Teema: Kas RAM-s ka mõni tasuta koht

#3321912:

#3321901:

See loosijutt on jah kogu aeg olnud

#3321901:

Mis aga häiribki see hämamine mingist loosist, aus ja normaalne oleks öelda, et kool teebki juhtkonna tasandil ise otsused, kes vastu võetakse

Miks sa siis levitad seda loosijuttu ja usud turu peal kuuldud häma?

Võtsin RAM kooli põhikirja lahti ja selgelt on öeldud, et vastuvõtt konkursi korras, mida korraldab vastuvõtukomisjon.

Turu pealt ma seda jama ei võtnud, ikka konkreetselt saadetud e-kirjast. Ära saa valesti aru, mul ei olegi ühtegi probleemi, et lapsele nö loosi õnn ei naeratanud, vaid see loosi jutt seal teates võiks nüüdseks küll ära jääda. Ei osutunud valituks, oleks konkreetne ja aus vastus. Tean suurepäraselt oma lapse nõrkusi ja tugevusi. Sest vestluses öeldi ka, et eelkõige eelistatakse neid lapsi, kellel õed ja vennad koolis, personali st õpetajate lapsi ning siis ülejäänud. Tõenäoliselt me ei sattunudki sinna loositavatesse nimekirja, sest seal ees oligi juba suur hulk andekamaid ja sotsiaalselt küpsemaid lapsi. Minu tuntud inimeste lapsed jutt tuleneb sellest, et ei olnud neil kellelgi eelnevalt õde või venda koolis ees õppimas, aga tõesti väga suurele hulgale see “loosi õnn” naeratas (vähemalt sel aastal), siis mida sellest järeldada? Olen ka endise õpeatajaga rääkinud, siia ma seda juttu ei hakka kirjutama. Kuid ma hindan ausust ning see mingi ähmane loosimine jne võiks tõesti olemata olla.

Miks tekitab pahameelt see, kui erakool endale õpilasi ja peresid valib? See on ju normaalne… seal koolis käimine nõuabki perelt lisapühendumist, eriti veel algklassides. Väga tihti erinevad üritused, käigud jne, kuhu oodatakse tervet peret ja seda päevasel ajal. Kes korraldab lastele ringe, kes annab tunde, kes toetab nõu ja jõuga. Kõigile peredele see ei sobigi, see pole lihtsalt selline kool, kuhu viin hommikul lapse ära ja siis teda seal õpetatakse…
Eks see eliitkooli katsetamine on ka üks loterii-allegrii, tegelikult ei saa neid 6aastaseid teadmiste järgi reastada, tarkus tuleb alles hiljem välja. Ja alati on need lapsed, kes tuleb vastu võtta:)

#3322385:

Kirjutan kahe käega alla täna kell 12.30 kirjutatud postitusele RaM-is käiva lapsevanema kogemusele ja arusaamale ning annan alljärgnevaga teada ka meie pere kogemuse läbi vastuse antud teema osas.

Kuna meie perest on tänaseks RaM-is käimas kolm last ning meil seljataga pikk koostöö antud kooliga alates eelkoolist, siis julgen arvata, et meie kogemus ja nägemus antud kooli saamise osas on pädev siinkohal oma arvamust avaldama.

Nii nagu maailm on pidevas muutumises, on seda ka lapsed ja kool. 11 aastat tagasi kui alustas RaM eelkoolis kooliteed meie esimene laps, siis oli kool ise ka alles umbes 9 aastane ning kooli sissesaamiseks pidid kõik pered läbima tutvumisvestluse (täpselt samal kujul nagu ka täna – eesmärgiga välja selgitada, et kas kool ja vanemad mõistavad ühtemoodi kodu ja kooli koostööd ja seda just oma aja ja oskuste panustamise mõttes). Lisaks tutvumisvestlustele pidi meie laps läbima 11.aasta eest ka nö klassitunni, kus koos teiste lastega pidi puzzlet kokku panema, koolipingis istudes koos teiste lastega lugema vist ühe lause, midagi värvima ja arvutama u 10 tehet – ei midagi üle mõistuse käivat ja kuna tegime samal ajal sissesaamiskatsed ka kesklinna koolidesse, siis olid RaM-i ülesanded ikka VÄGA lihtsad!!!). Kuna sel ajal polnud kooli õdesid-vendi nii palju, siis kogukonda kui sellist ei rõhutatud ja enamus lapsi saigi loosi teel sisse. Ka meile langes see õnn!

Kolm aastat hiljem, kui meie teine laps alustas eelkooliteed, oli aga kooli silmis õdede-vendade osakaal kasvanud selliseks, et soovides olla kogukonnakool ja tagada õdede-vendade ühes koolis käimine, öeldigi ausalt välja, et õed-vennad saavad kõik sisse ja kolmest paralleelist umbes kaks täituski vaid nendega. Ühe klassi jagu kohti läks aga seegi kord loosi.

Kolme aasta eest, mil alustas eelkoolis käimist meie kolmas laps, andis aga kool teada, ühel aastal, mil kõiki ankeeti täitnuid ei kutsutud tutvusmisvestlustele, vaid loositi eelnevalt neist ankeetidest vabade kohtade arv ankeete, kellega vesteldi (soovides sel moel säästa nii kooli personali kui soovijate aega – oli ju vabu kohti sel aastal õdedest-vendadest järel vaid alla 10, kuid tahtjaid vist üle 200), sündis vanemais suur pahameel ja kuluaarides räägiti kokkumängust ja millest veel… Seega otsustaski kool, et edaspidi tehakse kõigi soovijatega, hoolimata sellest kui palju vakantseid vabu kohti on, tutvumisvestlused (v.a kogukonnapered) ja siis alles toimub loos.

Eelpool keegi mainis nagu oleks eelkoolis käinud lastel eelis, siis julgeksin sellegi müüdi siin kummutada. Vähemalt viimased kolm aastat meie viimase lapse “katsetamise” ajast, on toimunud nö tutvumisvestlused kõigi nende peredega, kes pole kogukonnapered ja nö klassitunni situatsioonis laste vaatlused KÕIGI soovijatega (k.a kogukonna lapsed). Eelkooli laste osas on tõesti vaid see erinevus, et kui nad ON sel päeval koolis, mil nende tundi tullaks u 20 min vaatlema, ei pea nad enam sel tutvumisvestluse päeval klassitundi võõraste lastega läbima. Kui nad on aga haiged või muul põhjusel puuduvad, läbivad nad lisaks perevestlusele ka klassitunni situatsiooni antud veebruarikuisel nädalavahetusel.

Kolme aasta eest läbis meie tütreke ka eelkooli tunni raames selle vaatluse ning kuuldavasti oli selle sisu küll sama kerge kui 10-aasta eest tema vennal. Tol ajal sai ka eelkõpetajaga räägitud, et mida nad neis tundides vaatlevad, siis ütles meie õpetaja, et kool soovib nende vaatluste käigus veenduda, et lapsed on kooliks valmis ja seda just sotsiaalselt (kui keegi jääb käitumiselt silma, et on liiga noor, siis soovitatakse koolipikendust jmt). Õpetaja sõnul olla aga vähemalt 95% lastest küll kõik loosilapsed!

Ja vaadates oma laste klassikaaslasi ja nende peresid, siis julgen ka öelda, et vähemalt 80% on küll täiesti tavalised inimesed ja need 20%, kelle nimi või nägu on siit või sealt läbi käinud, leidub küll igas koolis.

Seega soovitaksin mina küll usukuda kooli kodulehel olevat juttu ja täita soovi korral avaldus ning loota imedesse. On ju selle kooli juhtmõte, et unistused muudavad maailma! Mis muud, kui avagem süda ikka usule ja unistustele… Hoian kõigile headele inimestele pöialt – RaM-is on tore ja seal ON toredad ja täiesti tavalised pered. Ausalt!

Heldeke, mis ninnu-nännu ajupestud tekst!

#3332939:

Meil ka mitme lapsega kogemus sellest koolist ja võin öelda, et see pole enam ammu see kool, mis kunagi oli. Lahkunud on väga paljud võimekad ja toredad õpetajad. Ninnu-nännu tekstide ja loosungite taha peidetakse ülbus ja ükskõiksus. Silmakirjalikkuses on see kool lausa meister. Eelmisel aastal näiteks täheldas tagasisde küsitluses lapsevanematest, et kool ei käitu vastavalt oma väärtustele. Jutt sellest, et kõik lapsed käituvad hästi ja on õpihimulised on ikka täiesti vale. Eks nad püüavad küll komplekteerida ühesuguste võimetega lapsi (nii palju siis sellest, et igaüks on milleski andekas), aga samas on nii mõnedki lahkunud ja kooli vahetanud, sest prominendi või pedagoogi laps ei lase õppida, on kiusaja jne. Üks selline laps, keda nt RAM usin tugispetsialist soovitas vaimselt alaarenenute kooli saata, õpib tänaseks edukalt ühes teises “kõrgete nõudmistega” koolis. Ehk teisisõnu, kõik pole kuld, mis hiilgab ning ka päikesel on plekid ????

Täpselt sama kogemus ja olen samuti pikaaegne lapsevanem. Lisaks veel erakordselt suur kaadrivoolavus, keegi ei vastuta oma töö eest. 2 õpetajat tegelevad juba pikalt tõsise koolikiusamisega, vanemad koostavad kirju, kogunevad kooli ja kõik käib samamoodi edasi. Tegelik koolielu on hoops midagi muud kui see ilus jutt, mida seal eriti hästi osatakse rääkida ja kirja panna. Osadel õpetajatel ei ole pedagoogilist haridust ja leiutavad tunnis jalgratast. Mõni õpetaja ei viitsi tunnis midagi teha, istub ja ülbitseb, kas te ise ei oska lugeda või. Väga paljudel keskkooli õpilastel on eraõpetajad, kes asja selgeks teevad, sest selle kooli kaader oskab ainult nõuda ja eriti mahukaid töid teha, mida väga-väga rangelt hinnata. Kool ise arvab, et nende õpilaste head tulemused on nende õpetajate töö, kuid tegelikult teiste Tallinna koolide õpetajate, kellelt massiliselt eratunde võetakse. Tegemist ei ole rumalate lastega ja seetõttu eratunde häbenetakse ja varjatakse.
Eelmisel aastal teatati koosolekul, et nüüd on keskkoolis kõik puudumised põhjuseta. Kui oled haige, siis on ka põhjuseta. Kui laps puudub, siis neid ei huvita miks. Puudumine on puudumine. Ja samal ajal räägivad, et nende koolis on individuaalne lähenemine. Tõsi, kevadel muudeti kõik põhjuseta puudumised: igasugune puudumine keskkoolis, mis sisuliselt on sama.
Algklassis võib seal koolis käia, kuid edasi ei soovita küll kellelegi. Ise väga kahetsen, et oma lapsed sinna kooli kunagi panin. Jäin samuti seda imeilusat muinasjuttu ja lubadusi uskuma. Loomulikult oleks võinud lapsed sealt koolist ära võtta, aga see ei ole nii lihtne, kui lastel on kujunenud oma sõbrad ja tutvusringkond, kes on igati toredad. Ja kogu aeg loodad, et ehk nüüd läheb paremaks.
Väga hästi on selles koolis arenenud kogu klassiväline tegevus ja igasugused üritused. Selles osas mingeid etteheiteid ei ole.

#3338412:

#3327333:

#3322385:

Kirjutan kahe käega alla täna kell 12.30 kirjutatud postitusele RaM-is käiva lapsevanema kogemusele ja arusaamale ning annan alljärgnevaga teada ka meie pere kogemuse läbi vastuse antud teema osas.

Kuna meie perest on tänaseks RaM-is käimas kolm last ning meil seljataga pikk koostöö antud kooliga alates eelkoolist, siis julgen arvata, et meie kogemus ja nägemus antud kooli saamise osas on pädev siinkohal oma arvamust avaldama.

Nii nagu maailm on pidevas muutumises, on seda ka lapsed ja kool. 11 aastat tagasi kui alustas RaM eelkoolis kooliteed meie esimene laps, siis oli kool ise ka alles umbes 9 aastane ning kooli sissesaamiseks pidid kõik pered läbima tutvumisvestluse (täpselt samal kujul nagu ka täna – eesmärgiga välja selgitada, et kas kool ja vanemad mõistavad ühtemoodi kodu ja kooli koostööd ja seda just oma aja ja oskuste panustamise mõttes). Lisaks tutvumisvestlustele pidi meie laps läbima 11.aasta eest ka nö klassitunni, kus koos teiste lastega pidi puzzlet kokku panema, koolipingis istudes koos teiste lastega lugema vist ühe lause, midagi värvima ja arvutama u 10 tehet – ei midagi üle mõistuse käivat ja kuna tegime samal ajal sissesaamiskatsed ka kesklinna koolidesse, siis olid RaM-i ülesanded ikka VÄGA lihtsad!!!). Kuna sel ajal polnud kooli õdesid-vendi nii palju, siis kogukonda kui sellist ei rõhutatud ja enamus lapsi saigi loosi teel sisse. Ka meile langes see õnn!

Kolm aastat hiljem, kui meie teine laps alustas eelkooliteed, oli aga kooli silmis õdede-vendade osakaal kasvanud selliseks, et soovides olla kogukonnakool ja tagada õdede-vendade ühes koolis käimine, öeldigi ausalt välja, et õed-vennad saavad kõik sisse ja kolmest paralleelist umbes kaks täituski vaid nendega. Ühe klassi jagu kohti läks aga seegi kord loosi.

Kolme aasta eest, mil alustas eelkoolis käimist meie kolmas laps, andis aga kool teada, ühel aastal, mil kõiki ankeeti täitnuid ei kutsutud tutvusmisvestlustele, vaid loositi eelnevalt neist ankeetidest vabade kohtade arv ankeete, kellega vesteldi (soovides sel moel säästa nii kooli personali kui soovijate aega – oli ju vabu kohti sel aastal õdedest-vendadest järel vaid alla 10, kuid tahtjaid vist üle 200), sündis vanemais suur pahameel ja kuluaarides räägiti kokkumängust ja millest veel… Seega otsustaski kool, et edaspidi tehakse kõigi soovijatega, hoolimata sellest kui palju vakantseid vabu kohti on, tutvumisvestlused (v.a kogukonnapered) ja siis alles toimub loos.

Eelpool keegi mainis nagu oleks eelkoolis käinud lastel eelis, siis julgeksin sellegi müüdi siin kummutada. Vähemalt viimased kolm aastat meie viimase lapse “katsetamise” ajast, on toimunud nö tutvumisvestlused kõigi nende peredega, kes pole kogukonnapered ja nö klassitunni situatsioonis laste vaatlused KÕIGI soovijatega (k.a kogukonna lapsed). Eelkooli laste osas on tõesti vaid see erinevus, et kui nad ON sel päeval koolis, mil nende tundi tullaks u 20 min vaatlema, ei pea nad enam sel tutvumisvestluse päeval klassitundi võõraste lastega läbima. Kui nad on aga haiged või muul põhjusel puuduvad, läbivad nad lisaks perevestlusele ka klassitunni situatsiooni antud veebruarikuisel nädalavahetusel.

Kolme aasta eest läbis meie tütreke ka eelkooli tunni raames selle vaatluse ning kuuldavasti oli selle sisu küll sama kerge kui 10-aasta eest tema vennal. Tol ajal sai ka eelkõpetajaga räägitud, et mida nad neis tundides vaatlevad, siis ütles meie õpetaja, et kool soovib nende vaatluste käigus veenduda, et lapsed on kooliks valmis ja seda just sotsiaalselt (kui keegi jääb käitumiselt silma, et on liiga noor, siis soovitatakse koolipikendust jmt). Õpetaja sõnul olla aga vähemalt 95% lastest küll kõik loosilapsed!

Ja vaadates oma laste klassikaaslasi ja nende peresid, siis julgen ka öelda, et vähemalt 80% on küll täiesti tavalised inimesed ja need 20%, kelle nimi või nägu on siit või sealt läbi käinud, leidub küll igas koolis.

Seega soovitaksin mina küll usukuda kooli kodulehel olevat juttu ja täita soovi korral avaldus ning loota imedesse. On ju selle kooli juhtmõte, et unistused muudavad maailma! Mis muud, kui avagem süda ikka usule ja unistustele… Hoian kõigile headele inimestele pöialt – RaM-is on tore ja seal ON toredad ja täiesti tavalised pered. Ausalt!

Heldeke, mis ninnu-nännu ajupestud tekst!

Ei ole ajupestud ma ühti, lihtsalt näen maailma ilusates värvides ja üritan näha maailmas vaid head. Mis ei tähenda aga seda, et kui midagi ei meeldi või ei sobi minu väärtushinnangutega, ma seda välja ei ütleks. Aga ju siis ON minu kolme lapsega elu RaM-is mind hoidnud, sest midagi sellist, mis ei sobituks minu maailmapildiga või paneks kahtlema kooli väärtushinnangutes, pole meie perel ette tulnud… Samuti, olles VÄGA aktiivselt selles majas viimased kümmekond aastat päev-päevalt käimas, siis meie pere silmis pole kool küll kuidagi rohkem muutunud, kui on seda maailm meie ümber. Ja kaadrivoolavust, nagu keegi siin eespool välja tõi, mina ka ei tea. On endiselt väga palju õpetajaid seal, kes olnud kooli loomisest saati selle kooliga seotud. Ning mis eriti tore fakt ja ilmselt räägib selle kooli kohta rohkem kui muu, siis pidavat tänaseks selles koolis olema ringiga tagasi õpetajatena tööl juba kümmekond õpilast. Järelikult on selles koolis midagi sellist, mis endiseid õpilasi sinna tagasi suisa tööle kutsub, rääkimata vilistlastest, kes oma lapsi sinna kooli panna soovivad. Päikest südamesse teile kõigile sel pimedal ajal siin ????

Sinusugune omas mullis kõikjal ja kõiges head nägev inimene oleks ilmselt pühas lihtsameelsuses ja siiruses ka Siberisse küüditatutest kuuldes neilt küsinud, et miks te ometi politseid ei kutsunud?!? Selge, et vilistlased panevad oma lapsi ja tulevad tööle enda kunagise kogemuse pealt, aga kool pole enam ammu see kool. Kahjuks. Ja kui väga paljudel on selline arvamus, siis tasuks ehk mõelda, miks?