Hakkasin mõtlema, et kuigi armastan väga reisida (pool Euroopat + paar riiki Aasias käidud), siis pigem kisub sinna, kus eelnevalt on olnud tore – mitte uutesse kohtadesse.
Paar uut sihtkohta on tegelikult mõttes, aga kuna aeg ja raha limiteeritud ja tahaks häid elamusi taas nautida, siis kipun kindla peale välja minema. Mitte küll päris sama koht, aga riik küll.
Kuidas teil?
Tahan ikka uusi paiku avastada, aga alati tagasi kisub Kreekasse, just Kreeka imelistele saartele. Neid saari on seal muidugi nii palju, olen käinud läbi umbes 40 Kreeka saart ja isu ainult kasvab 🙂
Paljude kohtadega on nii, et väga tahaks tagasi ja väga meeldib. Aga reaalsuses on ikka nii, et kuna ma tean, et aeg on piiratud ressurss ja raha ka pole ülearu, siis kuidagi ei raatsi samasse kohta minna ja ikka valime midagi uut. Küll aga katsume oma unistuste sihtkohad eelisjärjekorras teoks teha, et hiljem midagi kripeldama ei jääks.
Mu isa unistas alati, kuidas ta kord Itaalias viinamarjade vahel jalutab. Ja unistuseks see jäigi…
Kuna olen juba väga palju reisinud ja avastanud, siis nüüd pigem eelistan tuttavaid paiku ja kindla peale majutust.
Olen käinud ca 40. riigis. Võin samasse riiki korduvalt minna, aga sel juhul täiesti teistsugusesse piirkonda. Isegi kui on väga meeldinud, siis samasse kohta enam ei läheks kahel põhjusel. Esiteks on maailmas riike/kohti palju rohkem, kui ma läbi jõuan reisida. Ja teiseks, kui mõnest kohast on jäänud väga hea mälestus, siis teist korda minnes ei pruugi asi enam üldse nii äge paista. Milleks suurepärast esmamuljet rikkuda?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
