Esileht Pereelu ja suhted Kas räägiksite oma ema ja isaga ebavõrdsest kohtlemisest?

Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )

Teema: Kas räägiksite oma ema ja isaga ebavõrdsest kohtlemisest?

Postitas:
Kägu

50-ndates inimene peaks olema suutnud elus nii palju saavutada, et pole vaja vabal ajal arvutada, palju vanemad on õde toetanud.

Jah, vanematel on üldiselt oma lemmikud, kas siis väetimad või võimekamad, keda ehk rohkem aidatakse aga nad toetavad täiskasvanuid lapsi, kellel on oma elu siiski tavaliselt enda töö ja vaevaga teenitud vahendite arvelt ning eraldi leibkonna täiskasvanud lastele ei peaks see küll muret valmistama! Alatu on olukord siis, kui näiteks vanade juures elab laps, kes neid aitab ja elamist kaasajastab aga elamine otsustatakse jätta teisele lapsele aga kui toetatakse ja antakse näiteks laenu, siis pole küll kellelgi teisel mingit arvamust õigus avaldada. Ülalpidamiskohustus tekib lapsele juba sellega, et vanemad on ta täiskasvanuks kasvatanud, võimaldanud hariduse jne.

Aga minna pensionieelikuna vana ema juurde jutuga, et mind häirib, et sa mu õde rohkem toetad, kindlasti mina nii ei käituks!

Siin on üks suur loogikaviga. Lapsed pole ise palunud endal siia ilma sündida. Seetõttu on vanemad alati “võlgu” oma lastele. Õiglane ja südameheadus on oma lapsi võrdselt kohelda. Kui annadki ühele 50 eurot, siis pakud teisele ka. Pane tähele, et kui oled lahke, siis kasvavad ka lapsed lahkeks. Tõenäoliselt keelduvadki sellest 50st eurost.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

50-ndates inimene peaks olema suutnud elus nii palju saavutada, et pole vaja vabal ajal arvutada, palju vanemad on õde toetanud.

Jah, vanematel on üldiselt oma lemmikud, kas siis väetimad või võimekamad, keda ehk rohkem aidatakse aga nad toetavad täiskasvanuid lapsi, kellel on oma elu siiski tavaliselt enda töö ja vaevaga teenitud vahendite arvelt ning eraldi leibkonna täiskasvanud lastele ei peaks see küll muret valmistama! Alatu on olukord siis, kui näiteks vanade juures elab laps, kes neid aitab ja elamist kaasajastab aga elamine otsustatakse jätta teisele lapsele aga kui toetatakse ja antakse näiteks laenu, siis pole küll kellelgi teisel mingit arvamust õigus avaldada. Ülalpidamiskohustus tekib lapsele juba sellega, et vanemad on ta täiskasvanuks kasvatanud, võimaldanud hariduse jne.

Aga minna pensionieelikuna vana ema juurde jutuga, et mind häirib, et sa mu õde rohkem toetad, kindlasti mina nii ei käituks!

Siin on üks suur loogikaviga. Lapsed pole ise palunud endal siia ilma sündida. Seetõttu on vanemad alati “võlgu” oma lastele. Õiglane ja südameheadus on oma lapsi võrdselt kohelda. Kui annadki ühele 50 eurot, siis pakud teisele ka. Pane tähele, et kui oled lahke, siis kasvavad ka lapsed lahkeks. Tõenäoliselt keelduvadki sellest 50st eurost.

Aga kui pole võimalik nii palju aidata? Kas siis jätta ka abivajav laps abistamata, et muidu oleks ebavõrdne?

Ostsin just tütrele (7a, mitte täiskasvanu) hunniku uusi pluuse, sest kasvab ju. Kas oleks pidanud ka 5aastasele uued riided ostma, et oleks võrdne – kuigi tal pole vaja?

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

50-ndates inimene peaks olema suutnud elus nii palju saavutada, et pole vaja vabal ajal arvutada, palju vanemad on õde toetanud.

Jah, vanematel on üldiselt oma lemmikud, kas siis väetimad või võimekamad, keda ehk rohkem aidatakse aga nad toetavad täiskasvanuid lapsi, kellel on oma elu siiski tavaliselt enda töö ja vaevaga teenitud vahendite arvelt ning eraldi leibkonna täiskasvanud lastele ei peaks see küll muret valmistama! Alatu on olukord siis, kui näiteks vanade juures elab laps, kes neid aitab ja elamist kaasajastab aga elamine otsustatakse jätta teisele lapsele aga kui toetatakse ja antakse näiteks laenu, siis pole küll kellelgi teisel mingit arvamust õigus avaldada. Ülalpidamiskohustus tekib lapsele juba sellega, et vanemad on ta täiskasvanuks kasvatanud, võimaldanud hariduse jne.

Aga minna pensionieelikuna vana ema juurde jutuga, et mind häirib, et sa mu õde rohkem toetad, kindlasti mina nii ei käituks!

Siin on üks suur loogikaviga. Lapsed pole ise palunud endal siia ilma sündida. Seetõttu on vanemad alati “võlgu” oma lastele. Õiglane ja südameheadus on oma lapsi võrdselt kohelda. Kui annadki ühele 50 eurot, siis pakud teisele ka. Pane tähele, et kui oled lahke, siis kasvavad ka lapsed lahkeks. Tõenäoliselt keelduvadki sellest 50st eurost.

Aga kui pole võimalik nii palju aidata? Kas siis jätta ka abivajav laps abistamata, et muidu oleks ebavõrdne?

Ostsin just tütrele (7a, mitte täiskasvanu) hunniku uusi pluuse, sest kasvab ju. Kas oleks pidanud ka 5aastasele uued riided ostma, et oleks võrdne – kuigi tal pole vaja?

See viimane näide oli juba demagoogia. Kindlasti vajab ka 5-aastane riideid. Riided on üldse esmavajadus ja lapsevanema kohustus tagada.

Aga muidu jah, võrdselt tuleks ikka näidata toetust, niipalju kui see võimalik on või siis jätta üldse toetamata. Mitte nii, et ühele annan korteri, teisele midagi.

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui pole võimalik nii palju aidata? Kas siis jätta ka abivajav laps abistamata, et muidu oleks ebavõrdne? Ostsin just tütrele (7a, mitte täiskasvanu) hunniku uusi pluuse, sest kasvab ju. Kas oleks pidanud ka 5aastasele uued riided ostma, et oleks võrdne – kuigi tal pole vaja?

5 aastane ei kasva?? Hunniku pluuse seitsmesele? Ta jõuab ju enne välja kasvada neist kui kõik läbi kanda! See on ehe näide ebavõrdsest kohtlemisest. Noorem ei saa kunagi uusi riideid, sest vanemast jääb alati nii palju kandmata asju talle. Sa võid küll kindel olla, et kunagi see praegune viiene tuleb küsima sult sinu jaoks väga ebameeldivaid küsimusi.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui pole võimalik nii palju aidata? Kas siis jätta ka abivajav laps abistamata, et muidu oleks ebavõrdne? Ostsin just tütrele (7a, mitte täiskasvanu) hunniku uusi pluuse, sest kasvab ju. Kas oleks pidanud ka 5aastasele uued riided ostma, et oleks võrdne – kuigi tal pole vaja?

5 aastane ei kasva?? Hunniku pluuse seitsmesele? Ta jõuab ju enne välja kasvada neist kui kõik läbi kanda! See on ehe näide ebavõrdsest kohtlemisest. Noorem ei saa kunagi uusi riideid, sest vanemast jääb alati nii palju kandmata asju talle. Sa võid küll kindel olla, et kunagi see praegune viiene tuleb küsima sult sinu jaoks väga ebameeldivaid küsimusi.

Millisel hetkel varem ostetud ja kandmata jäänud asjad mitte-uueks muutuvad?

Ma ostsin oma laste jaoks neli suurust kummikuid ette ära – seega pole mu vanemalgi (6a) lapsel lootust saada uusi kummikuid enne, kui jalg 36st suuremaks kasvab.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võib-olla on õde lihtsalt toredam ja lahkem inimene kui teemaalgataja, kes kiivalt iga vanemate sendi kulutamisel silma peal hoiab?

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõbranna elas oma kolme lapsega oma vanemate seljas – lapsed said hoitud, ema tassis kottidega süüa, andis laenu jne. Aga kui vend sai lapse ja ema hakkas seal last hoidmas käima  – oli kohe teemaks, vaene ema peab seal nüüd last hoidmas käima. Tuletasin siis temale meelde, kui palju tema jaoks ema tegi ja toetas.

Teisel jätsid vanemad oma maja ühele lapsele, teine jäeti kõigest ilma – aga temal on ju korter.  See, et poeg ei viitsinud kodust välja kolida ja oma naisi sinna elama tõi andiski eelise. Õde aga võttis laenu, ostis korteri ja jäigi pärandist ilma.  Pärast muigas, et oleks pidanud ka mehe ja kahe lapsega sinna majja jääma.

 

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma räägiksin oma murest võtmes “Tulevikku silmas pidades…”. Ja siis kannaksin ette faktid: kui palju on sind aidatud, kui palju on õde aidatud. Selle tagajärjel, et õde on nii palju poputatud ja seda tehakse jätkuvalt, ei kavatsegi ta midagi ette võtta, et oma elujärge parendada – mugav on ju. Sinu jaoks tähendab see seda, et kui vanemad on väga väetid, langeb sulle kõige suurem hoolduskoormus, sest lisaks vanematele on üks äpu juures, kes oma eluga hakkama ei saa.

Õiglane oleks see, et keda on kogu aeg ainsana toetatud, panustab vanemate hoolitsemisse rohkem. Ometi võib arvata, et sellega õde toime ei tule ja just kõige püüdlikumat ja tublimat “karistatakse” sellega, et ta kohustusi juurde saab. Vanemad on kaasa aidanud õe abitusele ja see on fakt – mida külvavad, seda lõikavad. Kogu olukord on sinu suhtes ebaõiglane ja sa muretsed põhjendatult, mis hakkab saama tulevikus. See, mida nemad seal omakeskis pusserdavad, mõjutab kokkuvõttes ka sind. Sul on õigus oma rahulolematust väljendada.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tundub, et laste toetamine ongi väga suvaline. Paraku teeb selline ainult ühe lapse eelistamine väga haiget. Ämmal on 2 last, vanem on poeg ja pesamuna tütar. Poeg ja pojalapsed elavad ämma kodu ligidal, tütar elukaaslase ja 2 lapsega välismaal. Ämm hoidnud pidevalt ainult tütre lapsi, nii oma kodus kui sõitnud välismaale. Kõik puhkused ja koolivaheajad veedab tütar oma perega oma ema juures, poeg  on must lammas ja saagu  ise hakkama. Ei käi see toetamine ega isegi vaid tahtmist eeldav lastelaste hoidmine vajaduse, ligidal elamise ega ammugi õigluse järgi, vaid kes võimukam ja valjuhäälsem, selle tujude järgi pere tantsib. Julm.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, et vanemad tahavad just seda laiska hädapätakat premeerida. Mina suhtun ka mõnes mõttes lastesse erinevalt, sest on näha,  et üks oskab rahaga paremini ümber käia  ja on kohusetundlikum kui teised. Ja kindlasti on plaan parem osa maisest varast just sellele lapsele anda. Mis mõtet on anda vara inimesele, kel pole  motivatsiooni või mõistust sellega midagi peale hakata.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täiskasvanud lapsi ei peaks üldse vanemad rahaliselt toetama. Laste hoidmine on iseasi, siis säilib põlvkondade vaheline side.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

laiska hädapätakat

Laisk ja hädapätakas on ta ju ainult teemaalgataja silmis, kes põleb igavese kadeduse tules…

0
-1
Please wait...

Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas räägiksite oma ema ja isaga ebavõrdsest kohtlemisest?