32ga. Müstika. Ning ei, ma olen nendega väga viisakas, aga see kiirus/aeglus on üsna talumatu.
Sõidan ka alati mööda, ei pannud pahaks kui ise autokoolis köisin ja teised mööda sõitsid. Üldiselt sõidan pisut üle piirkiiruse, nagu suurem osa liikleijaid, püsin ühtlses sõiduvoos. 2008. aasta Ford.
Laps sõidab väga ilusti, kiirus linnas õige, suunda näitab, kuskil ei mökuta.
Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator
Kõik õppesõiduautod sõidavad 32ga. Müstika. Ning ei, ma olen nendega väga viisakas, aga see kiirus/aeglus on üsna talumatu.
Mina hakkan autokooli lõpetama ja iialgi pole mingi 32 sõitnud. Pigem pean kogu aeg jälgima, et kiirust ei ületaks. Ja pidevalt sõidan ise mööda kõikvõimalikest uimerdajatest. Kes räägib telefoniga, kes sööb roolis, kes värvib huuli, kes räägib kõrvalistujaga. Sellistel on pidevalt linnas kiirus 35-40 peal ja maanteel 75 peal. Ja ega nad seda ka ei näe, et nende taha saba tekib. Kuidas nad üldse load on saanud, täielik müstika.
Ma õpin ka praegu sõitma, autokool läbitud, ootan ARKi, sõidan juhendajaga(abikaasa). Ja ma saan küll aru, miks mööda sõidetakse – ega nemad ei tea, et mul sõit selge ja kiirust ei karda, palju ohutum on mööduda, kui taga sõita, õppeauto võib ikka üsna ohtlikke eksimusi teha.
On tehtud ka tõsiselt ohtlikke möödasõite, siis mõtlen küll, et no milleks… aga muidu – ma sõidaks ka mööda õppesõiduautost. Eriti autokooli omadest, minu sõiduõpetaja tegi üsna veidraid liigutusi sõidu ajal, haaras rooli ja pidurdas suvaliselt, et mulle auto käitumist õpetada. Üsna nõme oli, eriti teiste liikeljate suhtes, aga ju siis vajalik.
Sõidan ka mööda, kui 40-ga uimavad ja tee möödasõiduks vaba on.
Volvo 2016
ka mina püüan õppesõiduautost võimalikult kiresti mööda saada, sest mõnikord teevad nad üsna ettearvamatuid manöövreid või ei saa kohalt minema või sõidavad üliaeglaselt.
kunagi ei tea ju, kas roolis on kellegi ilusti sõitev laps, kellel juba peaaegu et load taskus või keegi, kes on esimest korda roolis.
autoks on Honda Jazz 2005.
samasugune kogemus kui teemaalgatajal nii õppesõiduautoga kui ka nüüd, vahtralehega juhi kõrval istudes.
minu jaoks on kõige jaburam koht peterburi tee viaduktile peale sõitmine. Oleme kenasti õiges reas, et otse viadukltile sõita ja 99% juhtudel tuleb vahetult enne viadukti keegi meie TAGA, möödub meist VASAKULT, et siis järsku pidurdada ja siis pöörata PAREMALE mahasõidule, kust kaudu saab Ülemiste keskuse ja Tartu mnt poole pöörata. Ja enamikel juhtudel on tegu mõne tumeda kalli autoga, mille roolis mõni blond tibi.
ma ei saa aru, miks ei või sõita normaalselt kümmekond meetrit 1.reas piirkiirusega sõitva algaja juhi taga, kui sa tead ette, et pead nagunii kohe pöörama paremale. miks on vaja 50-alas sõita kiirust ületades vasakult mööda, et siis kohe 2 rida paremale pöörata.
Ma mõnikord lausa imestan, kui mõnel üksikul päeval saab seal nii sõita, et ükski hull sellist manöövrit jälle ei tee.
Tavaline Tallinna “liikluskultuur”, las laps õpib varakult ära, kuidas siin linnas asjad käivad. Alati peab roolis valvel olema, aga Tallinnas pead ekstra valvel olema, sest minaminamina-tüüpe on meeletult. Lolle ja või ülbeid manöövreid olen näinud lugematu arv kordi ja nii uskumatu kui see ka sinu jaoks pole, ei olene lolluse tase automargist.
Peale seda kui üks õppesõitja tipptunni tihedas, aga sujuvas liikluses minu ees ootamatult järsku pidurdas üritan ka kaugemale hoida. Saan aru, et juhtus see kogenematusest või vbla ehmus millestki, aga ikkagi.
“Easy, Stephanie… Extend your arm…Extend your middle finger…There you go! ”
Anybody? 🙂
Kõik õppesõiduautod sõidavad 32ga. Müstika. Ning ei, ma olen nendega väga viisakas, aga see kiirus/aeglus on üsna talumatu.
Mina hakkan autokooli lõpetama ja iialgi pole mingi 32 sõitnud. Pigem pean kogu aeg jälgima, et kiirust ei ületaks. Ja pidevalt sõidan ise mööda kõikvõimalikest uimerdajatest. Kes räägib telefoniga, kes sööb roolis, kes värvib huuli, kes räägib kõrvalistujaga. Sellistel on pidevalt linnas kiirus 35-40 peal ja maanteel 75 peal. Ja ega nad seda ka ei näe, et nende taha saba tekib. Kuidas nad üldse load on saanud, täielik müstika.
Tead, ma tean. Ma tahaks ka öelda, et autokoolis sõitsin min 45ga, aga no praegu näed, kuidas õppesõiduautod reaalselt koperdavadki. Ja minul on küll meeles, et 30ne ja 50ne vahel ongi mentaalne nõksatus.
Reformierkonna valijad ostavad endale kallid autod, et tunda ennast teistest paremana.
No täna oli üks uudis just EKRE liikmest, kellel auto kallim kui mu korter.
Olles üle 20 aasta igapäevane autosõitja (peamiselt Tallinn), siis on liiklus ikka võrreldes 20 a tagusega palju paremaks läinud. Lastakse ilusti vahele (20a tagasi võis unustada sellest), üldiselt aktsepteeritakse fooris ka keelavat tuld. Tõsi, telefonid on tulnud, mis mõjuvad tähelepanule.
Aga miks see häirib sind? Hea küll, ettekeeramine on tõesti nõme ja võib tekitada ka ohtliku olukorra.
Aga mina üsna värske juhiloaomanikuna ei pahandanud küll, kui keegi õppesõitude ajal mööda sõitis. Või kui praegu vahtralehte nähes seda vajalikuks peavad. Andku minna, mis mul sest. Sõidan suurima lubatud kiirusega või vastavalt teeoludele ja kui mõni juht leiab, et tal on vaja minust mööda minna, siis mingu.
Sõidan ka mööda, kui 40-ga uimavad ja tee möödasõiduks vaba on.
Volvo 2016
Kas sa oled üks neist, kelle jaoks 40 alas piirkiirusega sõitja on “uimaja”?
Mul on 21 aastat sõidukogemust ja juba aastaid sõidan aastas 40-50 tuhat km, olen roolis olnud ka päris hulludes linnades nagu Istanbulis, Tbilisis, Bakuus. Pean ennast naisterahva kohta kogenud juhiks ja hakkasin üsna julgelt lapse juhendajaks. Alustasime ühist sõitmist kevadel – istus kõrval ja jälgis märke, arutasime kuidas ja mida ütleb märk ja mida juht sellest teada võiks. Roolis on ta olnud kolm kuud ja läbinud umbes 3000 km. Sõidab üpris hästi – tunneb märke, jälgib piirkiirust, saab hakkama juulikuise Tallinna üsna kerges tipptunnis. Õppesõidame kahe autoga, mõlemad margikultuslikus liikluses igati aktsepteeritud, kuid nii hirmsaid sõite kui õppesõidumärgiga autoga maanteel, ei ole ma aga iial kogenud.
Niisiis liiklusmärk piirab kiiruse 70-le. Õppesõiduauto sõidab püsikiirusehoidjaga kiirusel 70 GPS järgi ehk rehvivaletamist ei ole. Taga sõitev veokas hoiab paarimeetrist pikivahet mitu kilomeetrit ja siis annab SIGNAALI ja peale mitut üritamist läheb mööda, üle kahe pideva joone. Mõne kilomeetri järel lõpeb piirang ja taga on uus veok, kes sooritab möödasõidu nii, et roolis olev õppesõitja vajutab minu korraldusel pidurid plokki – ainult nii saab veok reastuda tagasi ja väldib laupkokkupõrke.
Aga see kõik on vähene liikluskultuur ja kahjuks lahendab olukorda vaid kiirustamise nulltolerants.
Mul tekib ikka tunne, et kellel mingid väga hirmsad kogemuses oma lapse juhendajaks olemisel, neil
need lapsed vast päris nii head juhid pole nagu kirjeldatakse.
Mul ei ole mingeid selliseid kogemusi, juhtimisõiguse sain käesoleval aastal, nii et kogemus on hetkeolukorrast liikluses õppesõiduki juhina ja vahtralehtedega. Ei ole tajunud mingit üleolevust või ülbitsemist ei linnas ega maanteel. Kui teised juhid on pahandanud ja nt signaali andnud, mida on paaril korral ette tulnud, siis on pahameel olnud õigustatud ja olen ikka ise pange pannud.
Elan ühes Tallinna rohelises piirkonnas, kus õppesõiduautosid on lõputult. Olen siin elanud 15 aastat ja ikka kõike on nähtud. Üks asi, millega pea pooled õppesõiduautod arvestada ei suuda, on see, et siin liiguvad jalakäijad autodega jagatud alal. Igaks juhuks peab arvestama, et paljud on raskustes nt ristmikul keeramisega. Igaks juhuks tasub kõigist hullemat oodata, sest tõsiselt osavaid sõitjaid liigub vähe.
Niisiis liiklusmärk piirab kiiruse 70-le. Õppesõiduauto sõidab püsikiirusehoidjaga kiirusel 70 GPS järgi ehk rehvivaletamist ei ole. Taga sõitev veokas hoiab paarimeetrist pikivahet mitu kilomeetrit ja siis annab SIGNAALI ja peale mitut üritamist läheb mööda, üle kahe pideva joone. Mõne kilomeetri järel lõpeb piirang ja taga on uus veok, kes sooritab möödasõidu nii, et roolis olev õppesõitja vajutab minu korraldusel pidurid plokki – ainult nii saab veok reastuda tagasi ja väldib laupkokkupõrke.
mul olid hiljuti endal väga sarnased olukorrad veokitega (olematu pikivahega sabas sõitmine ja pimekurvis pidevjoont ületades möödasõit) ja mõtlesin just, et kui mu õppesõitu tegev laps oleks selles situatsioonis olnud… sest endal 25+ aastase sõidukogemuse ja suure turvalise autoga sõites hakkas ikkagi üsna kõhe.
aga positiivne näide oli eilsest õhtust, kui tütar pärast viljandi-tallinn otsa ütles, et vahepeal sõitis ta pikka aega kolonni esimese autona ja keegi ei sõitnudki temast möõda, kuigi vöimalusi oleks olnud 🙂
üldiselt olen ma ka talle öelnud, et ta ei tohi hoolida neist, kes tast mööda uhavad, kuigi vajadust poleks. õnneks ta näeb, et mööda sõidetakse ka minust, kuigi auto on hea ja ise olen pikaaegne juht. aga mo ma muidugi soidan ka napilt üle piirkiiruse ja see on paljude jaoks juba märk sellest, et tuleb mööda panna, kuigi pärast võib juhtuda, et sõidan kümneid kilomeetreid selle auto sabas.
Niisiis liiklusmärk piirab kiiruse 70-le. Õppesõiduauto sõidab püsikiirusehoidjaga kiirusel 70 GPS järgi ehk rehvivaletamist ei ole. Taga sõitev veokas hoiab paarimeetrist pikivahet mitu kilomeetrit ja siis annab SIGNAALI ja peale mitut üritamist läheb mööda, üle kahe pideva joone. Mõne kilomeetri järel lõpeb piirang ja taga on uus veok, kes sooritab möödasõidu nii, et roolis olev õppesõitja vajutab minu korraldusel pidurid plokki – ainult nii saab veok reastuda tagasi ja väldib laupkokkupõrke.
Millisel maanteel on meil järjest 4-5 km 70 km/h kiirusepiirang?
“Easy, Stephanie… Extend your arm…Extend your middle finger…There you go! ”
Anybody? 🙂
Klassika! Ma õppisin kunagi inglise keelt selle filmi järgi 😀
Aga teemasse – eks see Tallinna probleem ole, ise elan väikelinnas, liiklus väiksem ja on ruumi pikivahet hoida. Ma õppeauto taga närvi ei lähe, kui on aega, siis ootan rahulikult, kuni oma manöövrid ära teeb. Kuigi, kui meenutada, siis mind ennast ajas õppesõite tehes vist isegi rohkem pingesse, kui minu järel oodati 🙂
Mina sõidan alati piirkiirus + 10 km/h (mõnikord ka rohkem) spido järgi, mis ka valetab paar km. Ja liigun liiklusvooluga kaasa, mitte ei takista. Maanteel sõidan 110 alas 120-125ga ja 90 alas 100-105ga ja ikka sõidetakse mööda, ei pea isiklikult võtma ju. Ise teen möödasõite äärmisel juhul ja kui tee täiesti tyhi, sest tööauto suht lahja mootoriga ja kiirendab väga aeglaselt. Sellisel juhul tiksungi selle aeglase taga ja loodan, et keerab ära või tekib mingi võimalus möödasõiduks… Aga autokoolis käies mäletan kyll, et ei tohtinud meetritki yle 30ne, 50ne (mis tegelikult oli siis 25 ja 45ga sõit) sõita nendes alades ja mind ajas see suht närvi, sest sain ise ka aru, et ees siiberdan. Kui tuttavaga sõppesõitu tegin, siis sõitsin liiklusvoolus, mitte jälginud ainult seda piirkiirust.
Tuleb meelde kuidas olin bussis ja ja foor oli roheline, vasak rida liikus ja buss oli paremas reas ja tuli kaugelt hooga (sest vaatas, et fooris roheline tuli), aga ees oli mingi õppesõiduk, mis ei saanud kohalt ära ja suri välja mitu korda järjest ja bussijuht ilmselt sellega ei arvestanud, et keegi kohalt ära ei saa, nii et peaaegu sõitis tagant sisse sellele autole ja tegi äkkpidurduse rahvast täis bussis ja lasi ylipikalt signaali. See õppesõit ikka liikuma ei saanud ja buss pidi rida vahetama ja mööda sõitma.
Mina sõidan alati piirkiirus + 10 km/h (mõnikord ka rohkem) spido järgi, mis ka valetab paar km. Ja liigun liiklusvooluga kaasa, mitte ei takista. Maanteel sõidan 110 alas 120-125ga ja 90 alas 100-105ga ja ikka sõidetakse mööda, ei pea isiklikult võtma ju. Ise teen möödasõite äärmisel juhul ja kui tee täiesti tyhi, sest tööauto suht lahja mootoriga ja kiirendab väga aeglaselt. Sellisel juhul tiksungi selle aeglase taga ja loodan, et keerab ära või tekib mingi võimalus möödasõiduks… Aga autokoolis käies mäletan kyll, et ei tohtinud meetritki yle 30ne, 50ne (mis tegelikult oli siis 25 ja 45ga sõit) sõita nendes alades ja mind ajas see suht närvi, sest sain ise ka aru, et ees siiberdan. Kui tuttavaga sõppesõitu tegin, siis sõitsin liiklusvoolus, mitte jälginud ainult seda piirkiirust.
Tuleb meelde kuidas olin bussis ja ja foor oli roheline, vasak rida liikus ja buss oli paremas reas ja tuli kaugelt hooga (sest vaatas, et fooris roheline tuli), aga ees oli mingi õppesõiduk, mis ei saanud kohalt ära ja suri välja mitu korda järjest ja bussijuht ilmselt sellega ei arvestanud, et keegi kohalt ära ei saa, nii et peaaegu sõitis tagant sisse sellele autole ja tegi äkkpidurduse rahvast täis bussis ja lasi ylipikalt signaali. See õppesõit ikka liikuma ei saanud ja buss pidi rida vahetama ja mööda sõitma.
Teine olukord meenub ka bussis olles (mul läks peale juhiloa kätte saamist tykk aega enne kui enda auto sain, seni sõitsin teiste autodega ja kellel oli vaja/võimalik anda autot ehk suht palju oli bussidega sõitmist). Igatahes olin bussis nr 43 ja buss tuli Rocca poolt suunaga Balti jaama. Hipodroomi ristil yritas yks vahtralehega tädike sõita Mustamäe poole Kristiine poolt sellest reast, mis oli esiteks vastassuund ja suundus Roccast Balti jaama. Tykk aega mõltesin, et miks buss ei liigu, kui kõrval nägin, et rada liigub, siis nägin, et mingi tädi ukerdab ees seal ja tekitas väikes liikluskaose. Ei kujuta ettegi, kuidas see inimene sellele rajale sai esiteks… Ja ta pidi alguses juba täiesti vales kohas olema enne rohelise foori syttimist. Igatahes õppesõidukitest ja vahtralehtedest peabki eemale hoidma, you will never know… 😀
Saa üle neist kompleksidest seoses automarkidega. Ilmselt sa ei võtaks hinge, kui keegi kimab sinust mööda 1000 eurot maksva Opeliga.
Õppesõiduautodest üritatakse võimalikult kiiresti eemale saada, iial ei tea, kes seal roolis on ja võib-olla on see üleüldse tema elu esimene sõidutund.
See, kas su laps sõidab “ilusti” või mitte, on sinu subjektiivne arvamus. Kui teed õppesõitu oma isikliku autoga, pole sellel ka lisapedaale st. sa ei saa midagi teha, kui juht eksib.
Üks “määda suruv” maakas on rääkinud
