põhjendad oma eriarvamusele jäämist ja juht nõustub, et eksis?
Mina pole see, kellelt sa küsid, aga kuna on avalik foorum, siis julgen ka vastata. Muidugi juhtub, et jään eriarvamusele ja põhjendan seda ja juht nõustub.
Küsimus on, et minu eriarvamused ei põhine mingil abstraktsel hirmul, vaid sellel, et juht on juht, mina olen selle töö spetsialist.
Kõik taandub siiski sellele, et teatud hüvesid ei saa sa niikuinii elus, kui ei soostu täitma mingeid reegleid. Minule ka üldse ei meeldi kellelegi näiteks raha anda, aga ikka annan lasteaiatasu ja rongipileti eest, kuigi mul on absoluutne eriarvamus selles suhtes, kas iga pisiasi peaks ikka maksma või näiteks võiks selle kulu katta riik või tööandja.
Oma peaga on ka mitut moodi võimalik mõelda. Otsustasite mitte näiteks vaktsineerida – palun, võtke vastu viljad. Otsustasite mitte näiteks alluda reeglile hambaid ravida – palun, siin on viljad. Otsustasite mitte end riidesse panna – palun, naiste rand on teie. Kardate lifte – palun, seal on trepp. Kardate söögikohtades toiduhügieeni – palun, lihtsalt ei lähe sinna.
Selles, et vastanduda näiteks reeglile, et vastutulijast möödutakse meie maal võimalusel paremalt, ei ole mingit tunnust eriti arenenud “oma peast”. See on lihtsalt tüütu. Püsi paremal või kõnni öösiti, kui sa miskipärast arvad, et su “oma pea” on midagi väärt.