Teema: Kas panete lasteaias käiva lapse eelkooli?

Mis mõttes ei taha õppida, ma ei tea ühtki last kes vabatahtlikult õpiks. Distsipliin peab olema, minu 7a koolipikendusega laps õpib  minuga koos, e-r, 45min korraga. Eelkooli läheb ka, aga seal eeldatakse, et vähemalt veerib.

#4040692:

Mis mõttes ei taha õppida, ma ei tea ühtki last kes vabatahtlikult õpiks. Distsipliin peab olema, minu 7a koolipikendusega laps õpib minuga koos, e-r, 45min korraga. Eelkooli läheb ka, aga seal eeldatakse, et vähemalt veerib.

Eelkoolis eeldatakse, et laps veeriks?

Asjad on täiesti sassis…

Lasteaias ei ole kohustust lapsi lugema õpetada. Lapsevanemad eeldavad, et kool õpetab lapsed lugema (iga aasta kohtab kommentaariumis lapsevanemaid, kes on imestunud, et laps PEAKS kooli minnes tegelikult juba lugeda oskam). Ja ka KOOL tegelikult EELDAB, et kooli minevad lapsed OSKAVAD juba lugeda. Ja seda kummastavad on, et ka eelkool tahab, et lapsed JUBA OSKAKSID lugeda.

Ametimehed võiksid juba ammu kindlaks teha, et kuskohas/ mis ajal see laps siis juba lugeda oskama peab…

Mitte väitma, et kooli minnes ei pea oskama, et seal ju õpitakse ja kui tuleb lapsel kooli minna, siis KÕIK eeldavad, et laps juba oskab lugeda. See on nii lapse kui lapsevanema suhtes ebaaus.

Oleneb väga palju lasteaiast, kas eelkooli on tarvis. Ametlikult ei pea lasteaed lapsi kooliks ette valmistama. Seda nõuet pole sellepärast pandud, et lasteaed pole kohustuslik. Ja kohustuslik pole ta sellepärast, et siis peaks riik seda pakkuma tasuta, mida ta teha ei soovi. Osad õpetajad sellegipoolest tegelevad laste kooliks ettevalmistamisega väga usinalt, teised jälle kasutavad oma õigust, et nad ei ole kohustatud seda tegema. Siit tulebki lünk selle vahel, millal laps peab tähti oskama, millal lugeda oskama. Kui lasteaias üldse kooliks ettevalmistamisega ei tegeleta, siis on eelkool igati vajalik.

#4041745:

#4040352:

ei saa selgeks ka asi, et ilma kiivrita ei sõida, lolle trikke ei tee. Suvel alles kihutas ATVga kurvi liiga kiiresti

A kus sina sel ajal oled, kui su laps ilma kiivrita sõidab ? 5-6 lapsele ei jäeta ometigi endale otsustusvabadust, kas kanda kiivrit või mitte, või mis kiirusega ATV-ga sõita.

Mulle tundus ka kummaline. Laps on suvi otsa üksi kodus?

Olen TA. Laps sõidab ATVga ja kiiver on peas. On sõitnud pisikesest peale ja oskab. Kukkumisi tuleb ikka ette ja see on ok. Loodetavasti õpib nendest ja kui ei õpi, siis on lihtsalt valus. Meil kõik lapsed sõidavad igasuguste masinatega ja see on meie peres normaalne. See oleneb isast ja võimalustest. Kui lastel isa poleks, siis mina lastele selliseid asju ei ostaks. See pole minu ala. Mees tegeleb sellega. Tema juba teab, mis tähendab olla poiss, kellel on ülevoolavalt energiat, hulljulgust. Ja need lapsed ei istu kodus emmega 45min, et õppida. Ma saan ta istuma ehk 10 minutiks. Ja pealegi, maal sõidavad enamus lastest ATVde ja pisikeste krossikatega. Te siin imestajad olete ehk linnainimesed ja lastel pole isasid või on isad ka mototehnika-kauged inimesed. Selge see, et sellistel lastel on teised huvid ja selles pole midagi halba.
Skeiti läheb laps kiivriga üldiselt, aga mina ei istu terve päev skeidi kõrval ju. Vahepeal mängitakse mujal ka, võetakse kiiver peast ära. On ka juhtumeid, kus keegi on lapse kiivri ära peitnud. Eks ikka poisid teevad lollusi. Laps pole üksi kodus. Mina olen kodune. Kuna laps läks skeiti ka pärast õnnetust ilma kiivrita, siis võtsime rattad ära ja nüüd on jalamees. Ma ei sa ju teda koduaresti panna. Mul oleks muidugi väga lihtne, kui ta istuks kodus aabits käes.
Aga noh, teema oli eelkoolist… Mulle lihtsalt tundub, et meil äkki see eelkool ongi tasuta ja seepärast ei soovitata lasteaias käivaid lapsi sinna panna. Muidu oleks see eelkool ülekoormatud lastest ju. Aga noh, küsima peab. Ma oleks nõus ka eelkooli eest maksma. Lasteaed valmistab küll ette kooliks. Nad juba eelmine aasta õppisid tähti ja numbreid. Meie poisile midagi jäi meelde, aga siiski kõiki tähti ta ei oska. Numbreid ka ei tunne. Kuigi me oleme kodus poodi mänginud, olen seletanud, kuidas näppude peal arvutada, aga ei näe küll edusamme. Hea, kui oma nimegi oskab kirjutada. Perekonnanime ei oska kirjutada.

Kas see on see laps?

Muidugi eelkooli!

Minu lapsed käisid eelkoolis, mitte õppimise pärast, vaid kooliga tutvumas, ka õpetajaga, klassikaaslastega. Jäid sel päeval lasteaiast koju, mingi aeg hakkasid ise käima – koolini on 400 m ja 1x üle tee minna. Seega oli kooli minnes selge nii koolitee, kui koolimaja.

Lapsed ongi erinevad – ühe lapsega oli EMO kuldklient, uskumatult oskas igasugust jama teha, teisega ole käinud 2x vaid ühel korral kukkus rattaga (12a). Muidugi saate aru, et on olemas laste ATV’d, millega lapse sõidavad, ka meil oli see maal olemas.

#4040254:

#4040175:

#4040000:

Minu arvates peaks kõikidele lastele olema eelkool kohustuslik. Nagu Soomes- iga päev tasuta 4h eelkooli ja peale seda saab olla maksulises hoius.

Miks see kohustuslik peaks olema? Siis see ju pole eelkool, vaid ongi kool- aga teise nimega.

Siis saaksid ka need lapsed koolieelset õpetust kes muidu eelkooli ei läheks. Ning enne kooli algust oleks teada ka need lapsed kes vajaksid kooliõppes lisatuge.

Ja Soome eelkooliõpe pole ainult kuiv tuupimine. Käiakse hästi palju õues, väljasõitudel, mängitakse, meisterdatakse jne.

Mille poolest see lasteaaiast erineb? Olen nõus, et 1-2 aastat enne kooli peaks laps kindlasti käima kas lasteaias või eelkoolis.

Eestis võikski olla selline süsteem:

Lasteaed – koht, kuhu lapsed viiakse mängima ja hoiule päevasel ajal, siis kui vanemad tööl käivad. Õpetajad mängivad lastega.

Eelkool – aasta enne kooli kord nädalas kooli juures lugema, kirjutama ja arvutama õppimine.

Kool – laps läheb esimesse klassi, tal on mõningane kogemus, kuidas koolis käituda ning oskab juba natukene lugeda, kirjutada ja arvutada.

Kindlasti läheb eelkooli. Peab harjuma ja ka veidi juurde õppima. Kuigi meie lasteaias tehakse väga head tööd ja õppetunnid toimuvad juba alates 4. eluaastast.

Kindlasti läheb eelkooli. Peab harjuma ja ka veidi juurde õppima. Kuigi meie lasteaias tehakse väga head tööd ja õppetunnid toimuvad juba alates 4. eluaastast.

Täpselt sama minu lapse lasteaiarühmas. Iga nädal kirjutavad numbreid ja tähti ning harjutavad lugemist. Aga eelkooli läheb ikkagi, sest seal saab paremini aimu sellest missugune koolipäev hakkab välja nägema. Lisaks veel see lapsele ei meeldi minuga kodus eriti õppida, aga teistega koos meelsamini teeb kaasa.

Olen TA. Laps läheb eelkooli eripedagoogi soovitusel. Niisama poleks sinna saanud. Ja see jutt ei vasta tõele, et lasteaias ainult mängitakse ja hoitakse lapsi. Rääkisin mitme lasteaiaõpetajaga ja kõik ütlesid, et lasteaed valmistab kooliks ette. See on nende kohustus. Erinevus seisneb selles, mida koolid nõuavad. Kas laps peab kooli minnes oskama veerida või peab ta oskama ladusalt lugeda.

#4050194:

Olen TA. Laps läheb eelkooli eripedagoogi soovitusel. Niisama poleks sinna saanud.

Mis mõttes ei oleks saanud eelkooli?

#4052953:

Igal pool pole eelkool kõigile. Kui on tasuta, siis saavad sinna need, kes seda tõesti vajavad.

See teema on kohutavalt segane.
Algas teemaalgataja mõtisklusest, et enamik rühmast käib eelkoolis, aga kas ikka panna oma püsimatut poissi sinna. Ei ühtki vihjet, et muud takistust eelkoolile oleks kui vaid enda otsus.
Siis segas keegi vett oma tasulise eelkooli jutuga ja nüüd tuleb välja, et ainult diagnoosiga saab.
Kirjutage ometi selgemalt, inimesed!

#4046374:

#4046343:

Eestis võikski olla selline süsteem:

Lasteaed – koht, kuhu lapsed viiakse mängima ja hoiule päevasel ajal, siis kui vanemad tööl käivad. Õpetajad mängivad lastega.

Eelkool – aasta enne kooli kord nädalas kooli juures lugema, kirjutama ja arvutama õppimine.

Kool – laps läheb esimesse klassi, tal on mõningane kogemus, kuidas koolis käituda ning oskab juba natukene lugeda, kirjutada ja arvutada.

No ongi ju selline süsteem. Kui mõni õpetaja omaalgatuslikult õpetab, siis on see boonus, aga tegelikult nad ei pea seda tegema ja paljud ka ei tee.

Palun ära levita nii rumalat väärinformatsiooni.
Minu kui pedagoogi tööülesanne on lapsi õpetada. Ka lasteaias töötavad õpetajad. Õpetajad õpetavad lapsi. Õpetamine hõlmab koolieelses vanuses lisaks keele- ja matemaatikaoskuste õpetamisele ka väga palju erinevat, nt enesekohased, sotsiaalsed ja mänguoskused, aga ka mälu, mõtlemise, tähelepanu arendamine. Ehk et isegi kui õpetajad ei õpeta lapsi klassikaliselt (st laua taga kirjutama, lugema või arvutama), siis nad ikkagi peavad lapsi (sageli mänguliselt, muuga lõimitult) õpetama ja kindlasti õpetavadki, seda kontrollitakse, ning koolieelikutele peab õpetama nii häälikuid-tähti kui arvudemaailmas orienteerumist ja numbrite kirjutamist, see on Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sätestatud ja järgimiseks kohustuslik. Igale õpetajale.

Kuid vastutab oma lapse kooliküpsuse eest lapsevanem. Ehk et kui lapsele ei piisa kambakesi lasteaiastehtavast, siis peab vanem tegema lapsega individuaalset tööd (no suurel osal tulevad teadmised-oskused muidugi lihtsalt normaalse igapäevaelu kõrvalt, koos poesilte lugedes, elulistes olukordades arvutades, maailmaasju arutades jne) või leidma kellegi, kes last kooliks ette valmistab (nt mõni eelkool või eraõpetaja).