Ma ei usu, et asi on vihkamises, pigem kadeduses. Mul on üks tuttav, kelle pealt see kõige paremini välja paistab. Ta on terve elu olnud kaaluga hädas, umbes 160cm ja 95kg ja nii stabiilselt aastast aastasse, trenniskäigud ja dieedid, toitumiskavad kestavad nädala ja siis jälle lööb käega ja ütleb, et talle ei mõjunud ja vahet ei ole siis, body positivity ja armasta oma keha ja kõik ilusad jutud… Aga see kehapositiivsus ei laiene kuidagi teistele. Paljud on viimaste aastate jooksul hakanud jagama instagramis või facebookis oma kaalulangetusteekonda ja meie ühistest tuttavatest on ka mõni toitumiskava edukas järgija, aga kui olen juhtunud mainima, et vau, see tuttav on järsku nii saledaks muutunud, väga tubli töö ju, siis see ülekaaluline tuttav vastab sapiselt, et piltide peal paistab jah, aga tegelikult reaalses elus on lausa vaal. Kuigi reaalses elus ma seda saledat tuttavat nägingi, ei olnud nagu vaal. Paar korda on sõnumi saatnud, et issand, nägin just seda X inimest poes/tänaval/kohvikus, ei ole mingit kaalulangetust näha, samasugune paks ikka. Neid, kes maovähendusopil on käinud, kirub ka ja ennustab aastast aastasse, et iga hetk nüüd on jälle paksud, küll nad oma maod jälle välja venitavad. Mingi hetk analüüsisin seda pidevat vingu ja hala ja hakkasin mõtlema, et ilmselt kirub mind samamoodi taga, sest mina olen nüüd normaalkaalus. Arvan, et see on mingi sisemine vajadus kuidagi ennast veenda, et teised on ikka palju paksemad ja koledamad ja rumalamad, sest endaga tegelemine on palju raskem, kuigi miski ei annaks paremat rahulolu endaga.