Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas päris mets muutub haruldaseks nähtuseks?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 92 )

Teema: Kas päris mets muutub haruldaseks nähtuseks?

Postitas:
Tõutäkk

Tõepoolest.

Kui vili on küps, siis jätame vilja kasvama, sest see on nii ilus. Ülekasvanud viljast pole kellelgi rõõmu, ega ka silmailu.

Metsaga on täpselt sama teema, lihtsalt ajaline nihe on pikem.

Meie raiusime metsa maha ja kevadel istutame uued istikud. Väga normaalne.

Sinul on ettekujutus, et mets on puupõld. Minul ja paljudel teistel on ettekujutus, et mets on elukeskkond. Monokultuurses puupõllumetsas ei saa iial tekkida sellist liigirikkust kui pärismetsas.

Elurikkuse ja looduskoosluste säilitamise jaoks ongi kaitsemetsad mõeldud.
Majandusmetsades tuleb aga majandada nii, kuidas on kasulikum. Kui vaja siis ka puupõllumetsadena. Ka viljapõld on elukeskonnaks paljudele liikidele, seda vaatamata eesmärgile, ehk vilja saamisele. Samamoodi ka majandusmetsa eesmärk on metsandusliku tulu saamine ja selle eesmärk ei ole olla elukeskkonnaks teistele liikidele. Kui ikka põdrad-kitsed tekitavad metsamajandusliku kahju, siis tuleb jahimeestel kahju kinni maksta ja vähendada metsloomade arvukust edaspidiste kahude vältimiseks. Seega on majandusmets keskkonnaks, kus bioloogilisel mitmekesisusel on võimalik säilida metsamajanduse kiuste.
Homme loositakse metsakogusse, mille eesmärgiks on metsanduse arengukava koostamine, 50 inimest registreerunud 200-st. Ka mina registreerusin, seega pole välistatud, et osalen metsanduse arengukava koostamisel.
Minu nägemus.
Väärtuslikke majanduspuude: Mänd, kuusk, kask ja kõvad lehtuud (tamm, saar, vaher, jalakas jms) raievanuseid ei peaks muutma.
Ülejäänud puid võiks aga raiuda majandusmetsades vastavalt oma äranägemise järgi, tõsi seaduses ettenähtud viisil, st esmalt esitades metsateatise.
Küll leian aga, et seemnepuude jätmise kohustus tuleks kaotada. Seemnepuud, see on hulk metsamaterjali, mis jääb lihtsalt kasutamata, kuna peale metsa uuendamist ei saa seemnepuid kätte ilma noorendikku kahjustamata. Ning seemnepuud ei kesta järgmise rairingini, pigem lükkab torm mõne aasta jooksul peale lageraiet nad lihtsalt pikali. Ja mis kasu on üleüldse seemnepuudest, näiteks kaskedest, kui ma tahan langile istutada kuuske?
Ja ma arvan ka, et puudekallistamine peaks olema lubatud vastava loa olemasolul, nii nagu praegu kalapüügil. Ja puukallistamine ilma loa olemasoluta oleks sama raskusastmega kuriteoliik, nagu ebakaines olekus mootorsõiduki juhtimine.
Ok viimane lõik on nali.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli kordades vähem metsa kui nüüd. Ma ei tea, mida sa pead päris metsaks, aga inimmõjuta metsa pole maailmas tegelikult praktiliselt enam olemas. Isegi Siberi taigade elustik on saasteainetest mõjutatud, sest saaste levib õhumassidega kaugele. Kõik see hala metsa ümber on kergelt silmakirjalik, kui halaja ise ikka veel ostab oma meigivahenddeid, lõputuid kreeme, geele, vahetab igal aastal oma garderoobi, nutitelefoni, reisib soojadele maadele jne. Maru hea on võtta metsamajandajad nüüd patuoinaks, kui ometigi kogu tarbimisele üles ehitatud majandusstruktuur on selline, mis paratamatult tähendab järjest suuremat kõigi maailma ressursside kasutuselevõttu. Kõik need heaoluriigid, kus inimesed tunnevad end kõige õnnelikumana, on kordades väiksema metsa pindalaga, või ülimalt kasumlikkusele orienteeritud metsamajandusega (nagu soome metsamajandus viimased kümnendid). Minule jah isiklikult meeldiks, kui on palju loodusmetsa (kuigi inimesed tegelikult kujutqavad endale loodusmetsa valesti ette. nn. loodusmets on üks rtäga, kust ei saa seeni ega marju. See mets, mida inimesed enda ümber reeglina näha tahavad on harvendusraiega üsna lage metsaalune, kus päike paistab ja mustikas kasvab. Praegu on ajaloolistel põhjustel sattunud nii, et suur osa metsi on raieküpseks saanud ja nii neid ka raiutakse. Ei ole selles miskit hullu ja inimene peab endale selgeks tegema, et päris elu ei ole selline nagu film “Eia jõulud Tondikakul”, kus kõik õnnest hõiskasid, kui nende metsas keelati igasugune majandustegevus. Ja see hõiskamine toimusrõõmsalt lõkkes pragisevate puude kõrval, puidust maja kõrval, milles on puidust mööbel ja mille ahjudes põletatakse puitu. Kust see puit sinna ahju ja majja tuleb? Inimestel on ebareaalsed ootused.

Väga hea kommentaar, paneks kaks plussi, kui saaks 🙂. Minu lähedane pereliige töötab metsandusvaldkonnas (seejuures mitte metsatööstuses, mainin igaks juhuks, vaid ta on just seotud metsakasvatuse ja metsastamisega). On üsna masendav, kui ühekülgselt ja piiratult seda metsateemat meil käsitletakse ja serveeritakse. Tavainimese arusaamad sellest ongi pehmelt öeldes lapsikud, tõesti lastefilmi emotsionaalsel tasemel, nägemata neidsamu lihtsaid vastuolusidki, mis siin tsiteeritud kommentaaris ka on välja toodud. Metsamajandus on konkreetne majandusharu ja metsaraied, sh lageraied lihtsalt kuuluvad selle juurde. Need käivad kindlaksmääratud korra ja loogika alusel, mitte suvaliselt. Röövraie pole muidugi aktsepteeritav, nagu mistahes muugi ebaseaduslik tegevus. Seda ohtu, et meil kõik metsad korraga maha tõmmatakse või et mets haruldaseks nähtuseks muutuks, loomulikult pole. Ja jalutada, marju-seeni korjata ning linnulaulu kuulata tahavad tõepoolest kõik tegelikult just aktiivselt hooldatavas/majandatavas metsas, mitte mingis ürgses puutumatus padrikus.

Justnimelt.
Need nn loodusmetsad, millest räägitakse, on ka tegelikult suuresti istutatud metsad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võeti metsast ainult palk, ja maju köeti sinuarust siis millega, kas gaasi ja elektriga 🙂 Naljatilk. Sisuliselt ainuke kütteliik oli puu ja kuna majad ei pidanud eriti sooja siis kulus puid palju.

Palkmajad pidasid (ja peavad) väga hästi sooja. Ei tehtud ju suuri aknaid ega uksi nagu praegu kombeks on. Kütmiseks kasutati enamasti nö rämpspuitu – praegu jääb see tihtipeale metsa alla maha kui parem osa on välja veetud. Vaatad mõnikord, et keegi oleks siit terve talve küttepuud saanud. Sama ka liinialuste puhastamisel. Puit jääb maha, aga kohalikele ka ei lubata.
Lageraiet tehakse ikka väga palju – kes vähegi maal liigub, see märkab. Ja mitte ainult selle pärast, et kõik metsad said korraga küpseks vaid nõudluse pärast. Kui nõudlust ei oleks ja hinnad oleks madalad, siis ei huvitaks see küps mets kedagi.
Muide, Eestis on kohati päris palju kasutatud kütteks ka turvast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei ole nõus. Ka sellised sinu silmale mädanevaid metsi on vaja, sest liigilise mitmekesisuse mõttes on vaja ka selliseid elupaiku. On liike – seentest kuni imetajateni, kes just sellises puutumata ja hooldamata metsas elamist vajavad.

Üks inimene vastas sellele ka juba, aga ütlen ikka ka, et jah, sellisteks kohtadeks on erinevad kaitsealad.

Tõsi, kaitsealad on olemas. Aga mõnede liikide edasipüsimise seisukohalt ebapiisavalt või pigem siis süsteemitult loodud. Jupike siin, teine seal, omavahelist sidusust pole ning mõnedele liikidele, kes vajavad suuri alasid, need ei tööta.
Puudub läbimõeldud tegevusplaan, alad tekivad rohkem soodsate juhuste läbi, sest alati peab arvestama inim- ja majandusliku kasu faktoritega. Elurikkus ja looduskeskkond on teisejärguline.

Ja veel üks mõte. Lageraie on vaid üks meetod raieküpse metsaga tegelemiseks. On olemas ka teisi raieviise, mis oleksid metsas elavate liikide suhtes leebemad, aga mingil põhjusel neid Eestis ei rakendata.

Ma tean väga hästi, et I EV ajal olid mõned alad Eestis sisuliselt metsalagedad. Lihtsustatult öeldes on meil maa nii metsane praegu vaid tänu Heino Tederile, kes nõuka ajal metsandust reguleerivat lohiseva nimega ministeeriumi vedas. Siis oli asi süsteemne ja ka rahvuslikult tähtis, sest ilma temata oleks nõuka võim ka selle viimase metsa maha võtnud. Praegu juhib metsa teemat ikkagu kasum ja mitmesugused mõjugrupid. Tüüpiline kapitalism.
Ja viimase mõtteavaldusena tahtsin öelda, et oma väikse maa metsapoliitikat võiks vaadelda ka globaalsemalt. Ajastul, kus niikuinii metsade pindala väheneb, lüüakse häirekella liikide kadumise teemal, ei saa alati rõhuda I EV aegsele maastikupildile või siis toimetada tavapärasel kapitalistlikul viisil. Eesti võiks julgeda olla metsa, keskkonnakaitse maa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen metsa ääres nutnud, ausalt. Kolisin ühte rohelisse piirkonda Harjumaal, mets oli ümber, kuid metsa vahel olid eramajad. Nüüd on kõik nagu põllu peal. Käisin metsas iga päev koeraga jalutamas ja nägin, kuidas iga nädal tohutult metsa maha võetakse. Viimase 12 kuu jooksul võetud maha peaaegu kogu mets minu kodu ümbruses ca 5 km raadiuses. Koledad raiesmikud, kuhu on oksad maha jäetud ja mitte väärtuslikud puud maha mädanema jäetud, kõik on nagu ülessongitud mets oksakestega. Alles paar aastat tagasi nägin metsa serval suure tiigi ääres, kuidas varahommikul must toonekurg tõusis õhku, kopra näritud puid, metsades kitsi ja kuulsin paljude lindude laule. Sel talvel nägin kuidas kitsed iga päev käisid inimeste õuedes süüa otsimas, sest metsad on kõik maha võetud ja metsas süüa ei ole, kobraste jälgi enam ei ole. Metsarajad kus käidi jalutamas, neid enam ei ole, seeni ja marju enam korjata ei ole.
Kui nägin, kuidas komberdavad ja nälginud kitsed tulid naabriõue lume seest õunu kraapima (kits sööb õuna suure näljaga ja õun on talle tegelikult halb toit, kuna tekitab kõhule probleeme), siis nutsin kõva häälega. Metsas neil süüa praktiliselt ei ole, sest metsa enam ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Tõutäkk

Ei ole nõus. Ka sellised sinu silmale mädanevaid metsi on vaja, sest liigilise mitmekesisuse mõttes on vaja ka selliseid elupaiku. On liike – seentest kuni imetajateni, kes just sellises puutumata ja hooldamata metsas elamist vajavad.

Üks inimene vastas sellele ka juba, aga ütlen ikka ka, et jah, sellisteks kohtadeks on erinevad kaitsealad.

Tõsi, kaitsealad on olemas. Aga mõnede liikide edasipüsimise seisukohalt ebapiisavalt või pigem siis süsteemitult loodud. Jupike siin, teine seal, omavahelist sidusust pole ning mõnedele liikidele, kes vajavad suuri alasid, need ei tööta.

Puudub läbimõeldud tegevusplaan, alad tekivad rohkem soodsate juhuste läbi, sest alati peab arvestama inim- ja majandusliku kasu faktoritega. Elurikkus ja looduskeskkond on teisejärguline.

Ja veel üks mõte. Lageraie on vaid üks meetod raieküpse metsaga tegelemiseks. On olemas ka teisi raieviise, mis oleksid metsas elavate liikide suhtes leebemad, aga mingil põhjusel neid Eestis ei rakendata.

Ma tean väga hästi, et I EV ajal olid mõned alad Eestis sisuliselt metsalagedad. Lihtsustatult öeldes on meil maa nii metsane praegu vaid tänu Heino Tederile, kes nõuka ajal metsandust reguleerivat lohiseva nimega ministeeriumi vedas. Siis oli asi süsteemne ja ka rahvuslikult tähtis, sest ilma temata oleks nõuka võim ka selle viimase metsa maha võtnud. Praegu juhib metsa teemat ikkagu kasum ja mitmesugused mõjugrupid. Tüüpiline kapitalism.

Ja viimase mõtteavaldusena tahtsin öelda, et oma väikse maa metsapoliitikat võiks vaadelda ka globaalsemalt. Ajastul, kus niikuinii metsade pindala väheneb, lüüakse häirekella liikide kadumise teemal, ei saa alati rõhuda I EV aegsele maastikupildile või siis toimetada tavapärasel kapitalistlikul viisil. Eesti võiks julgeda olla metsa, keskkonnakaitse maa.

Majandusmetsas majandatakse turumajandusepõhiselt. Lageraie on kõige väiksemate kuludega metsa ülestöötamise viis. Kui seada raietele piiranguid, mille põhjal metsade majandamine muutub kulukamaks, siis peaks ühiskond seda metsa majandajatele hüvitama. Sest vastasel juhul langeb Eesti metsamajandus lähiriikide turukonkurentsist välja. Seda, et metsamajandus on põllumajandusest halvemal järjel näitab juba seegi, et metsamaa on põllumaast kordi odavam. Kui põllumaa maksab keskeltläbi 3000eur/ha, siis metsamaa hind on alla 1000eur/h. Piirangute kehtestamisel metsamajandusele võib metsamaa hind langeda nulli või isegi miinusesse. Ka praegu on piirangutega (Natura alad) metsamaa hind piiranguteta metsamaast oluliselt odavam.
Minujaoks on ka mõistetamatu, miks on põllumaa maamaks väiksem kui metsamaa puhul, aga pigem peaks olema vastupidi.
Võib ju alustada vabatahtlikusse püsimetsandusega, selle toetamise näol.
Kust leida raha? Näiteks vanemahüvitiste kaotamisest vabanevate summade arvelt. Või kehtestada uus maks, bioloogilise mitmekesistamise maks, mida siis linnainimesed tasuksid suuremal määral ja maainimesed vähemal määral.
Minujaoks isiklikult oleks lageraiete keeld väga kasulik, sest siis ei jaguks tooret suurtele tööstustele, aga just minusugustele väiketootjatele. Aga üldises majanduse kontekstis, ei ole suures mahus väiketöötlemine elujõuline, sest kulud tulevad suured.

Please wait...
Postitas:
Tõutäkk

Ma olen metsa ääres nutnud, ausalt. Kolisin ühte rohelisse piirkonda Harjumaal, mets oli ümber, eramajad samamoodi. Käisin metsas iga päev koeraga jalutamas ja nägin, kuidas iga nädal tohutult metsa maha võetakse. Viimase 12 kuu jooksul võetud maha peaaegu kogu mets minu kodu ümbruses ca 5 km raadiuses. Koledad raiesmikud, kuhu on oksad maha jäetud ja mitte väärtuslikud puud maha mädanema jäetud, kõik on nagu ülessongitud mets oksakestega. Alles paar aastat tagasi nägin metsa serval suure tiigi ääres, kuidas varahommikul must toonekurg tõusis õhku, kopra näritud puid, metsades kitsi ja kuulsin paljude lindude laule. Sel talvel nägin kuidas kitsed iga päev käisid inimeste õuedes süüa otsimas, sest metsad on kõik maha võetud ja metsas süüa ei ole, kobraste jälgi enam ei ole. Metsarajad kus käidi jalutamas, neid enam ei ole, seeni ja marju enam korjata ei ole.

Kui nägin, kuidas komberdavad ja nälginud kitsed tulid naabriõue lume seest õunu kraapima (kits sööb õuna suure näljaga ja õun on talle tegelikult halb toit, kuna tekitab kõhule probleeme), siis nutsin kõva häälega. Metsas neil süüa praktiliselt ei ole, sest metsa enam ei ole.

Aasta-paari pärast on see sinu raiesmik kitsedele-põtradele pidusöögilaud, kui aga noored võrsed kasvama hakkavad. Eriline maiuspala on haava- ja pajuvõrsed. Kahjuks ka inimeste poolt istutatavad kuuse- ja männiistikud. Siis mine rõõmusta koos kitsedega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võeti metsast ainult palk, ja maju köeti sinuarust siis millega, kas gaasi ja elektriga 🙂 Naljatilk. Sisuliselt ainuke kütteliik oli puu ja kuna majad ei pidanud eriti sooja siis kulus puid palju.

Palkmajad pidasid (ja peavad) väga hästi sooja. Ei tehtud ju suuri aknaid ega uksi nagu praegu kombeks on. Kütmiseks kasutati enamasti nö rämpspuitu.

Mis sa mõtled “peavad väga hästi sooja”? Samblaga topitud vanaaegse palkseina (sellised, mida Rocca Al Mare muuseumis näeb) U-arv on halvem kui pakettaknal. Nad elasid tänapäeva mõistes kasvuhoonetes või akvaariumites. Maja ei koosne ainult seintest, aga kuidas soojustati tsaariajal majade laepealseid ja põrandaid? Põhimõtteliselt ei soojustatudki. Vale on ka see, kustkui oleks vana aja inimesed väga valinud, mida kütteks varuda. Kust võtta sai ja lubati, sealt ka võeti. Polnud neil erilist vajadust koguda 20rm küttepuu ekvivalendi jagu oksi ja seda nad ka ei teinud.

Su jutt on väga ilus ja romantiline, aga kahjuks täitsa vale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Metsamajandajad on muidugi tohutu surve all, seda sel lihtsal põhjusel, et nende tegevus paistab nii hullu moodi välja. Ei ole paraku neil võimalik oma asju kuidagi varjatult ajada. Ikka need suured ja koledad metsamasinad oma hirmsat “laastamistööd” tegemas, sellist ajupesu tehakse juba lastele. Minu jaoks on see kõik väga silmakirjalik ja eelkõige ülilihtsustatud, tõepoolest lapsik arusaam. Pole kuulnud sellist tohutut üldrahvalikku ja emotsionaalset hala näiteks Läänemere ökoloogilise seisundi, liigirikkuse ja kalavarude teemal või muret intensiivpõllumajandusest tuleneva saaste ja keskkonnakahjude suhtes. Seal võib asi olla objektiivselt märksa problemaatilisem, aga mida ei näe, seda pole ju olemas 🙂.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen metsa ääres nutnud, ausalt. Kolisin ühte rohelisse piirkonda Harjumaal, mets oli ümber, eramajad samamoodi. Käisin metsas iga päev koeraga jalutamas ja nägin, kuidas iga nädal tohutult metsa maha võetakse. Viimase 12 kuu jooksul võetud maha peaaegu kogu mets minu kodu ümbruses ca 5 km raadiuses. Koledad raiesmikud, kuhu on oksad maha jäetud ja mitte väärtuslikud puud maha mädanema jäetud, kõik on nagu ülessongitud mets oksakestega. Alles paar aastat tagasi nägin metsa serval suure tiigi ääres, kuidas varahommikul must toonekurg tõusis õhku, kopra näritud puid, metsades kitsi ja kuulsin paljude lindude laule. Sel talvel nägin kuidas kitsed iga päev käisid inimeste õuedes süüa otsimas, sest metsad on kõik maha võetud ja metsas süüa ei ole, kobraste jälgi enam ei ole. Metsarajad kus käidi jalutamas, neid enam ei ole, seeni ja marju enam korjata ei ole.

Kui nägin, kuidas komberdavad ja nälginud kitsed tulid naabriõue lume seest õunu kraapima (kits sööb õuna suure näljaga ja õun on talle tegelikult halb toit, kuna tekitab kõhule probleeme), siis nutsin kõva häälega. Metsas neil süüa praktiliselt ei ole, sest metsa enam ei ole.

Aasta-paari pärast on see sinu raiesmik kitsedele-põtradele pidusöögilaud, kui aga noored võrsed kasvama hakkavad. Eriline maiuspala on haava- ja pajuvõrsed. Kahjuks ka inimeste poolt istutatavad kuuse- ja männiistikud. Siis mine rõõmusta koos kitsedega.

Need ülessongitud raiesmikud on nii tasakaalust välja aetud, et sealt saavad loomad süüa ainult servadest, enamasti on need alad läbimatud, sest keegi seda ei kontrolli, mida maha jäetakse. Kui isegi istutakse midagi asemele, siis enamasti kuuski, mis on paljudele söögikõlbatu puu.
Mitte ainult kitsed ei koli metsast välja, vaid linnud, putukad ja paljud muud asukad ja see on juba looduse hävitamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Tõutäkk

Ma olen metsa ääres nutnud, ausalt. Kolisin ühte rohelisse piirkonda Harjumaal, mets oli ümber, eramajad samamoodi. Käisin metsas iga päev koeraga jalutamas ja nägin, kuidas iga nädal tohutult metsa maha võetakse. Viimase 12 kuu jooksul võetud maha peaaegu kogu mets minu kodu ümbruses ca 5 km raadiuses. Koledad raiesmikud, kuhu on oksad maha jäetud ja mitte väärtuslikud puud maha mädanema jäetud, kõik on nagu ülessongitud mets oksakestega. Alles paar aastat tagasi nägin metsa serval suure tiigi ääres, kuidas varahommikul must toonekurg tõusis õhku, kopra näritud puid, metsades kitsi ja kuulsin paljude lindude laule. Sel talvel nägin kuidas kitsed iga päev käisid inimeste õuedes süüa otsimas, sest metsad on kõik maha võetud ja metsas süüa ei ole, kobraste jälgi enam ei ole. Metsarajad kus käidi jalutamas, neid enam ei ole, seeni ja marju enam korjata ei ole.

Kui nägin, kuidas komberdavad ja nälginud kitsed tulid naabriõue lume seest õunu kraapima (kits sööb õuna suure näljaga ja õun on talle tegelikult halb toit, kuna tekitab kõhule probleeme), siis nutsin kõva häälega. Metsas neil süüa praktiliselt ei ole, sest metsa enam ei ole.

Aasta-paari pärast on see sinu raiesmik kitsedele-põtradele pidusöögilaud, kui aga noored võrsed kasvama hakkavad. Eriline maiuspala on haava- ja pajuvõrsed. Kahjuks ka inimeste poolt istutatavad kuuse- ja männiistikud. Siis mine rõõmusta koos kitsedega.

Need ülessongitud raiesmikud on nii tasakaalust välja aetud, et sealt saavad loomad süüa ainult servadest, enamasti on need alad läbimatud, sest keegi seda ei kontrolli, mida maha jäetakse. Kui isegi istutakse midagi asemele, siis enamasti kuuski, mis on paljudele söögikõlbatu puu.

Mitte ainult kitsed ei koli metsast välja, vaid linnud, putukad ja paljud muud asukad ja see on juba looduse hävitamine.

Kuusekasvud on maiuspala. Metsloomadel, -lindudel ja -putukatel on alati võimalus kolida sinna, kus elupaik on parem, näiteks kaitsemetsadesse. Ja üldse oleks kasulikum ju metsamaa raadamine põllumaaks, nt selle tasemeni, mis oli 1900aastal ja ülejäänu võiks siis riik osta välja ja jätta kaitsemetsadeks. Muidugi selleks kuluks lisaks vanemahüvitise kaotamisest ka tasuta kõrghariduse, tasuta bussiliinide jms soodustuste kaotamisest vabaneva summad, lisaks bioloogilise mitmekesistamise maksule. Siis äkki on need puukallistajad rahul, metsi poole vähem ja kõik kaitstavad?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas need, kes kurdavad, et Eestis varsti enam metsa pole ja kõik on maha raiutud, oma Kalamaja hipsterkodudest ja F-hoonest vahel välja ka käivad?

Tekkis sama küsimus. Ikka kõige kõvemad kritiseerijad on need, kes asjast kaugel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tark inimene teaks, et ainult noor mets seob süsinikku, vana ülekasvanud mets seda enam ei tee, rääkimata mädanevast metsas, mis vastupidiselt eraldab süsihappegaasi.

No tegelikult pikaajalise süsiniku hoidjana on vana mets veidi parem, sest tema viib süsiniku eelistatult mulda, erinevalt noorest metsast. Nii, et see ei ole päris nii lihtne, et nüüd noor mets on maru hea süsiniku siduja. Kui me selle noore metsa siis jälle maha võtama, siis ju laseme selle süsinimu jälle lahti atmosfääri kui ahju kütame. Ka saepuruplaatide eluiga ei ole lõputult pikk.

Metsa liigilisele mitmekesisusele tuleb kasuks just vana metsa olemasolu.

Paraku oleme me inimesed oma kõrgete mugavussoovidega ja kõike head korraga ei saa, seega tuleb lihtsalt kokku leppida, kui palju me vana metsa säilitame ja kui palju enese heaoluks metsamajandust edendame.

Sa ei paista nägevat suurt pilti – liigid hukkuvad massiliselt nii kui nii, kui kliima soojeneb kriitilise piirini – see protsess on juba alanud. Ma ei saa ka sellest aru, kuidas on võimalik mõelda kategooriates, kus metsa majandamine tähendab kõikide puude viimseni maha raiumist – see pole kunagi seda olnud ja ei ole ka edaspidi. Alati jääb alles ka osa vanast metsas – need kokkulepped on kehtinud enne ja kehtivad ka nüüd. Samuti pole ma kuulnud sellest midagi, et keegi noori, alles pikkusesse kasvavaid puid ahju ajaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli kordades vähem metsa kui nüüd. Ma ei tea, mida sa pead päris metsaks, aga inimmõjuta metsa pole maailmas tegelikult praktiliselt enam olemas. Isegi Siberi taigade elustik on saasteainetest mõjutatud, sest saaste levib õhumassidega kaugele. Kõik see hala metsa ümber on kergelt silmakirjalik, kui halaja ise ikka veel ostab oma meigivahenddeid, lõputuid kreeme, geele, vahetab igal aastal oma garderoobi, nutitelefoni, reisib soojadele maadele jne. Maru hea on võtta metsamajandajad nüüd patuoinaks, kui ometigi kogu tarbimisele üles ehitatud majandusstruktuur on selline, mis paratamatult tähendab järjest suuremat kõigi maailma ressursside kasutuselevõttu. Kõik need heaoluriigid, kus inimesed tunnevad end kõige õnnelikumana, on kordades väiksema metsa pindalaga, või ülimalt kasumlikkusele orienteeritud metsamajandusega (nagu soome metsamajandus viimased kümnendid). Minule jah isiklikult meeldiks, kui on palju loodusmetsa (kuigi inimesed tegelikult kujutqavad endale loodusmetsa valesti ette. nn. loodusmets on üks rtäga, kust ei saa seeni ega marju. See mets, mida inimesed enda ümber reeglina näha tahavad on harvendusraiega üsna lage metsaalune, kus päike paistab ja mustikas kasvab. Praegu on ajaloolistel põhjustel sattunud nii, et suur osa metsi on raieküpseks saanud ja nii neid ka raiutakse. Ei ole selles miskit hullu ja inimene peab endale selgeks tegema, et päris elu ei ole selline nagu film “Eia jõulud Tondikakul”, kus kõik õnnest hõiskasid, kui nende metsas keelati igasugune majandustegevus. Ja see hõiskamine toimusrõõmsalt lõkkes pragisevate puude kõrval, puidust maja kõrval, milles on puidust mööbel ja mille ahjudes põletatakse puitu. Kust see puit sinna ahju ja majja tuleb? Inimestel on ebareaalsed ootused.

Väga hea kommentaar, paneks kaks plussi, kui saaks 🙂. Minu lähedane pereliige töötab metsandusvaldkonnas (seejuures mitte metsatööstuses, mainin igaks juhuks, vaid ta on just seotud metsakasvatuse ja metsastamisega). On üsna masendav, kui ühekülgselt ja piiratult seda metsateemat meil käsitletakse ja serveeritakse. Tavainimese arusaamad sellest ongi pehmelt öeldes lapsikud, tõesti lastefilmi emotsionaalsel tasemel, nägemata neidsamu lihtsaid vastuolusidki, mis siin tsiteeritud kommentaaris ka on välja toodud. Metsamajandus on konkreetne majandusharu ja metsaraied, sh lageraied lihtsalt kuuluvad selle juurde. Need käivad kindlaksmääratud korra ja loogika alusel, mitte suvaliselt. Röövraie pole muidugi aktsepteeritav, nagu mistahes muugi ebaseaduslik tegevus. Seda ohtu, et meil kõik metsad korraga maha tõmmatakse või et mets haruldaseks nähtuseks muutuks, loomulikult pole. Ja jalutada, marju-seeni korjata ning linnulaulu kuulata tahavad tõepoolest kõik tegelikult just aktiivselt hooldatavas/majandatavas metsas, mitte mingis ürgses puutumatus padrikus.

Ja sellisele kuvandile on suuresti kaasa aidanud taolised isehakanud “metsaeksperdid” nagu Valdur Mikita, kes tõenäoliselt isikliku ego upitamise eesmärgil ajab sõna osteses mõttes suvalist mulli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea küll, kus kohas see teemaalgataja elab? Mulle väga meeldib looduses olla. Elan küll töö pärast Tallinnas, aga nädalavahetustel hüppan autosse ja sõidan kuhugi loodusesse matkama. Metsi on kõik kohad täis! Ja on näha ka sellised täisküpseid, isegi üleküpseid metsi, mis tuleks maha võtta, kui mõelda majanduslikult. Muidugi võib mõelda ka ebamajanduslikult ja rohkem looduskaitseliselt. Aga peamine oleks siiski uus mets asemele istutada, kui on vana maha võetud. Hooldusraiet rohkem teha lageraie asemel.

Kas need, kes kurdavad, et Eestis varsti enam metsa pole ja kõik on maha raiutud, oma Kalamaja hipsterkodudest ja F-hoonest vahel välja ka käivad?

See Kalamaja paralleel on küll puhas õelus ja kadedus. Mina nimelt ise elan Kalamaja nn hipsterkodus puidust elamus ja kütan oma isiklikku sauna puudega ning olen igati metsa mõistliku majandamise poolt, olen ise metsaomanik ja endale asja selgeks teinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Metsale endale pole mingit majandamist vaja. Ainult meile. Nii et see jutt, et metsa majandamata ei saa ja mida veel, jätke küll ära. Metsal pole inimest vaja, inimesel metsa küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei tee ükski linnainimene ja ega ka maainimene vahet, kas see mühav kuusemets on looduslik või on see ehk 50a tagasi istutatud! Ehk metsavaht saaks aru. Ja selle aja peale on ta elukeskkonnana juba täisväärtuslik, mitte mingi “puupõld”.
Nagu koosluste hävimine, muutumine ja tekkimine jms ei kestaks looduses pidevalt- võta kasvõi metsatulekahju.

Metsal pole inimest vaja, inimesel metsa küll.

Ja selleks ongi vaja metsamajandust, mis on põllumajandusharu, et inimene saaks puud ja mets saaks taastatud, metsamajandusest pea pool on metsa taastamine: seemnete kogumine, puukoolid, metsa istutamine, niitmine, tallamine jnejne.

Tõesti, kes siin autos uluvad jne- minge kevadel pange ennast vabatahliku metsaistutajana RMK kirja! Ja metskitsed käivad aias õunu söömas MITTE suurest näljast, küll nüüd on tark tulnud… Alati on kitsed ja jänesed käinud õunapuuoksi, koort ja mahakukkunud õunu söömas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Metsale endale pole mingit majandamist vaja. Ainult meile. Nii et see jutt, et metsa majandamata ei saa ja mida veel, jätke küll ära. Metsal pole inimest vaja, inimesel metsa küll.

Sellist juttu oleks sul õigus rääkida siis, kui sa mitte ühtki tööstuslikult toodetud asja ei tarbiks, sh soojusenergiat. Nii kaua, kui sa 100 %-list naturaalmajandus ei praktiseeri, tuleb ka sinul rääkida, et sul on metsa vaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

SEda ma ju räägingi, et minul, inimesel on metsa vaja. Metsal mind mitte. Kohe üldse mitte. Kui inimesed maa pealt kaoksid, siis ei juhtuks metsaga midagi. Kui mets maa pealt kaoks, ei oleks ka inimesel pikka pidu.
Seega jutt, et mets vajab majandamist, on rumal. Mets ei vaja. Meie vajame. Aga inimese perspektiiv, võrreldes metsa (puu) omaga, on ikka väga lühike. Siit need hädad algavadki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

SEda ma ju räägingi, et minul, inimesel on metsa vaja. Metsal mind mitte. Kohe üldse mitte. Kui inimesed maa pealt kaoksid, siis ei juhtuks metsaga midagi. Kui mets maa pealt kaoks, ei oleks ka inimesel pikka pidu.

Seega jutt, et mets vajab majandamist, on rumal. Mets ei vaja. Meie vajame. Aga inimese perspektiiv, võrreldes metsa (puu) omaga, on ikka väga lühike. Siit need hädad algavadki.

Siis võikski ära jääda see silmakirjalik suhtumine, et metsa majandamine on halb, igasugune raietöö kuritegu jne – ja tunnistagu ka need kõige padurohelisemad metsakaitsjad, et nemad vajavad tegelikult samuti metsamajandust ja ärgu külvaku ühiskonnas selle kohta väärarusaamu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

SEda ma ju räägingi, et minul, inimesel on metsa vaja. Metsal mind mitte. Kohe üldse mitte. Kui inimesed maa pealt kaoksid, siis ei juhtuks metsaga midagi. Kui mets maa pealt kaoks, ei oleks ka inimesel pikka pidu.

Seega jutt, et mets vajab majandamist, on rumal. Mets ei vaja. Meie vajame. Aga inimese perspektiiv, võrreldes metsa (puu) omaga, on ikka väga lühike. Siit need hädad algavadki.

See ei ole päris õige. Kui tuleb jääaeg või kliima soojeneb looduslikul teel üle kriitlise piiri või juhtub mõni kosmosekatastroof, siis kaob mets inimesest sõltumatult.
Mets vajab majandamist on kindelt väljend ja kõik väljendid lähtuvad nii kui nii alati inimesest ehk ma isegi ei saa aru, miks peab seda eraldi mainima. Ma räägimegi ju asjadest praegu inimtegevuse kontekstis, mitte inimtühjast planeedist, seega mets vajab majandmist selles kontekstis on väga pädev ja õige väljend. Praegu on inimene see, keda metsal vaja on, et üldse ellu jääda, sest ainult nimene saab ammu alanud inimtekkelist kliima soojenemist peatada ehk oma vigu parandada. Mets iseseisvalt seda ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on ka 20 ha vana metsa, kohati lausa ürgset. Meil elab sesl kõiksugu loomi, vist on pea kõik Eesti elavad loomad esindatud, sealhulgas ka ilvesed. Metsafirmad tülitavad alatasa, hinnad on aastatega kordades tõusnud. Me ei müü, sest kusagil peavad need loomad ka ju elama, ise tahame ka päris metsas käia.

Enne mulli ajamist võiksid uurida kui palju mingid metsloomad endale territooriumi vajavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Tõutäkk

Nii, nüüd tuli kiri, et olen osutunud valituks Metsakogusse. https://www.envir.ee/et/uudised/metsanduse-arengukava-koostamises-kaasa-loomiseks-saab-kandideerida-metsakogusse
Lähen sellise ettepanekuga, et kõik puukallistajad, ,,looduskaitsjad,, EMA-lased ja muud sellised tegelinskid võiksid selle bioloogilise mitmekesisuse oma juurde võtta, kas voodi alla, kööki või rõdule ära mahutada ja laskma metsameestel ja metsaomanikel rahulikult majandusmetsades toimetada.

Please wait...
Postitas:
Tõutäkk

Minul on ka 20 ha vana metsa, kohati lausa ürgset. Meil elab sesl kõiksugu loomi, vist on pea kõik Eesti elavad loomad esindatud, sealhulgas ka ilvesed. Metsafirmad tülitavad alatasa, hinnad on aastatega kordades tõusnud. Me ei müü, sest kusagil peavad need loomad ka ju elama, ise tahame ka päris metsas käia.

Enne mulli ajamist võiksid uurida kui palju mingid metsloomad endale territooriumi vajavad.

Aga las ta kasutab oma metsa kaitsemetsana, isiklik vara, tehku mis tahab, põhiline, et teiste rahakotisisule oma nõudmisi ei esita, nagu seda EMA-lased jms värvikirev seltskond seda teeb. Kui on eelpoolmainitud seltskonnal soov bioloogilise mitmekesisuse järele, siis ostku omale samuti hektarite viisi metsa kokku tehku sedasama, mida siin tsiteeritud postitaja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul on ka 20 ha vana metsa, kohati lausa ürgset. Meil elab sesl kõiksugu loomi, vist on pea kõik Eesti elavad loomad esindatud, sealhulgas ka ilvesed. Metsafirmad tülitavad alatasa, hinnad on aastatega kordades tõusnud. Me ei müü, sest kusagil peavad need loomad ka ju elama, ise tahame ka päris metsas käia.

Enne mulli ajamist võiksid uurida kui palju mingid metsloomad endale territooriumi vajavad.

Kas ei tekkinud lihtsat mõtet, et äkki on minu kõrval ka teisi metsi, mis veel alles. Teisest küljest käivad needsamad ilvesed mul hoovi pealgi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on ka 20 ha vana metsa, kohati lausa ürgset. Meil elab sesl kõiksugu loomi, vist on pea kõik Eesti elavad loomad esindatud, sealhulgas ka ilvesed. Metsafirmad tülitavad alatasa, hinnad on aastatega kordades tõusnud. Me ei müü, sest kusagil peavad need loomad ka ju elama, ise tahame ka päris metsas käia.

Enne mulli ajamist võiksid uurida kui palju mingid metsloomad endale territooriumi vajavad.

Aga las ta kasutab oma metsa kaitsemetsana, isiklik vara, tehku mis tahab, põhiline, et teiste rahakotisisule oma nõudmisi ei esita, nagu seda EMA-lased jms värvikirev seltskond seda teeb. Kui on eelpoolmainitud seltskonnal soov bioloogilise mitmekesisuse järele, siis ostku omale samuti hektarite viisi metsa kokku tehku sedasama, mida siin tsiteeritud postitaja.

Just nii ma teengi. Õnneks ei pea ma söögiraha saamiseks oma metsa maha müüma nagu mõni teine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ei tekkinud lihtsat mõtet, et äkki on minu kõrval ka teisi metsi, mis veel alles. Teisest küljest käivad needsamad ilvesed mul hoovi pealgi.

Jutt oli sinu metsast kus kõik meil elavad metsloomad esindatud.
Puust ja punaseks: 20 ha on liialt väike pindala, et sinna rohkem kui ühed kiskjad ära mahuksid. Sama ka nende saakloomadega.
Sa oled vist liiga palju multifilme vaadanud. Tegelikkuses ei ela metsloomad sedasi sõbralikult kõrvuti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas ei tekkinud lihtsat mõtet, et äkki on minu kõrval ka teisi metsi, mis veel alles. Teisest küljest käivad needsamad ilvesed mul hoovi pealgi.

Jutt oli sinu metsast kus kõik meil elavad metsloomad esindatud.

Puust ja punaseks: 20 ha on liialt väike pindala, et sinna rohkem kui ühed kiskjad ära mahuksid. Sama ka nende saakloomadega.

Sa oled vist liiga palju multifilme vaadanud. Tegelikkuses ei ela metsloomad sedasi sõbralikult kõrvuti.

Äkki ei peaks selline tähenärija olema. Elavad, st pesitsevad minu metsas. Saad aru? Ma tean, millisel territooriumil keegi liigub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Äkki ei peaks selline tähenärija olema. Elavad, st pesitsevad minu metsas. Saad aru? Ma tean, millisel territooriumil keegi liigub.

Ehk peaks harjutama ennast täpsemalt väljendama (vt. oma tsiteeritud postituse teist lauset)?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina mõtlen, et metsamajandamise ja lageraiete vastu võivad sõna võtta ainult need, kes ei kasuta puidust saadavaid saadusi. Näiteks nagu WC-paberit.

Millega pühiksite tagumikku, kui metsa majandamine keelata?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 92 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas päris mets muutub haruldaseks nähtuseks?