Ma saan aru, et eelkool on ennekõike mõeldud kodustele lastele. Meie kaks vanemat last ei käinud eelkoolis. Arvasin, et küll lasteaiast piisab ja siis lisaks õpime ju kodus ka tähti, lugemist, arvutamist jne. Tegelikult oli nii, et enamus laste rühmast käisid eelkoolis. Mina aga hakkasin kurja vaeva nägema laste õpetamisega enne kooli. Pisarad, karjumised. Vanemal lapsel ei jäänud üldse tähedki meelde. Temast veidi nooremal lapsel oli lugemisega raskusi. Kusjuures sellel samal lapsel on kergekujuline düsleksia. Ta on 14 ja siiani kõva häälega lugedes ajab tähti segamini, takerdub, ütleb vale sõna jne. Klassis läheb närvi, kui peab midagi ette lugema. Kardab, et teised hakkavad naerma.
Nüüd siis järgmisel aastal läheb kooli kolmas laps. Ei tunne kõiki tähti ja samuti tähed meelde ei jää. Tegu äärmiselt aktiivse lapsega. Enamus ajast õues ja kodus käib vaid söömas. Õhtul kukub väsinult voodisse. Siiani olnud terve suvi kodus. Mõtlesin küll, et enne sügist peavad tähed selged olema, aga ei jõua me selleni kuidagi.
Õpetaja arvas, et eelkool pole vajalik. Mina selles nii kindel pole. Samas ma saan teda sinna saata, koju saab ta ise tulla. Võin talle lasteaiavaba päeva teha. Kool 700m kaugusel. Väike asula. Laps tutvub õpetajatega, näeb kooli, koos teiste lastega ehk ka õppimine läheb ladusamalt.
Või jätan ma endast ühe laisa ema mulje?