Teema: Kas puhkate ilma pereta

Nnnoooo . . .

Ma olen aastaid juba puhanud Erathias. Telefon välja, internet välja, ux lukku & M&M VI või VII plaat arvutisse. Yle 56 tunni järjest ei saa, paraku, teadvus lahkub. Boonusena olen ma väga kõva uxe taga kolkimise tulemusena siiski alati olemas. Aga kuni teil kuskilt ei veritse & te muidu suremas ega õudselt õnnetud ei ole, sorri, ma saan sigatige olema, kui te mu puhkust takistate.

Viimasel ajal on muidugi tekkinud ka sihtkoht Tamriel. Aga ma eelistan Erathiat, seal ma juba tean, mis kus on.

& Sa nagu tõemeeli arvad, et sellise asja pärast — või paarix nädalax teisele mandrile sõitmise pärast, või mis iganes teeb minust taas tubli & armastava pereema — ei jää enam perega koosolemise aega? Ainult puhkuste ajal oledki elukaaslasega koos?

Ei.

Veedan igal suvel lausa mitu nädalat ilma meheta Eestis, lapsed on küll kaasas. Mehe kolleegid jah pööritavad selle peale imestusest silmi, aga noh, nende mure. Mehega saab jälle mujal puhatud.

puhkama peab sellest, millest väsinud ollakse

meil on sõbrannadega juba mõned aastad teemaks olnud nädal ilma meeste ja lasteta kord aastas.

eluolu on nii kiire ja see ongi meie nädal. mõni päev ei saagi hotellist välja, kuna oleme kõik kokku kellegi tuppa koondunud ja vatrame end segaseks. türgis ja kreekas pole me jah käinud. itaalia on plaanis, aga sinna tahaks me kõik minna kaheks nädalaks, mis siiani on raha taha pidama jäänud – ei taha minna ka poole seltskonnaga.

neid maid on palju, kus me käinud oleme just oma selstkonnaga. samas on teemaks meil ka mõnel aastal olnud nädalavahetused ainult n rootsi kruiisid või soomes kellelgi külas, kes eestist ära kolinud.

mehed meie peale viltu ei vaata ja sugulastest on savi 😀 sama ka mingitest töökaaslastest ja muudest tuttavatest.

samamoodi puhkusena läheb kirja meil oma meestega maale minek ja seal lastega kelgumäest alla kukerpallitades 🙂

kui me pere eelarvest ei leia seda raha, et mõni aasta minna puhkama kusagile soojale ja kaugele maale või n pariisi tagasi kogu perega, siis otsime odavama koha, kasvõi vanavanemate juurde paariks nädalaks. aga mu mees aktsepteerib seda, et mul on olnud sõbrannadega juba enne tema tulekut mu ellu iga aastane reis.
üksi reisides on ikka odavam kui terve pere sinna samma kaasa võtta alati. samuti ei oleks see reis enam sama mis enne nii minu jaoks kui ka mu sõbrannade jaoks kui iga kord mul mees ja lapsed kaasas oleks. ma ei suudaks oma tähelepanu päärata oma sõbrannadele ja nautida ise aega nendega sada protsenti, peaksin aega jagama.

lisaks saan veeta kvaliteetaega oma sõpradega, kellega iga päev isegi ei leia aega, et suhelda.

Ei kritiseeri kedagi, inimesed ongi erinevad. Lihtsalt tekitas mõtteid, et veidi üllatav on vahel lugeda, kuidas perekonna tekkega osade inimeste elus justkui väga vähe muutub.

Ma oleksin solvunud, kui mees teeks iga-aastast trippi koos sõpradega ja seetõttu meie perereisid lükkuvad järgmisesse aastasse või muutuvad kordi magedamaks.

Mul on siiani kahju (ja veidi süümepiinad), et ei saanud lapsi kaasa võtta, kui käisime koos teise paariga Hiiumaal. Kahjuks olid finantsid piiratud, mis tähendas ühe autoga minekut ja ka ööbimise peale poleks saanud eriti rohkem kulutada. Aga siiski on kahju, et lapsed ei saanud neid muljeid.

Samas ma ei ole mingi kanaema, kes ei suuda lasteta midagi teha. Tahaksin just nende silmaringi laiendada ja ühiseid elamusi saada, mis peret kokku liidavad. Küll on hea meenutada, et vaat mis seal juhtus jne.

Mul on 3 last ja abikaasa muidugi. Vanem laps on 13a nii et tema läheb enamus reisidel juba täiskasvanu hinnaga ja laste hinnad on ju ka tavaliselt 10-20% alla täishinnast. Tõesti EI SUUDA MAKSTA et kogu perega minna kuhu tahaks.

Mees mul reisida ei taha soojale maale basseini/rannapuhkusele. Tema jaoks on see mõttetu ja nõme. Mina tahan väga, ma naudin seda nii et aastaid me ei läinudki kuskile sest mees ei tahtnud. Üks hetk võtsin kätte ja ostsin reisi endale ja ühele lapsele ning läksime 2 nädalaks sooja päikese alla. Sealt see algas – iga aasta käin kas üksi või 1 või kahe lapsega kuskil soojal maal. Loomulikult maksan ma ise oma palgast enda ja laste reisid, ei maksa arvata et mees viskab mulle 1000¤ näppu et – kallis naine, mine reisi aga!

Üldiselt mees vist ilma minuta puhkamas otseselt käinud pole aga ta on käinud väga palju komandeeringutes ja sellest talle piisab. Tema jaoks on puhkus kodus päevad läbi magades. Mina nii ei taha jällegi.

P.S Igal õhtul peale tööd läheme me mehega koju oma laste juurde nii et ei maksa arvata, et nädal-kaks aastas üksi olemist kohe pere hülgamist tähendab.

Eestimaa peal suvel ringitiirutamist ma reisiks ei pea, siis on meil lapsed kaasas kui kuskile läheme. Aga jah, me ei telgi (vihkan seda!) ega jää kuskile hotelli Eestis ööbima (mees poleks nõus maksma sellise asja eest). Aga sel suvel mõtlesin et võtan lapsed ja lihtsalt tiirutame autoga ringi, ehk jääme kuskile turismitalusse ka ööseks aga Eestimaa nii väike, et põhimõtteliselt jõuab palju päevaga ära näha ja ööseks koju magama jõuab ka kui vaja.

Meie puhkame nii koos kui ka eraldi.
Mees käib oma sõpradega suusapuhkusel, nädal aega korraga. Suusatavad ja sõidavad lumelauaga.

Mina käin sõbrannadega soojal maal, ka nädalane reis.

Terve perega veedame talvel 2 nädalat soojal maal.
Mehega kahekesi teeme 1-2 pikka nädalavahetust mõnes Euroopa pealinnas.

Mehel on lisaks mõned tööreisid, kahel lapsel võistlusreisid.

Lapsed siis 3, 7, 12 ja 14.

Järgmine aasta tuleb suusapuhkust ilmselt muutma hakata, sest suuremad lapsed kibelevad isaga kaasa minema.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kuna lastega reisimine välismaale mõnda normaalsemasse kohta on väga kulukas (eriti \”lahe\” on osta paariaastasele lapsele praktiliselt täishinnaga pilet) ja ma pole nii rikas, et elada nii nagu siin kohe perekooli kanad enda perepuhkusi reklaamima hakkavad, siis on kuidagi välja kujunenud, et puhkame 3-4 aasta tagant. kahjuks. kui aga puhkame, siis täiega ja raha lugemata ja see on tõesti ka koos lastega tõeline nauding. meie nõuded puhkusele on muidugi ka suured: korralik sihtkoht teisel pool maakera, korralikud hotellid ning igaõhtune väljaskäimine koos spontaansete väljasõitudega. mingeid nädalavahetuse spaa-pakette ja eesti-puhkusi ei nimeta me puhkusteks, sest telefonid on ju siis ikka sees ja paratamatult ka internet igal pool kättesaadav koos töökaaslaste kõnede ja jamade klaarimistega.

ps! egiptusesse ja türki ei läheks ma ka siis mitte, kui tasuta saaks.

ps!! ei, ei puhka ilma pereta. kui minu mees sooviks oma puhkusi veeta ilma meieta, siis põhimõtteliselt on ainult aja küsimus, kui ma ta elamisest välja tõstan. käin mehega kaasas suurima hea meelega kalastusreisidel, seljakotimatkadel kui ka tööreisidel kui võimalust on. miinustage end oimetuks – minu luba olemas.[/tsitaat]

Ups, kui karm tädi, aga vot ei miinusta:P Küsimus, et miks mees ei võiks teha vahel puhkuse ilma pereta, et miks nii, et siis kohe lahustus…

puhkan nii perega, kui ka pereta. Lihtsalt mõningaid puhkuseid on pereta parem veeta.
Üldiselt puhkan perega 2x aastas – suusareis ja soojamaareis. Sellel viimasel tihti meest kaasas ei ole, kuna tema ei kannata lastega lihtsalt olemist.
Ja siis üks-kaks sellist puhkust, mida on lasteta või ühe osaga neist parem veeta.
Nt 1 lühem suusareis vanema pojaga (hetkel 13-a) koos. Kuna siis saan sellest reisist täislaksu – teda ei peaks ma kuskil mäe peal ootama nagu väiksemaid, ei pea kartma, et kui ära eksib, siis ei saa kodutee leidmisega hakkama, teeb kaasa kõik minu jaburdused jms.
Või siis puhkus sõbrannaga kahekesi, kus me ei sõltu kellsetki teisest, ei pea aega planeerima laste järgi jms.
Või siis matk, millele lapsed vastu ei pea. Või sukeldumine (seda õnneks saan koos vanema pojaga teha)

Minu isiklikuks puhkuseks on minu tööalased välislähetused (kokku u 2ndl aastas), millest üritan alati näpistada aega ka lõõgastumiseks.
Perega koos leiame aastast 2-4 nädalat aega tsivilisatsioonist välja lülitumiseks ja looduses olemiseks Eestis või välismaal.
Kokku on seda rohkem kui piisavalt.

huvitav, et puhkus võrdub enamusele reisimisega. meil on saarel suvekodu ja juuli ja augusti elame seal. see on puhkus – pikad hommikusöögid, rand ja meresport, pealelõunased pikad \”lõunasöögid\”, palju lugemist ja igasugu loomingulist tegevust.

vahel oleme ka asjalikumad – natuke ehitustööd ja korilust. augusti teine pool on ikka üks vahva konserveerimine.

me ei ole teinud mitteühtegi perereisi skandinaaviast kaugemale:). suvel on siinkandis tore ja talvel pole lihtsalt sellist aega või siis raha olnud.

küll aga oleme nii üksi kui paarikaupa käinud nii siin kui seal. 3-st lapsest 2 on õpingute tõttu ka pikemalt välismaal elanud.

meil on tore kokkuhoidev pere ja mingeid hüsteeriaid ei teki kui kellelgi on soov ennast natuke tuulutada. või kui keegi vajab puhkamiseks teistest eemal olemist.