Teema: Kas pead ennast heaks vanemaks?

Jah, pean küll. Lapsed, 18a ja 22a, on öelnud seda. Olin kindlasti üle keskmise range lapsevanem, meie kodus olid piirid paigas ja olulisi otsuseid tegime meie mehega. Kuna mul olid tänu sellele hästi käituvad lapsed, olen väga nautinud vanemaks olemist. Pole kunagi unistanud, millal see suvepuhkus ometi lõpeks, et saaks lapse jälle lasteaeda (nagu üks mu vabakasvatusele kalduv sõbranna). Oleme mehega alati võtnud ka kahekesiaega, kasutades selleks vajadusel ka palgalisi lapsehoidjaid. Oleme hoidnud oma “tassid täis” ja tänu sellele pole meil vaja süüdistada lapsi, et nende pärast oleme millestki loobunud. Oleme elanud oma elu koos lastega, mitte nende jaoks.

Superema ma kindlasti ei ole – ma olen parajalt laisk ja mugav – nii on mu lastel palju tegutsemisvabadust ja nad on oma vanuse kohta kaunis iseseisvad. Sõbrad ikka kiidavad, et mul on nii toredad ja hakkajad lapsed – ma siis ütlen, et laiskadel vanematel on ikka usinad lapsed 🙂

#3644856:

Pean, mul on vedanud – mul on hea eeskuju, mu enda ema.

Minul vastupidi. Pean end heaks emaks, sest halva supernäide on mul endal silme ees.

Esimene laps sündis, kui olin 22. Tunnistan, et olin kehv ema. Olin ise veel laps.

Teine laps sündis, kui olin 35. Kõik on teisiti.

Emadeks ju ei sünnita.

Sain lapse väga noorelt. Koguaeg oli kiire kuhugi – õppisin, töötasin, kasvatasin teda üksi. Laps on väga iseseisev aga ise tunnen tohutut süüd, et ei olnud alati kõrval õpetamas, suunamas, kasvatamas. Lapse meelest olen hea ema, vaatamata kõigele oleme lähedased aga see tohutu süütunne ei kao kuskile. Lapsed on ainult hetke väikesed, ei osanud seda õigel ajal nautida.

Mina pean ennast väga heaks vanemaks. Ma jagan lastele piisavalt armastust ja tähelepanu, samas sunnin neid ka iseseisvalt tegutsema. Pakun neile nii mitmekülgseid kogemusbaasi arendavaid tegevusi, reise, kontserte, mida iganes kui ka igavat tegevustevähest aega. Annan neile edasi kõik enda oskused, suunan huviringidesse, et nende oskusbaas laieneks veelgi, et neil oleks kergem aru saada, mis võimalused elus on ja milline eriala neile võiks enim sobida. Pakun neile nii nutiaega, et nad oleksid tehnika arenguga kursis, aga ka nutivaba aega ja luban neil igavust tunda, annan neile ka rutiinsemaid ja tüütumaid kohustusi. Õpetan, et vabadusega kaasneb ka vastutus. Õpetan neid eelarvet pidama, rahaga ümber käima. Õpetan neid end tagant sundima, mitte kogu aeg mugavustsooni jääma ja näitan kuidas saavutuse tunne tasub selle vaevanägemise ära. Samas ei suuna neid liialt vaid luban ise valida ka, millega oma aega täita. Kogu aeg püüan tasakaalustada tegevusi, et oleks nii ühte kui teist, nii sundust ja vaeva ja rutiini, kui ka vabadust ja isetegevust ja loomingut ja aega lihtsalt vedeleda ja igavleda. Ja püüan ka pubekatega jääda selleks, kellele nad oma muresid võivad rääkida.

Laps peab mind heaks emaks aga tal ei ole ka kogemust teiste vanematega 🙂

Ei pea end heaks emaks, kipun olema liiga kärsitu ja kannatamatu. Veedan lapsega küll palju aega koos ning tegutsen temaga aga olen sageli närviline ja tunnen, et võiks anda lapsele rohkem tähelepanu kui ta seda saab.