Teema: Kas põhikooli lõpueksamid jäävad ära?

#3398217:

Või ainult riigieksamid?

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator

#3398239:

Mis vastust ta ikka leiab, kui just mingi selgeltnägijaga otseliini pole. Praegu ju veel pole mingit konkreetset infot peale selle, et 20.04 toimuma pidanud eesti keele riigieksam lükkub edasi. (Aga kuhu täpselt, ei tea). Mõni eksam võib ära jääda, aga keegi ei tea, kas ikka jääb või ei jää. Arvestades, et 20.04 eksam toimuva eksami parandamiseks läks 2 kuud hindajatel, siis kui eksam toimuks, ütleme 11.05 (ilmselt varaseim toimumisaeg, kui kool algaks alles 4.05, kuigi päris võimatu pole ka varasem aeg), siis saaks 11.07 tulemused. Ja siis saaks lõputunnistused ja saaks hakata koolidesse astuma. Kool peaks ilmselt õpetajate puhkused kuidagi ümber korraldama sel juhul (tehtav muidugi), sest kooli lõpetamise peab kinnitama õppenõukogu. Kõiki eksameid niimoodi edasi lükates muidugi lükkuks tulemuste saamine määramatusse kaugusse, aga tegelikult, kui 27.04 (vaheaja lõpp) või 4.05 (Repsi pakutud kooli alguse aeg) kool algaks, pole põhjust kõiki eksameid nii kaugele lükata. Kuigi saaks argumenteerida, et lapsed ei jõudnud koduõppel nii palju omandada, kui muidu oleks omandanud, (nt matemaatikas on ju ülesanded rasked ja õpetajaga pidev ja vahetu konsulteerimisvõimalus võib olla koduõppel ikkagi häiritud) ja seega tuleb eksamid ümber teha/ära jätta. Samas seda ilmselt ka teha ei taheta, vähemalt esialgu pole sellist otsust. Siis tekkiks ju küsimus, kas iga kõrgkool teeb oma eksamid, nagu ennevanasti, mismoodi talitavad sisseastujatega kutsekoolid ja mismoodi need eksamiteta lõpetavad lapsed üldse lõputunnistuse saavad (hetkel peab olema igalt riigieksamilt vähemalt 1 punkt, et lõputunnistust saada, kuigi programmi saab ka ümber ju seadistada) .

Mis ajast põhikooli lõpetajad kõrgkoolidesse astuvad?

Põhikoolieksamite kohta pole üldse mingit infot, aga nendega on selles mõttes lihtsam, et parandamine ei ole eriti pikk protsess. Samas tekib sama probleem: koduõppe tempo ei pruugi olla sama kiire, kui oleks olnud klassis, seega lapsed ei soorita eksamit äkki sama hästi (teemade kordamiseks jääb vähem aega, mõni oluline teema jääb läbi võtmata või võetakse läbi pealiskaudsemalt, kui muidu oleks seda tehtud) ja pinget on neil enne eksamit rohkem. Samas poleks põhikoolieksamite ärajäämine nii suur probleem: lapsed saavad gümnaasiumi ka ilma nendeta, kooli saaks mingi eriotsusega lõpetada ilma nendeta. Konkreetset otsust eksamite edasilükkamise kohta veel pole.

Eluterve oleks ära jätta. Lõviosa koolidest teeb sisseastumisel omi katseid või vestlusi ( nii kutsekad kui ülikoolid) Tunnistuse keskmisest piisab täiesti. Liiati, kui riigieksamite latt on punktine. Iga õppija seisab ikkagi iseenda eest ja kulgeb oma tegelikele teadmistele toetudes. Riigieksamid on lihtsalt üks pahn. Mõttetu ajakulu – kirjandeid/tekstiülesandeid parandab mingi grupp kusagil kaks kuud! Milleks?
Maaülikool on juba eelmisel perioodil lasknud sisseastujail matemaatikas testi sooritada.
Jne jne. Mõttetuid haridusametnikka hakatakse ehk ka kriisi valguses koondama.

Aga palun

https://www.innove.ee/uudis/eksamiperiood-lukkub-edasi-uued-eksamiajad-soltuvad-eriolukorra-kestusest/

#3398377:

vabalt saaks tunniplaane ümber teha, jätta kehalise-kunsti-muusika ära (nt hinnata A/MA) ja keskenduda suuremal määral eksamiainetele.

Väga vabalt just ei saa, kui teistel klassidel ka tunnid on, kuna aineõpetaja ei anna ju ainult 12. klassile tunde.

#3398276:

Eluterve oleks ära jätta. Lõviosa koolidest teeb sisseastumisel omi katseid või vestlusi ( nii kutsekad kui ülikoolid) Tunnistuse keskmisest piisab täiesti. Liiati, kui riigieksamite latt on punktine. Iga õppija seisab ikkagi iseenda eest ja kulgeb oma tegelikele teadmistele toetudes. Riigieksamid on lihtsalt üks pahn. Mõttetu ajakulu – kirjandeid/tekstiülesandeid parandab mingi grupp kusagil kaks kuud! Milleks?

Maaülikool on juba eelmisel perioodil lasknud sisseastujail matemaatikas testi sooritada.

Jne jne. Mõttetuid haridusametnikka hakatakse ehk ka kriisi valguses koondama.

Eriolukorras on ära jätmine ilmselt hea mõte, aga sellega, et lõpu- ja riigieksamid ka tavaolukorras halvad oleksid, ma ei nõustu. Olen tudeng ja mina olen küll tänulik, et mind võeti vastu just riigieksamite tulemuste alusel mitte keskmise hinde ega katsete. Samuti olen rahul, et pidin 9. klassi lõpueksameid tegema, sest need andsid riigieksamiteks hea ettevalmistuse.
Keskmise hinde vaatamine on halb mõte, kuna koolidel on väga suured taseme- ja hindamise ranguse vahed. Ühe kooli “kolm” võib vabalt olla teise kooli “viis”. Tean paljusid, kelle hinded läksid pärast koolivahetust oluliselt paremaks või halvemaks.
Riigieksam eesti keeles või matemaatikas mingi eraldi katse asemel on väga mugav nii sisseastujatele kui ka hindajatele. Mina küll poleks tahtnud pärast lõpetamist mingite katsetega tegeleda. Mu vanemad ei meenuta oma ülikooli astumist väga positiivselt, kuna nemad pidid seda tegema.

#3398734:

Nii et pole mõtet ennast veel rahustada, et mingi eksam ÄRA JÄÄKS…

Keegi polegi ju kindlalt öeldud, et ära jääks, lihtsalt antud olukorras võib seda juhtuda, kui nt 4. mail ka kooli ei peaks saama. Mingist hetkest tuleb ju piir ette, kuhu enam ei saa edasi lükata või muutub edasilükkamine mõttetuks. Mu arust on see piir kindlasti riigieksamite puhul juba enam-vähem käes 4. mai koolitulekuga. Mingit eksamit võib juunis teha, aga kui kõik juunis teha ja jätta eksamite vahele ka normaalsed vahed ja üritada sinna vahele siis veel pikkida põhikoolieksamid, siis läheb graafik absurdselt tihedaks. 9. klassi lapsed ka tahaksid ilmselt jaanipäevaks vähemalt tunnistused kätte saada ja millalgi peaksid veel gümnaasiumisse sisseastumiskatsed olema… Ühesõnaga tuleks sellest paras hullumaja nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks (kes neid sisseastumisteste ja 9. klassi eksameid parandama peavad).

#3399119:

tõsi riigieksameid tol ajal polnud. Samas erinevate ainete õpetajad ei paranda ju teiste ainete töid, seega peaks ka tänapäeval saama eksamid 3-5 päevaste vahedega teha.

Põhikoolieksameid parandab oma õpetaja, need saaks nii teha. Muidugi matemaatikaeksamit kukkus igal aastal niigi päris palju lapsi läbi, nüüd on karta, et see arv oleks suurem (mingi lünga koduõpe siiski võib jätta, vähemalt mõnele). Põhikoolieksamitulemused saab paari päevaga, sest parandab kool.
Riigieksameid parandab riiklik komisjon ju, mitte oma õpetajad. Kuna eesti keele eksami parandamine läheb kõige kauem, kuna see peab 600 sõna pikk olema (mõnel võib olla ka 1000 sõna, kuna mõnele ju meeldib heietada) ja pole ka eriti ühene, kirjand on juba üsna subjektiivselt hinnatav, lugemisülesande pikast tekstist arusaamise kontrollimiseks hinnatakse 3-4 küsimust, millele õpilane peab ka üsna pikalt vastama ja hindaja peab sellele sõnapudrule (mõni õpilane ilmselt hämab üsna korralikult) mingid loogilised punktid andma. Ei ole kindel, et nt komisjoni võetaks rohkem inimesi, et kiiremini parandatud saaks, kuna rahaga on ju ka kitsas. Kui arvestada, et parandamine kestab sama kaua kui eelnevatel aastatel, siis võibki öelda, et eesti keele riigieksami tulemused saaks teada alles kahe kuu pärast toimumisest, seega peaks eesti keele riigieksam hiljemalt mai lõpus ära toimuma. 1. juunil on ju põhikoolieksam ja pärast seda eesti keele õpetajad parandavad seda, traditsiooniliselt on nad olnud aga ka oma aine riigieksami komisjonis, vist moraalse toe mõttes ja sissejuhatavalt eksamikorraldust tutvustamas. Võõrkeele eksam ise kestab mingi 4 päeva (kuna osa sellest on suuline), seega kindlasti peab mõne eksami vahe olema pikem kui 5 päeva. Kuigi saaks muuta järjekorda, nii et võõrkeel oleks viimane eksam, seni on olnud viimane matemaatika.