Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas päris mets muutub haruldaseks nähtuseks?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 85 )

Teema: Kas päris mets muutub haruldaseks nähtuseks?

Postitas:
Kägu

Ma ei ole metsanduses üldse tugev. Ei tea sellest suurt midagi. Aga see, mis ümberringi toimub, tundub pehmelt öeldes kohutav. Meil on maakoht. 8ha põllumaad ja 3,5ha metsa. Kui Maa-ameti kaarti vaadata, siis meie külas rohkem kellelgi päris põlist kuusemetsa polegi. Absoluutselt kõik on rahaks tehtud. Inetud raiesmikud paistavad siin ja seal. Nüüd jah istutatakse asemele, sest see on nõue. Mingi aeg tagasi ei istutatud midagi asemele ja seal pole 15 aasta jooksul midagi kasvamas. Meie metsaga piirneb just üks selline n.ö mets. Lihtsalt kurb vaadata. Endised omanikud said oma vanavanemate talu koos maadega tagasi ja esimese asjana raiuti mets maha. Järgmise asjana müüdi maja maha.
Meie põlismetsake on nii vahendajatele pinnuks silmas, et iga natukese aja tagant helistatakse ja küsitakse, kas me ikka raieõigust ei müüks. No loomulikult, kui üks tumeroheline lapike paistab silma kaardilt. Iga kord mees seletab, et oma elu ajal ei müü ta oma metsa ja milleks üldse peaks müüma. Mida me siis veel vaatame, kust me veel seeni ja marju korjame. Kus linnud ja loomad veel elada saavad? Meil on selle põlise kuuse metsa ääres saun. Ise oleme küttepuid teinud ehk siis kuivanud puid maha saaginud.
Ei jäta järele need kokkuostjad. Lõpuks juba pakuti, et jätame fassaadiks teile puud ja tagant võtame maha. No tere hommikust! Nad enam ei tea, kuhu küüned taha saada.
Mehega naersime, et varsti hakkame piletiraha võtma ja inimestele päris metsa näitama. Sest põline mets kaob Eestist. See pole ju enam õige mets, kuhu on ritta puud istutatud.
Kas keegi on äkki spetsialist ja seletaks, mis toimub. Kas tõesti ei minda liiale sellega?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii ta paraku on. Kusjuures kõik see, mis teie metsa kõrval on maha raiutud ehk needsamad metsavabad maad on riigi meelest ikkagi mets. Ja siis räägitakse, kuidas meil metsa kogu aeg “juurde tekib”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

See on metsandus ehk metsamajandus, riigimetsas RMK. Kui võtta teatud mõttes metsa analoogina põllumaale, on külv, kasvatamine, saagikoristus, uus külv. Metsaga on samamoodi. Aga eraisikutelt on tihti palju loota mingit metsamajandust, need teevadki suure metsa rahaks ja siis pole enam nende mure, kuidas ja mida seal uuesti 50a kasvab 🙁 aga kuna tegu on eramaaga, siis kellelgi pole õigust seal ju midagi teha peale omaniku! Eks mets kasvab sinna tagasi, kõigepealt võsa, hiljem mets… kuusik muide on metsatsüklite arengu lõpp peale lehtmetsa, edasi mets vananeb.
Aga kuna see metsamajandus vaesestab loomade-putukate-taimede kooslusi, siis põlismetsad on kaitse all, need on reservaadid, looduskaitsealad.
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=326

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oeh, järjekordne, kes ei tea, et mets on taastuv loodusvara. Esimese vabariigi ajal raiuti metsa kordades rohkem kui praegu ja metsaga oli kaetud oluliselt väiksem ala.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On päris erinevad asjad need ritta istutatud puud ehk puupõllud ja põlismetsad, mis ise ja kaua kasvanud, kus on liigirikas kooslus ning elukeskkond loomadele, lindudele, putukatele ja taimestikule. Puupõld ei ole mets selles tõelises tähenduses.
Minul on ka 20 ha vana metsa, kohati lausa ürgset. Meil elab sesl kõiksugu loomi, vist on pea kõik Eesti elavad loomad esindatud, sealhulgas ka ilvesed. Metsafirmad tülitavad alatasa, hinnad on aastatega kordades tõusnud. Me ei müü, sest kusagil peavad need loomad ka ju elama, ise tahame ka päris metsas käia.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõepoolest.
Kui vili on küps, siis jätame vilja kasvama, sest see on nii ilus. Ülekasvanud viljast pole kellelgi rõõmu, ega ka silmailu.
Metsaga on täpselt sama teema, lihtsalt ajaline nihe on pikem.

Meie raiusime metsa maha ja kevadel istutame uued istikud. Väga normaalne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tõepoolest.

Kui vili on küps, siis jätame vilja kasvama, sest see on nii ilus. Ülekasvanud viljast pole kellelgi rõõmu, ega ka silmailu.

Metsaga on täpselt sama teema, lihtsalt ajaline nihe on pikem.

Meie raiusime metsa maha ja kevadel istutame uued istikud. Väga normaalne.

Sinul on ettekujutus, et mets on puupõld. Minul ja paljudel teistel on ettekujutus, et mets on elukeskkond. Monokultuurses puupõllumetsas ei saa iial tekkida sellist liigirikkust kui pärismetsas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis eestiaegset raiumist puudutab, siis sel ajal võeti maha vaid puud, keda tõesti taheti maha võtta, kes kõlbasid palgiks. Teised jäid kasvama, metsaalune jäi segi pööramata. Kui mastimännimets maha raiuti, oli seal all juba korralik kuusik paar-kolmkümmend aastat sirgunud. Kui kuusikut mitte lagedaks võtta, siis see taastoodab ennast. Kui tuleb suurem tuulemurd, siis hakkab lagedaks jäänud kohtades mänd ja kask kasvama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõepoolest.

Kui vili on küps, siis jätame vilja kasvama, sest see on nii ilus. Ülekasvanud viljast pole kellelgi rõõmu, ega ka silmailu.

Metsaga on täpselt sama teema, lihtsalt ajaline nihe on pikem.

Meie raiusime metsa maha ja kevadel istutame uued istikud. Väga normaalne.

Sinul on ettekujutus, et mets on puupõld. Minul ja paljudel teistel on ettekujutus, et mets on elukeskkond. Monokultuurses puupõllumetsas ei saa iial tekkida sellist liigirikkust kui pärismetsas.

Tark inimene teaks, et ainult noor mets seob süsinikku, vana ülekasvanud mets seda enam ei tee, rääkimata mädanevast metsas, mis vastupidiselt eraldab süsihappegaasi. Seega on vana metsa raiumine ja noore metsa istutamine praeguse megatarbimise tingimustes, kus süsihappegaasi paisatakse atmosfääri hiigelkogustes, möödapääsmatu ja hädavajalik. Eestis eriti, kus toimub massiline fossiilkütuste põletamine energia tootmise eesmärgil. Ehk lõppkokkuvõttes ähvardab looduse väljasuremist hoopis vanade metsade massiline säilitamine ja looduslikult mädaneda laskmine. Liigid hävinevad siis, kui süsihappegaasi hulk atmosfääris ületab kriitilise piiri, mis põhjustab kliima järsu soojenemise. Metsi saaks lasta loomulikult kõrge eani kasvada, mädaneda ja uuel metsal iseenesest tekkida siis, kui vähemalt pool maakera tööstusest likvideerida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On olnud suur vahe riigimetsa ja eramatsa vahel, majandamise mõistes.
Riigimetsa majandamise keskus on selle asjaga toimetanud nagu peab.
Just erametsomanikud on eelnevad aastad asjad selliselt käest lasknud. Nüüd on kontroll tugevam ja loodame, et nii enam asju ei aeta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis eestiaegset raiumist puudutab, siis sel ajal võeti maha vaid puud, keda tõesti taheti maha võtta, kes kõlbasid palgiks. Teised jäid kasvama, metsaalune jäi segi pööramata. Kui mastimännimets maha raiuti, oli seal all juba korralik kuusik paar-kolmkümmend aastat sirgunud. Kui kuusikut mitte lagedaks võtta, siis see taastoodab ennast. Kui tuleb suurem tuulemurd, siis hakkab lagedaks jäänud kohtades mänd ja kask kasvama.

Võeti metsast ainult palk, ja maju köeti sinuarust siis millega, kas gaasi ja elektriga 🙂 Naljatilk. Sisuliselt ainuke kütteliik oli puu ja kuna majad ei pidanud eriti sooja siis kulus puid palju. Elektri ja gaasipliite ka eriti polnud, söögitegemine aastaringi ikka puupliidil. Puudega köeti ka rehisid ja viljakuivateid ja tööstushooneid (seda isegi nõukogude ajal veel, olen isiklikult puid riita ladunud kolhoosi kuivati kõrvale). Lisaks, puust tehti tollal neid esemeid mida tänapäeval tehakse rauast (sh laevad, paadid) või plastmassist. Lisaks, kui lõigati voodri või põrandalauda, siis tublisti paksemad kui tänapäeval ehk maja ehitamiseks kulus rohkem metsamaterjali.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli kordades vähem metsa kui nüüd. Ma ei tea, mida sa pead päris metsaks, aga inimmõjuta metsa pole maailmas tegelikult praktiliselt enam olemas. Isegi Siberi taigade elustik on saasteainetest mõjutatud, sest saaste levib õhumassidega kaugele. Kõik see hala metsa ümber on kergelt silmakirjalik, kui halaja ise ikka veel ostab oma meigivahenddeid, lõputuid kreeme, geele, vahetab igal aastal oma garderoobi, nutitelefoni, reisib soojadele maadele jne. Maru hea on võtta metsamajandajad nüüd patuoinaks, kui ometigi kogu tarbimisele üles ehitatud majandusstruktuur on selline, mis paratamatult tähendab järjest suuremat kõigi maailma ressursside kasutuselevõttu. Kõik need heaoluriigid, kus inimesed tunnevad end kõige õnnelikumana, on kordades väiksema metsa pindalaga, või ülimalt kasumlikkusele orienteeritud metsamajandusega (nagu soome metsamajandus viimased kümnendid). Minule jah isiklikult meeldiks, kui on palju loodusmetsa (kuigi inimesed tegelikult kujutqavad endale loodusmetsa valesti ette. nn. loodusmets on üks rtäga, kust ei saa seeni ega marju. See mets, mida inimesed enda ümber reeglina näha tahavad on harvendusraiega üsna lage metsaalune, kus päike paistab ja mustikas kasvab. Praegu on ajaloolistel põhjustel sattunud nii, et suur osa metsi on raieküpseks saanud ja nii neid ka raiutakse. Ei ole selles miskit hullu ja inimene peab endale selgeks tegema, et päris elu ei ole selline nagu film “Eia jõulud Tondikakul”, kus kõik õnnest hõiskasid, kui nende metsas keelati igasugune majandustegevus. Ja see hõiskamine toimusrõõmsalt lõkkes pragisevate puude kõrval, puidust maja kõrval, milles on puidust mööbel ja mille ahjudes põletatakse puitu. Kust see puit sinna ahju ja majja tuleb? Inimestel on ebareaalsed ootused.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mehega naersime, et varsti hakkame piletiraha võtma ja inimestele päris metsa näitama. Sest põline mets kaob Eestist. See pole ju enam õige mets, kuhu on ritta puud istutatud.
Kas keegi on äkki spetsialist ja seletaks, mis toimub. Kas tõesti ei minda liiale sellega?

Selle kohta. Puu on puu, vahet pole, kas istutatud ritta või loodusliku isekülvamisega segi kasvanud. Reas kasvavat metsa on lihtsalm hooldada ja kui on hooldataud, siis kasvab kiiremini ja puud saavad sirgemad ja ühtlasemad ja puhtama aluspinnaga on kahjureid ka vähem, haigusi.Ometi jääb alati teatud osa metsast isekasvanud metsa alla. Ja need reas istutatud puud ehk need langid, ei saa iial selliseks, et näeksid välja nagu park.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tark inimene teaks, et ainult noor mets seob süsinikku, vana ülekasvanud mets seda enam ei tee, rääkimata mädanevast metsas, mis vastupidiselt eraldab süsihappegaasi.

No tegelikult pikaajalise süsiniku hoidjana on vana mets veidi parem, sest tema viib süsiniku eelistatult mulda, erinevalt noorest metsast. Nii, et see ei ole päris nii lihtne, et nüüd noor mets on maru hea süsiniku siduja. Kui me selle noore metsa siis jälle maha võtama, siis ju laseme selle süsinimu jälle lahti atmosfääri kui ahju kütame. Ka saepuruplaatide eluiga ei ole lõputult pikk.

Metsa liigilisele mitmekesisusele tuleb kasuks just vana metsa olemasolu.

Paraku oleme me inimesed oma kõrgete mugavussoovidega ja kõike head korraga ei saa, seega tuleb lihtsalt kokku leppida, kui palju me vana metsa säilitame ja kui palju enese heaoluks metsamajandust edendame.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen üldiselt nõus, et see on kurb, kuid samas ei pea seda ka normaalseks, et kui on eramets, aga omanik ei või sealt üht puud ka maha võtta, et kodus ahju kütta. Selle asemel peab võõrastelt küttepuid ostma või kui raha pole, külmugu surnuks koos perega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tõepoolest.

Kui vili on küps, siis jätame vilja kasvama, sest see on nii ilus. Ülekasvanud viljast pole kellelgi rõõmu, ega ka silmailu.

Metsaga on täpselt sama teema, lihtsalt ajaline nihe on pikem.

Meie raiusime metsa maha ja kevadel istutame uued istikud. Väga normaalne.

Sinul on ettekujutus, et mets on puupõld. Minul ja paljudel teistel on ettekujutus, et mets on elukeskkond. Monokultuurses puupõllumetsas ei saa iial tekkida sellist liigirikkust kui pärismetsas.

Tark inimene teaks, et ainult noor mets seob süsinikku, vana ülekasvanud mets seda enam ei tee, rääkimata mädanevast metsas, mis vastupidiselt eraldab süsihappegaasi. Seega on vana metsa raiumine ja noore metsa istutamine praeguse megatarbimise tingimustes, kus süsihappegaasi paisatakse atmosfääri hiigelkogustes, möödapääsmatu ja hädavajalik. Eestis eriti, kus toimub massiline fossiilkütuste põletamine energia tootmise eesmärgil. Ehk lõppkokkuvõttes ähvardab looduse väljasuremist hoopis vanade metsade massiline säilitamine ja looduslikult mädaneda laskmine. Liigid hävinevad siis, kui süsihappegaasi hulk atmosfääris ületab kriitilise piiri, mis põhjustab kliima järsu soojenemise. Metsi saaks lasta loomulikult kõrge eani kasvada, mädaneda ja uuel metsal iseenesest tekkida siis, kui vähemalt pool maakera tööstusest likvideerida.

Ei ole nõus. Ka sellised sinu silmale mädanevaid metsi on vaja, sest liigilise mitmekesisuse mõttes on vaja ka selliseid elupaiku. On liike – seentest kuni imetajateni, kes just sellises puutumata ja hooldamata metsas elamist vajavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui me selle noore metsa siis jälle maha võtama, siis ju laseme selle süsinimu jälle lahti atmosfääri kui ahju kütame. Ka saepuruplaatide eluiga ei ole lõputult pikk.

Kütteks läheb ikka väga väike osa tänapäeval. Tehakse pigem wc – paberiks mis hiljem Paljassaares muudetakse mullaks.
Tehakse ka spooni, vineeri, lauda – need seovad süsinikku pareminigi kui metsa all mädanev palk.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole nõus. Ka sellised sinu silmale mädanevaid metsi on vaja, sest liigilise mitmekesisuse mõttes on vaja ka selliseid elupaiku. On liike – seentest kuni imetajateni, kes just sellises puutumata ja hooldamata metsas elamist vajavad.

Päris märkimisväärne osa Eesti metsast ongi kaitsealad ja reservaadid kus pikali kukkunud puud kütteks ei võeta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, su mets on lihtsalt mugava koha peal, kus on hea raiet teha. Mu tuttav otsis firmat, kes raiet teeks, aga metsatukk oli teedest kaugel ja keegi ei viitsinud sinna metsa tegema minna. Juurdepääsuteid polnud, maanteed kaugel.
Meil on suvekodu 60ndatest aastatest ja selle ümbruses pole lageraiet kuskil tehtud. 90ndatel sööt jäetud heinamaad-põllumaadki on juba nooreks metsaks kasvanud. On tekkinud uued looduskaitsevööndid, mida nõukaajal polnud. Minu arust läheb meil seal ainult metsasemaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, vaadake vanu pilte, mis tehtud vabariigi ajal või varem, siis ohohoo millised avarad vaated, metsa ja võsa palju vähem kui praegu. Iga lapike kasutati põllumaaks, heinamaaks.

Metsa raiuti ja istutati ka eelmise vabariigi ajal. Paljud ei teagi, et nende esivanemate talu juurde kuuluv mets ei ole tegelikult looduslik, vaid samuti istutatud. Raieküpseks saidki need alles uue vabariigi ajal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kütteks läheb ikka väga väike osa tänapäeval. Tehakse pigem wc – paberiks mis hiljem Paljassaares muudetakse mullaks.
Tehakse ka spooni, vineeri, lauda – need seovad süsinikku pareminigi kui metsa all mädanev palk

Metsa all mädanev palk on eluks mitmetele liikidele, sellel on hoopis teistsugune väärtus. Selge on see, et kõik vanad metsad maha võtta süsiniku sidumise ideest lähtudes on ka lollus. Palju mõistlikum selles osas oleks kraavid kinni lasta ja lasta turbalasunditel kasvada. Aga inimesele pole see lihtsalt majanduslikult kasulik. Loomulikult tuleb osasid metsi majandada ja osasid metsi vanana hoida. Ma lihtsalt leian, et see süsiniku sidumise kaart lauale käia alati on ka kergelt kummaline just looduse säästmise seisukohalt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See “metsa kasvab juurde” on ka sellest, et kolhoosi ajal põldude all olnud ja vabariigi alguses võssakasvanud põllumaad annavad 30a hiljem juba päris metsa mõõdu välja!

LINK: Eesti taasiseseisvumine ja kolmas maareform sajandi jooksul on andnud metsale järjekordse suurepärase võimaluse. Põllumajandustoodang on vähenenud mitu korda ja suur osa põllumajandusmaast muutunud mittevajalikuks. Praegu ei ole Eestis haruldane pilt, kus söötis põllumaal sirutuvad rohust välja noored puukesed. Kohati on neid üksikult, teisal tihedate rühmadena, mõnikord aga nii ühtlaselt, et raske on eristada, kas tegemist on looduse või inimese kätetööga. Enim on sööti jäetud ja metsastuvat põllumaad Kagu- ja Ida Eestis, vähem Kesk-Eestis, kus põllumajandusliku tootmise langus on olnud väiksem.
“Statistilise metsainventuuri (SMI) andmetel on Eestis 150 000 hektarit metsastumistunnustega endist põllumajanduslikku maad, millel pole mingit kasutusperspektiivi ja mis varem või hiljem metsastub või metsastatakse. Peale selle on vähemalt teist niisama palju, kui mitte enam, söötis põllumaid, mida saaks lähitulevikus veel kasutusele võtta, kuid mida praeguse olukorra jätkudes ootaks ees samuti metsaks saamine. “

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna telekas jookseb sageli inglise seriaale, siis olete vast tähele pannud, et enamasti on selline roheline haljendav künklik maastik, kus metsa ei ole ja juba keskajast saadik ei ole. Kui meil läbi Eesti sõidad, siis ainult üks mets ongi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tõepoolest.

Kui vili on küps, siis jätame vilja kasvama, sest see on nii ilus. Ülekasvanud viljast pole kellelgi rõõmu, ega ka silmailu.

Metsaga on täpselt sama teema, lihtsalt ajaline nihe on pikem.

Meie raiusime metsa maha ja kevadel istutame uued istikud. Väga normaalne.

Sinul on ettekujutus, et mets on puupõld. Minul ja paljudel teistel on ettekujutus, et mets on elukeskkond. Monokultuurses puupõllumetsas ei saa iial tekkida sellist liigirikkust kui pärismetsas.

Tark inimene teaks, et ainult noor mets seob süsinikku, vana ülekasvanud mets seda enam ei tee, rääkimata mädanevast metsas, mis vastupidiselt eraldab süsihappegaasi. Seega on vana metsa raiumine ja noore metsa istutamine praeguse megatarbimise tingimustes, kus süsihappegaasi paisatakse atmosfääri hiigelkogustes, möödapääsmatu ja hädavajalik. Eestis eriti, kus toimub massiline fossiilkütuste põletamine energia tootmise eesmärgil. Ehk lõppkokkuvõttes ähvardab looduse väljasuremist hoopis vanade metsade massiline säilitamine ja looduslikult mädaneda laskmine. Liigid hävinevad siis, kui süsihappegaasi hulk atmosfääris ületab kriitilise piiri, mis põhjustab kliima järsu soojenemise. Metsi saaks lasta loomulikult kõrge eani kasvada, mädaneda ja uuel metsal iseenesest tekkida siis, kui vähemalt pool maakera tööstusest likvideerida.

Ei ole nõus. Ka sellised sinu silmale mädanevaid metsi on vaja, sest liigilise mitmekesisuse mõttes on vaja ka selliseid elupaiku. On liike – seentest kuni imetajateni, kes just sellises puutumata ja hooldamata metsas elamist vajavad.

Üks inimene vastas sellele ka juba, aga ütlen ikka ka, et jah, sellisteks kohtadeks on erinevad kaitsealad.
Ja viskaks kõigile küsimuse üles- palju te ise olete kevadeti metsa istutanud? Õige pea hakkab kohe see aeg. Kõigil võimalus minna, uurige RMK-st varakult järele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli kordades vähem metsa kui nüüd. Ma ei tea, mida sa pead päris metsaks, aga inimmõjuta metsa pole maailmas tegelikult praktiliselt enam olemas. Isegi Siberi taigade elustik on saasteainetest mõjutatud, sest saaste levib õhumassidega kaugele. Kõik see hala metsa ümber on kergelt silmakirjalik, kui halaja ise ikka veel ostab oma meigivahenddeid, lõputuid kreeme, geele, vahetab igal aastal oma garderoobi, nutitelefoni, reisib soojadele maadele jne. Maru hea on võtta metsamajandajad nüüd patuoinaks, kui ometigi kogu tarbimisele üles ehitatud majandusstruktuur on selline, mis paratamatult tähendab järjest suuremat kõigi maailma ressursside kasutuselevõttu. Kõik need heaoluriigid, kus inimesed tunnevad end kõige õnnelikumana, on kordades väiksema metsa pindalaga, või ülimalt kasumlikkusele orienteeritud metsamajandusega (nagu soome metsamajandus viimased kümnendid). Minule jah isiklikult meeldiks, kui on palju loodusmetsa (kuigi inimesed tegelikult kujutqavad endale loodusmetsa valesti ette. nn. loodusmets on üks rtäga, kust ei saa seeni ega marju. See mets, mida inimesed enda ümber reeglina näha tahavad on harvendusraiega üsna lage metsaalune, kus päike paistab ja mustikas kasvab. Praegu on ajaloolistel põhjustel sattunud nii, et suur osa metsi on raieküpseks saanud ja nii neid ka raiutakse. Ei ole selles miskit hullu ja inimene peab endale selgeks tegema, et päris elu ei ole selline nagu film “Eia jõulud Tondikakul”, kus kõik õnnest hõiskasid, kui nende metsas keelati igasugune majandustegevus. Ja see hõiskamine toimusrõõmsalt lõkkes pragisevate puude kõrval, puidust maja kõrval, milles on puidust mööbel ja mille ahjudes põletatakse puitu. Kust see puit sinna ahju ja majja tuleb? Inimestel on ebareaalsed ootused.

Väga hea kommentaar, paneks kaks plussi, kui saaks 🙂. Minu lähedane pereliige töötab metsandusvaldkonnas (seejuures mitte metsatööstuses, mainin igaks juhuks, vaid ta on just seotud metsakasvatuse ja metsastamisega). On üsna masendav, kui ühekülgselt ja piiratult seda metsateemat meil käsitletakse ja serveeritakse. Tavainimese arusaamad sellest ongi pehmelt öeldes lapsikud, tõesti lastefilmi emotsionaalsel tasemel, nägemata neidsamu lihtsaid vastuolusidki, mis siin tsiteeritud kommentaaris ka on välja toodud. Metsamajandus on konkreetne majandusharu ja metsaraied, sh lageraied lihtsalt kuuluvad selle juurde. Need käivad kindlaksmääratud korra ja loogika alusel, mitte suvaliselt. Röövraie pole muidugi aktsepteeritav, nagu mistahes muugi ebaseaduslik tegevus. Seda ohtu, et meil kõik metsad korraga maha tõmmatakse või et mets haruldaseks nähtuseks muutuks, loomulikult pole. Ja jalutada, marju-seeni korjata ning linnulaulu kuulata tahavad tõepoolest kõik tegelikult just aktiivselt hooldatavas/majandatavas metsas, mitte mingis ürgses puutumatus padrikus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea küll, kus kohas see teemaalgataja elab? Mulle väga meeldib looduses olla. Elan küll töö pärast Tallinnas, aga nädalavahetustel hüppan autosse ja sõidan kuhugi loodusesse matkama. Metsi on kõik kohad täis! Ja on näha ka sellised täisküpseid, isegi üleküpseid metsi, mis tuleks maha võtta, kui mõelda majanduslikult. Muidugi võib mõelda ka ebamajanduslikult ja rohkem looduskaitseliselt. Aga peamine oleks siiski uus mets asemele istutada, kui on vana maha võetud. Hooldusraiet rohkem teha lageraie asemel.
Kas need, kes kurdavad, et Eestis varsti enam metsa pole ja kõik on maha raiutud, oma Kalamaja hipsterkodudest ja F-hoonest vahel välja ka käivad?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie müüsime ka metsa maha, oli juba üleküpsenu, viimane aeg oli maha võtta. Uued taime on peale istutatud ja minu silmad näevad küll veel kena noorendikku. Samas on maakodu lähedal ca 15 km on revervaat, see on koht, kus puu kukub ja jääbki sinna.
Aga naabe otsustas arendama hakata, et teeb suvilakrundid ja võttis metsa maha nii, et ühelt poolt vaatame nende hoovi, oleks siis jätnud piirile mõnedki puud – aga ei kõik maha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ja kumb siis rohkem süüdi on? kas ahned vahendajad või ahned metsaomanikud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis eestiaegset raiumist puudutab, siis sel ajal võeti maha vaid puud, keda tõesti taheti maha võtta, kes kõlbasid palgiks. Teised jäid kasvama, metsaalune jäi segi pööramata. Kui mastimännimets maha raiuti, oli seal all juba korralik kuusik paar-kolmkümmend aastat sirgunud. Kui kuusikut mitte lagedaks võtta, siis see taastoodab ennast. Kui tuleb suurem tuulemurd, siis hakkab lagedaks jäänud kohtades mänd ja kask kasvama.

Võeti metsast ainult palk, ja maju köeti sinuarust siis millega, kas gaasi ja elektriga 🙂 Naljatilk. Sisuliselt ainuke kütteliik oli puu ja kuna majad ei pidanud eriti sooja siis kulus puid palju. Elektri ja gaasipliite ka eriti polnud, söögitegemine aastaringi ikka puupliidil. Puudega köeti ka rehisid ja viljakuivateid ja tööstushooneid (seda isegi nõukogude ajal veel, olen isiklikult puid riita ladunud kolhoosi kuivati kõrvale). Lisaks, puust tehti tollal neid esemeid mida tänapäeval tehakse rauast (sh laevad, paadid) või plastmassist. Lisaks, kui lõigati voodri või põrandalauda, siis tublisti paksemad kui tänapäeval ehk maja ehitamiseks kulus rohkem metsamaterjali.

Ja-jah, paljudes Euroopa riikides ei olegi enam looduslikku metsa intensiivse raie tõttu juba keskajast alates. Inglismaal raiuti maha tammikud, samuti raiuti kõik metsad maha Itaalias. Viimases seetõttu ka suur muldade erosioon. Ka Eestis olid aastasadade eest suured pärna-ja tammemetsad, mis samuti maha võeti.
Loomulikul tehakse ka vanast metsast küttepuid, aga see on nii kaduvväike osa, et pole kõneväärtki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, see 3h ongi sul selline paras lapike millega muud polegi teha kui näilist metsakaitsjat mängida. Ja seenekesi ja putukaid seal kasvatada.Mõni jänes mahub ka sinna elama.
Kui metsast mingit tulu tahad ja reaalselt ka majandad, on see lapike liiga väike.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 85 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas päris mets muutub haruldaseks nähtuseks?