Esileht Pereelu ja suhted kas peaksin loobuma abiellumisest,kui täiskasvanud laps seda ei taha.?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 72 )

Teema: kas peaksin loobuma abiellumisest,kui täiskasvanud laps seda ei taha.?

Postitas:

Minu lapsed on täiskasvanud,elavad oma elu.Külastavad mind aastas kolm,neli,viis korda.Elu on neil kiire.Nüüd leidsin kaaslase,kes soovib minuga abielluda ja jagada minu üksindust,rööme ja muresid.Pojale ei meeldi see,et abiellumise kuupäev on paika pandud.Mida teha?Kas vananeda üksinduses,sügisõhtutel kaaslaseks on fotod lastest ja mõningad telefonikõned lastelt.?

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.08 10:25; 12.08 16:03;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Abiellu, kui tahad. Paljugi, mis pojale ei meeldi, ega poeg sinu elu ela. Tal oma sõltumatu elu.

+27
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on sinu valik, ilmselt tead vastust ka. Usalda ennast elama oma enda elu.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas ilma abiellumata siis suhe lõpeb?
Kuidas poeg põhjendab seda vastuolemist?

+8
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.08 10:56; 12.08 13:38; 12.08 14:04; 12.08 16:00; 12.08 16:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis see abiellumine sulle annaks. Mida annab kaaslasele? Poeg kardab pärandusest ilma jääda? Muud vastuseisu põhjustavat ma ei suudaks aru saada, mis peaks pojal olema selle vastu, et ta ema vanaduses üksi(k) ei ole.

+9
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.08 11:01; 12.08 18:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis see abiellumine sulle annaks. Mida annab kaaslasele? Poeg kardab pärandusest ilma jääda? Muud vastuseisu põhjustavat ma ei suudaks aru saada, mis peaks pojal olema selle vastu, et ta ema vanaduses üksi(k) ei ole.

Mulle tuli ka esimese asjana meelde laste pärandiosa võimalik vähenemine, aga sellest veelgi lihtsam põhjus on see, et ema uus mees pojale lihtsalt inimesena ei meeldi.

Tütred vist mõtlevad teisiti, et hea, kui emal keegi toeks kõrval on. Poeg aga võib ema uues mehes näha pigem konkurenti. Eriti siis, kui isa surnud on.

Minu vanemad on lahutatud ja mul naisena meeldib millegipärast ema elukaaslane tunduvalt rohkem kui isa oma:)

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 12.08 11:08; 12.08 13:14; 12.08 13:47; 12.08 16:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Poeg kardab pärandusest ilma jääda?

Ma kardan ka, et pojal tekkis papiprobleem. Ise näeb ema paari kuu tagant, aga tema elu kipub majandama.
On ta selle mehega üldse kohtunud?

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.

Poeg võib karta, et partner kasutab Sind ära. Natuke viitab Sinu jutt ka sellele – selleks, et armsa inimesega koos veeta vanaduspäevi, ei pea temaga tingimata abielluma ju. Ehkki võib, aga see ei ole eeldus. Mis on pannud Sind nii arvama? Varalised suhted rääkige enne abielu kindlasti selgeks.
Olen olnud üle 70-aastaste inimeste pulmas ja miks ka mitte. Aga oma ema eelistab visiitsuhet ja olen sellega väga rahul, nii on suurem tõenäosus, et kaks väljakujunenud isiksust omavahel paremini klappida saavad. Abielu puhul kardaksin küll, et jama oleks tulemas rohkesti ja senine idüll kaoks.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

aga kas poeg sind samas küsimuses võtaks kuulda?
kui sa talle samamoodi ütleks, et ela niisama, mis see abiellumine ikka annab jne

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.08 11:45; 12.08 16:41; 12.08 20:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Varalised seisud lepingutega lahku. Sul on oma lapsed- nemad on kõige lähemad!
Ja siis vaata, kas abielu endiselt päevakorda jääb. Ka meie eas(lapsed suured) on varajahtijaid ja käpa peale panijaid palju, oma arust hirmus kavalad. Mõni on ihne, mõni naistemees või puruhaige, vägivaldne, mõni lihtsalt lame inimene. Oleme ausad- mehi (kaasa arvatud, aga vbl just häid mehi) jääb eaga vähemaks. Ja enamasti on nad abielus või kooselus.
Mingit varade segamist ma küll ei korraldaks.
PS
Kõigil poegadel ei ole ema hõivamise kompleksi. Mõned muretsevad täiesti ratsionaalsetel põhjustel vanemate pärast- eriti kui ema veab juttu: kas siis mina pean üksikuna vananema, ainsaks põhjenduseks et lapsed ju seltsi eriti ei paku.

+13
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.08 12:21; 12.08 14:49; 12.08 20:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Varalised seisud lepingutega lahku.

No need varalepingud kehtivad siis, kui lahutatakse. Kui üks abikaasa sureb, on automaatselt seadusjärgselt lesk 50% pärija ja ülejäänud 50 läheb jagamisele. See kehtib surnu kogu vara suhtes, ka abielueelse vara suhtes. Sellest (vist?) päästab vaid surnu testament? kus on öeldud, et abikaasa ei päri midagi. Aga ka selle testamendi olemasolul on lesel kui seadusjärgsel pärijal õigus see testament kohtus vaidlustada ja segadust on küllalt ja enne kohtuotust ei saa siis ka lapsed oma pärandiosa kätte.
Peale selle võib poeg karta ka seda, et uus mees survestab/mõjutab tema ema oma praegust vara realiseerima ja kulutama, st näiteks et ema müüb mingi kinnisvara maha jne, et oma mehega kenasti edasi elada (ja nt ostavad kahepeale midagi muud, millest siis pool on ju mehe oma), ja see poeg siis jääb kunagi pärijana sellest ilma, kui seda vara siis enam olemas ei ole.
Nii et mina arvan küll, et täiskasvanud, oma elu elaval lapsel muid tegureid peale raha eriti olla ei saa. Mingit ‘emast ilmajäämist’ ja ‘armukadedust’ ma suure poja puhul küll tõsiselt ei võtaks.

+13
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.08 12:39; 12.08 13:30; 12.08 17:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida teha?
Alustuseks räägiks oma pojaga, miks ta täpsemalt abiellumise vastu on.
Ja tegelikult uuriks ma ka selle kaaslase käest, kas ta ilma abiellumata ei taha muresid ja rõõme jagada. Ja kui see variant talle ei sobi, siis oleks minu jaoks tegu juba punase tulega. Murede ja rõõmude jagamiseks pole vaja ametlikult abielluda, pole vaja isegi igapäevaselt koos elada. Kui kaaslane soovib kooselu ainult juhul kui abiellutakse, siis ma kahtlustaks, et tal on mingid varjatud plaanid. Nt. soovib elamispinda. Igal juhul ei paneks ma enda lapsi tulevikus olukorda, kus nad peavad hakkama päranduse üle vaidlema ja seda nende jaoks võõrastega jagama.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga kas keskealine ja vanem inimene ei peakski mõtlema eelkõige enda tulevikule ja siis lastele? Ja alles siis uuele elukaaslasele. Kui vanem on üksik (nt abikaasa surnud), siis selle abielu kestel loodud vara peakski jagunema võrdselt üleelanud abikaasa (sinu) ja sinu laste vahel. Ehk kui sul on mingit vara, siis oleks õiglane pool sellest vormistada nüüd enne uue abielu sõlmimist laste nimele. Ja alustada uut elu uue mehega oma varaga.
Ma olen küllalt kuulnud lugusid, kus eluaeg koos elanud peres üks kaasadest abiellub uuesti ja siis läheb lastele kuuluv vara hoopis uuele vanamehele ja selle lastele, oma täiskasvanud lapsed ei näe pennigi.
Pooldan ka mõtet, et teha testament ja varalahusese leping ja vaadata siis, kas abiellumise soov säilib.

+7
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 12.08 12:58; 12.08 14:15; 12.08 22:10; 13.08 08:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Murede ja rõõmude jagamiseks pole vaja ametlikult abielluda, pole vaja isegi igapäevaselt koos elada. Kui kaaslane soovib kooselu ainult juhul kui abiellutakse, siis ma kahtlustaks, et tal on mingid varjatud plaanid. Nt. soovib elamispinda.

Äkki on tegemist 45-50-aastaste inimestega, kes soovivad veeel lapsi saada. Ja nagu Perekoolis sageli õpetatakse, siis ei mingeid lapsi enne abielu:)

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 12.08 11:08; 12.08 13:14; 12.08 13:47; 12.08 16:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga kas keskealine ja vanem inimene ei peakski mõtlema eelkõige enda tulevikule ja siis lastele? Ja alles siis uuele elukaaslasele. Kui vanem on üksik (nt abikaasa surnud), siis selle abielu kestel loodud vara peakski jagunema võrdselt üleelanud abikaasa (sinu) ja sinu laste vahel. Ehk kui sul on mingit vara, siis oleks õiglane pool sellest vormistada nüüd enne uue abielu sõlmimist laste nimele. Ja alustada uut elu uue mehega oma varaga.

Ma olen küllalt kuulnud lugusid, kus eluaeg koos elanud peres üks kaasadest abiellub uuesti ja siis läheb lastele kuuluv vara hoopis uuele vanamehele ja selle lastele, oma täiskasvanud lapsed ei näe pennigi.

Pooldan ka mõtet, et teha testament ja varalahusese leping ja vaadata siis, kas abiellumise soov säilib.

Mina jällegi (ma 50, mul 3 täiskasvanud last) ei arva, et ma pean oma lastele raha või vara jätma. Nemad elavad oma elu ja teenivad oma raha. Minu raha on minu oma ja parem investeering on see alles jätta, et lapsed mu hooldekodu arvete pärast ei muretseks. Et siis saab mu vara realiseerida ja nad ei peaks omast taskust maksma.
Vanemal ei ole kohustust oma lastele midagi pärandada.

+30
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.08 12:39; 12.08 13:30; 12.08 17:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mitu vastajat siin leiab, et kõigepealt peab ikka lastele mõtlema ja nemad on kõige lähedasemad, alles siis mees.
No ma ei tea – kui lapsed on oma elu peal ja kohtuvad emaga loetud korrad aasta jooksul, on nad siis puhtalt sellepärast lähedasemad kui mees, kellega igal õhtul koos voodisse minnakse?
Kui siin loos see uus mees just pätt, joodik ega vägivaldne pole, siis poeg on lihtsalt egoist. Ja üritab justnimelt vähendada tõenäosust selleks, et uus mees kunagi ehk ema varale pretendeerib.
Isegi kui inimene oma vara müüb ja selle eest lahedat elu elab, on see valik mis on inimese enda teha. Täiskasvanud laste eelistusi ei peaks kindlasti enda omadest ettepoole seadma. Paljude jaoks on iseenesestmõistetav, et vanemalt põlvkonnalt päritakse kinnisvara ise midagi vastu andmata.

+9
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi (ma 50, mul 3 täiskasvanud last) ei arva, et ma pean oma lastele raha või vara jätma. Nemad elavad oma elu ja teenivad oma raha. Minu raha on minu oma ja parem investeering on see alles jätta, et lapsed mu hooldekodu arvete pärast ei muretseks. Et siis saab mu vara realiseerida ja nad ei peaks omast taskust maksma.
Vanemal ei ole kohustust oma lastele midagi pärandada.

Nõme on ainult see, kui ema ja isa eluajal kogutud vara läheb lõpuks ema teise abikaasa lastele, muidu on tõesti ükspuha.

+13
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 12.08 13:36; 12.08 17:04; 12.08 17:49; 16.08 12:47;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võib kinkida korteri lastele, klausliga et ema saab seal surmani elada. Siis ei tohiks lapsed muretseda.

Kui nüüd abiellutakse ja naine sureb, siis võib lesk selle korteri müüa ja omale asemele uue korteri osta ja tulevikus mehe surma korral pärivad selle nö surnud naise vara mehe lapsed. Tundub ju ebaõiglane.
Võimalik. et see mees pole varatu ja olemas temalgi kinnisvara.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.08 10:56; 12.08 13:38; 12.08 14:04; 12.08 16:00; 12.08 16:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võib kinkida korteri lastele, klausliga et ema saab seal surmani elada. Siis ei tohiks lapsed muretseda.

Kui nüüd abiellutakse ja naine sureb, siis võib lesk selle korteri müüa

Ei saa, kui korter oli naisel enne abiellumist olemas.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 12.08 11:08; 12.08 13:14; 12.08 13:47; 12.08 16:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas täiskasvanud laps peaks loobuma abiellumisest, kui ema seda ei taha?

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 12.08 14:04; 12.08 14:18; 12.08 14:23; 12.08 14:36; 12.08 14:41; 12.08 14:44; 12.08 16:10; 12.08 18:55; 13.08 09:47; 13.08 09:59; 13.08 10:00; 13.08 10:02; 13.08 10:04; 16.08 12:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei saa, kui korter oli naisel enne abiellumist olemas.

No kui lesk pärib 50% siis on ikka korter poolmuidu käes.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 12.08 10:56; 12.08 13:38; 12.08 14:04; 12.08 16:00; 12.08 16:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi (ma 50, mul 3 täiskasvanud last) ei arva, et ma pean oma lastele raha või vara jätma. Nemad elavad oma elu ja teenivad oma raha. Minu raha on minu oma ja parem investeering on see alles jätta, et lapsed mu hooldekodu arvete pärast ei muretseks. Et siis saab mu vara realiseerida ja nad ei peaks omast taskust maksma.

Vanemal ei ole kohustust oma lastele midagi pärandada.

Nõme on ainult see, kui ema ja isa eluajal kogutud vara läheb lõpuks ema teise abikaasa lastele, muidu on tõesti ükspuha.

Täpselt. Mina ka leian, et eelkõige PEAB mõtlema enesele, st. enese ülalpidamisele vanas eas, hooldekoduarvete maksmisele jms. Ja SEEJÄREL oma lastele, ehk mõistlik oleks, et kui midagi minust järgi jääb, siis saavad selle MINU lapsed, mitte minu vanas eas leitud uue abikaasa pärijad. Elu näitab, et keskeas või vanaduses on inimesed pimedad ja kaitsetud kullakaevajate ees.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 12.08 12:58; 12.08 14:15; 12.08 22:10; 13.08 08:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Varalised seisud lepingutega lahku. Sul on oma lapsed- nemad on kõige lähemad!

Ja siis vaata, kas abielu endiselt päevakorda jääb. Ka meie eas(lapsed suured) on varajahtijaid ja käpa peale panijaid palju, oma arust hirmus kavalad. Mõni on ihne, mõni naistemees või puruhaige, vägivaldne, mõni lihtsalt lame inimene. Oleme ausad- mehi (kaasa arvatud, aga vbl just häid mehi) jääb eaga vähemaks. Ja enamasti on nad abielus või kooselus.

Mingit varade segamist ma küll ei korraldaks.

PS

Kõigil poegadel ei ole ema hõivamise kompleksi. Mõned muretsevad täiesti ratsionaalsetel põhjustel vanemate pärast- eriti kui ema veab juttu: kas siis mina pean üksikuna vananema, ainsaks põhjenduseks et lapsed ju seltsi eriti ei paku.

Selle, kellele pärandada, otsustab ikka inimene ise.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 12.08 14:04; 12.08 14:18; 12.08 14:23; 12.08 14:36; 12.08 14:41; 12.08 14:44; 12.08 16:10; 12.08 18:55; 13.08 09:47; 13.08 09:59; 13.08 10:00; 13.08 10:02; 13.08 10:04; 16.08 12:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida teha?

Alustuseks räägiks oma pojaga, miks ta täpsemalt abiellumise vastu on.

Ja tegelikult uuriks ma ka selle kaaslase käest, kas ta ilma abiellumata ei taha muresid ja rõõme jagada. Ja kui see variant talle ei sobi, siis oleks minu jaoks tegu juba punase tulega. Murede ja rõõmude jagamiseks pole vaja ametlikult abielluda, pole vaja isegi igapäevaselt koos elada. Kui kaaslane soovib kooselu ainult juhul kui abiellutakse, siis ma kahtlustaks, et tal on mingid varjatud plaanid. Nt. soovib elamispinda. Igal juhul ei paneks ma enda lapsi tulevikus olukorda, kus nad peavad hakkama päranduse üle vaidlema ja seda nende jaoks võõrastega jagama.

Uskumatu, kuhu me oleme jõudnud! Abiellumist peab kuidagi õigustama, mitte niisama kooselamist… Kui ma inimest armastan, siis loomulikult tahan ma, et ta elu oleks pärast minu surma võimalikult hea. Täiskasvanud lapsed on ju täies elujõus, aga lesk suure tõenäosusega vana ja haige. Küll aga oleks mõistlik määrata järelpärija(d), sest abikaasa suguvõsa ei peaks pärima.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 12.08 14:04; 12.08 14:18; 12.08 14:23; 12.08 14:36; 12.08 14:41; 12.08 14:44; 12.08 16:10; 12.08 18:55; 13.08 09:47; 13.08 09:59; 13.08 10:00; 13.08 10:02; 13.08 10:04; 16.08 12:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga kas keskealine ja vanem inimene ei peakski mõtlema eelkõige enda tulevikule ja siis lastele? Ja alles siis uuele elukaaslasele. Kui vanem on üksik (nt abikaasa surnud), siis selle abielu kestel loodud vara peakski jagunema võrdselt üleelanud abikaasa (sinu) ja sinu laste vahel. Ehk kui sul on mingit vara, siis oleks õiglane pool sellest vormistada nüüd enne uue abielu sõlmimist laste nimele. Ja alustada uut elu uue mehega oma varaga.

Ma olen küllalt kuulnud lugusid, kus eluaeg koos elanud peres üks kaasadest abiellub uuesti ja siis läheb lastele kuuluv vara hoopis uuele vanamehele ja selle lastele, oma täiskasvanud lapsed ei näe pennigi.

Pooldan ka mõtet, et teha testament ja varalahusese leping ja vaadata siis, kas abiellumise soov säilib.

Mina jällegi (ma 50, mul 3 täiskasvanud last) ei arva, et ma pean oma lastele raha või vara jätma. Nemad elavad oma elu ja teenivad oma raha. Minu raha on minu oma ja parem investeering on see alles jätta, et lapsed mu hooldekodu arvete pärast ei muretseks. Et siis saab mu vara realiseerida ja nad ei peaks omast taskust maksma.

Vanemal ei ole kohustust oma lastele midagi pärandada.

Sama siin. Miks peaks vanem oma lastele midagi pärandama? Võib loomulikult. Aga miks peaks täisealised, täies elujõus lapsed olema olulisemad vanaduspõlve kaaslasest?

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 12.08 14:04; 12.08 14:18; 12.08 14:23; 12.08 14:36; 12.08 14:41; 12.08 14:44; 12.08 16:10; 12.08 18:55; 13.08 09:47; 13.08 09:59; 13.08 10:00; 13.08 10:02; 13.08 10:04; 16.08 12:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi (ma 50, mul 3 täiskasvanud last) ei arva, et ma pean oma lastele raha või vara jätma. Nemad elavad oma elu ja teenivad oma raha. Minu raha on minu oma ja parem investeering on see alles jätta, et lapsed mu hooldekodu arvete pärast ei muretseks. Et siis saab mu vara realiseerida ja nad ei peaks omast taskust maksma.

Vanemal ei ole kohustust oma lastele midagi pärandada.

Nõme on ainult see, kui ema ja isa eluajal kogutud vara läheb lõpuks ema teise abikaasa lastele, muidu on tõesti ükspuha.

Täpselt. Mina ka leian, et eelkõige PEAB mõtlema enesele, st. enese ülalpidamisele vanas eas, hooldekoduarvete maksmisele jms. Ja SEEJÄREL oma lastele, ehk mõistlik oleks, et kui midagi minust järgi jääb, siis saavad selle MINU lapsed, mitte minu vanas eas leitud uue abikaasa pärijad. Elu näitab, et keskeas või vanaduses on inimesed pimedad ja kaitsetud kullakaevajate ees.

Uue abikaasa suguvõsa saab testamendiga välistada. Miks uus, vanas eas leitud abikaasa vähem pärandust väärib kui noor? Tal on tõenäoliselt enda elushoidmiseks-ravimiseks palju rohkem raha vaja. Siit kõlab läbi vanemate inimeste tunnete ja mõistuse halvustamine. Noor abiellub armastusest, aga vana saamahimust?

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 12.08 14:04; 12.08 14:18; 12.08 14:23; 12.08 14:36; 12.08 14:41; 12.08 14:44; 12.08 16:10; 12.08 18:55; 13.08 09:47; 13.08 09:59; 13.08 10:00; 13.08 10:02; 13.08 10:04; 16.08 12:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jällegi (ma 50, mul 3 täiskasvanud last) ei arva, et ma pean oma lastele raha või vara jätma. Nemad elavad oma elu ja teenivad oma raha. Minu raha on minu oma ja parem investeering on see alles jätta, et lapsed mu hooldekodu arvete pärast ei muretseks. Et siis saab mu vara realiseerida ja nad ei peaks omast taskust maksma.

Vanemal ei ole kohustust oma lastele midagi pärandada.

Nõme on ainult see, kui ema ja isa eluajal kogutud vara läheb lõpuks ema teise abikaasa lastele, muidu on tõesti ükspuha.

Selle jaoks on testament, kus määratakse järelpärijad. Kui noorem mees pere maha jätab ja abiellub, siis läheb ju ka pärandus hoopis uue abikaasa lastele. Miks seda keegi ei kritiseeri?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 12.08 14:04; 12.08 14:18; 12.08 14:23; 12.08 14:36; 12.08 14:41; 12.08 14:44; 12.08 16:10; 12.08 18:55; 13.08 09:47; 13.08 09:59; 13.08 10:00; 13.08 10:02; 13.08 10:04; 16.08 12:40;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult on nii nooruses kui vanaduses seda saamahimu ja kullaotsijaid. Lihtsalt hilisemas vanuses on slepp pikem- eelmised elud, lapsed, enda elulõpu hoolitsusvajadus. Kelle-mille eest vastutada, neid on rohkem. Ja on ka elukogemus, mille toel saaks enda jaoks tarku otsuseid teha. Saaks läbi mõelda ja rääkida küsimuse, mis esile kerkivad, kas siis endal või esitavad neid lähedased. Pareerimine, lihtsalt retooriliste küsimuste õhku viskamine või jonnakalt pimesiku mängimine ei ole mõistlik üheski eas.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 12.08 12:21; 12.08 14:49; 12.08 20:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No kui lesk pärib 50% siis on ikka korter poolmuidu käes.

Lesk pärib oma osa seadusjärgselt vaid siis, kui ei ole tehtud testamenti. Teemaalgatajal on rohkem kui üks laps, seega ei saa lese osa kuidagi 50% olla.

Kui teemaalgataja lapsed käivad ema vaatamas vaid paar korda aastas, siis on teemaalgataja enda asi, kas jätab lastele testamendiga midagi või mitte. Võibki ju kõik täitsa vabalt oma abikaasale pärandada.

Testamendi vaidlustamiseks võivad kõik huvitatud isikud kohtusse pöörduda, aga keegi ei garanteeri, et saadakse just neid rahuldav tulemus.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lapsed on täiskasvanud,elavad oma elu.Külastavad mind aastas kolm,neli,viis korda.Elu on neil kiire.Nüüd leidsin kaaslase,kes soovib minuga abielluda ja jagada minu üksindust,rööme ja muresid.Pojale ei meeldi see,et abiellumise kuupäev on paika pandud.Mida teha?Kas vananeda üksinduses,sügisõhtutel kaaslaseks on fotod lastest ja mõningad telefonikõned lastelt.?

Kas pojale ei meeldi see kuupäev või mis täpselt. Siin tasuks väga uurida, miks pojale ei meeldi su abiellumine. Äkki poeg näeb, et see mees tekitab sulle probleeme ja teeb sind õnnetuks. Vahel kõrvalolija näeb selliseid asju, mida ise ei näe. Eriti kui suhte algusest pole möödas 2-3 aastat. Algul on arumine suur, kus kehvad omadused tunduvad pisasjadena. Kõrvalolijale aga jäävad need omadused silma kohe ja kuna pole armumise udu, näeb teine, mis on selliste omaduste tulemus. Ehk su poeg näeb midagi, mida sina ei näe. Kui pojaga suhted head, siis las ta selgitab ja põhjalikult, miks ta on vastu. Loodetavasti pole see keegi netituttav, keda sa kohanudki pole.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 72 )


Esileht Pereelu ja suhted kas peaksin loobuma abiellumisest,kui täiskasvanud laps seda ei taha.?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.