Esileht Koolilaps Kas saada perre kolmas laps?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )

Teema: Kas saada perre kolmas laps?

Postitas:

Õhtust! Juba pikemat aegajuurdlen ja otsust vastu võtta ei suuda.
Hetkel olemas 2 suht väikese vahega tüdrukut. Elu on igatpidi ilus ja korras, maj. pool täitsa OK, suhted kaa. Kripeldab aga soov saada ka kolmas laps. Siis lööb aga peas tööle häirekell – kas jõuan end ikka jagada kõigi vahel, kuidas see haiguste rodu 3-ga üle elada, kuidas muutub olukord majanduslikus mõttes siis, kui lapsed juba suuremad (trennid, hobid,riided…). Tean isegi, et väikestega ei ole kerge ei nii ega naapidi, aga mis saab olema tulevikus kui tegu on suurtega ei suuda parimagi tahtmise juures ette kujutada. Küsida nagu kaa kelleltki pole, sest kõik tuttavad, kellel on 3 last, on samas seisus kui mina (lapsed ikka suht väikesed veel). Siit ka küsimus kallitele foorumikatele: Kuidas on elu 3 lapsega (ja kohe igas võimalikus aspektis) ja kas olete kunagi kahetsenud, et kolmas laps sai sünnitatud? Ei taha kedagi panna väitma, et kolmandat last ei armasta või muud säärast, aga kas kasvõi korra on sellist mõtet peast läbi käinud, et elu oleks olnud palju lihtsam kui… Suured tänud neile, kes viitsivad arvamust avaldada ja kaasa mõelda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie peres on kolm last. Lapsed väga armastavad ja hoiavad pesamuna. Ta on imearmas ja tubli laps, ei kujuta ettegi, et teda ei oleks. Ühekski hetkeks ei ole peast läbi käinud mõte, et kahju, et ta on, isegi, kui majanduslikult on vahel raske.
Tavalisse sõiduautosse mahuvad ka lapsed ära, ei pea ostma suuremat (nagu näiteks neljanda lapse sünni puhul).

Ja temast kasvab ju ikkagi inimene – isiksus – ja seda ei ole võimalik mõõta, kui hinnaline ja eriline see on.

Mina soovitan südame järgi teha.

PS! Sõna \”ka\” on ühe a-ga.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ei ole kahetsenud küll, et kolmas sündis.
aga ei maksa arvata, et elu on roosamanna. isegi mitte nii, nagu meil et kõik kolm on tüdrukud ja peaks olema nunnud roosade satsidega ja leplikud.
see nunnu pisike saab ka suuremaks ja hakkab enda eest seisma, iseloomu näitama ja õdesid kiusama. vanem õde võtab asja rahulikult ja saab noorimaga hästi läbi. aga keskmine, kes oleks nagu suurem, laskub 4a nooremaga õega õe tasemel vaidlustesse ja tülidesse. ja üldse ei ole keeruline elu mitte noorema lapse pärast, vaid keskmise lapse pärast.
tänase päeva seik: läksime poodi 3 tütrega, kellest 2 peaaegu pubekad ja kolmas siis 7a.
jälle veendusin et ei saa minna 3 lapsega kaubamajja. kui ühega tegelesin, riideid valisin, pööritasid 2 seni silmi ja vingusid. nad kõik tahavad, et tegeletaks just nendega. mõtled küll, et kom last ja peaks olema juba harjunud ootama ja kannatlikud olema, aga näed, ei ole nii. laste poolt vaadates tundub neile aga, et nad koguaeg peavad teistega arvestama ja nad arvavad, et neil on sellest kopp ees. ei ole nii et talveks lähed ostad 3 lapsega poest neile joped. pead kolm korda käima, iga lapsega. ja nii kõigega. või teed neile selgeks et hoidku suu kinni ja võtku arvesse et neid on 3. aga see ei tunduks vist laste poolt vaadates jälle õige. tunduks et üksi pole nad eikeegi, vaid et neid ongi kolm.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav, kas see ongi kõigil nii, et keskmine laps on probleemne? Meil on ka nii ja olen kuulnud, et veel paljudes kolme lapsega peredes. Keskmine on vist ikka jube raske olla, kuigi me ju vanematena teadvustame tema tundeid endale ja püüame kõik teha, et ka tema ennast hästi tunneks…
Aga kahetsenud ei ole laste saamist tõesti kunagi, sest rõõmu on nendest ikkagi rohkem.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole keskmine laps alati \”probleemne\”. Meil on keskmine laps väiksest peale kõige asjalikum ja rahulikum olnud (seetõttu mõtlen vahel ise, et ta saab teenimatult kõige vähem tähelepanu). Üks eelis tal õnneks on – ta on ainus tüdruk peres :).

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on ka kolm last, väikese vahega. Ütlen ausalt, minul on küll raske ja olen mõelnud, kui palju lihtsam oleks, kui neid olekski ainult kaks. Loomulikult ma ei saa kahetseda kolmanda sündi, sest selle valiku tegin ise. Ise tahtsin kangesti ka teisest soost last ja selle plaaniga ta sai ka tehtud. Kolm tundus mõnus ka ses osas, et mahub tavalisse autosse jne (aga vanaema jaoks varukohta paraku ei jää). Ja kolm on ikkagi kolm. Neid jagub igale poole. Poes käimine on tõesti täielik ooper. Kui mõni laps on ka vahel natuke leplikum, siis mõni teine neist kindlasti just siis peab mingit \”teatrit\” tegema. Kinos ja kohvikus seisame eriti kaua sabas, sest igal lapsel on oma maitse ja soov, aga selle välja mõtlemine võtab neil ikka pikalt.
Perepiletid on enamasti 2+2 (me oleme ses osas igatpidi anomaalia, 1+3). Hotellitoad on reeglina 2+1 või heal juhul 2+2, kolme lapsega reisimine, ööbimine ja igal pool lõbustusasutustes käimine on ikka oluliselt keerulisem, kui kahega. Ja ausalt, tänaval ise vahel tunnen, et \”jääme inimestele silma\” oma kambaga – kolme lapsega on kamp tõesti suur juba (kusjuures oleme ka heal järjel ja lapsed käivad normaalselt riides, käituvad korralikult, nii et ühtegi põhjust nagu viltu vaadata ei oleks).
Trenni-ringidesse vedamist on 3x rohkem, kui ühega. Kellaajad kipuvad kattuma, siis tõmba ennast lõhki koosolekute-pidude jms kohustuste vahel. Meisterdusi ja kostüüme on väga tihti vaja lasteaeda ja kooli jne. Kui lapsed pisikesed olid, olin neist nii vaimustunud ja kuna saatus andis ninanipsuna kaksikud, siis ei olnudki mul erilist valikut, et \”kas 2 või 3\”. Ära ka neist ühtegi ei annaks, sest on väga armsad ja kallid. Aga olgem ausad, vaesusrisk on kolm korda suurem, kui ühe lapsega. Mõtle sellele, kui lapsevanematega (kasvõi ühega) midagi juhtub ja te enam nii hästi toime ei tule. Kui igal lapsel on vaja suvel mitmes laagris ja reisil käia, mitusada eurot nina peale korra eest. Või kui mõne lapsega juhtub mingi traagiline õnnetus või jääb haigeks ja invaliidiks. Kuidas tulete toime, kui kumbki peaks üksikvanemaks jääma? Kui üks laps vajab eriõpet või pidevat eriravi, aga toime tulla on vaja kõigi kolme toetamisega.
Ehk siis ütlen ausalt, minul küll kolmega kerge ei ole. Kuigi neist on väga palju rõõmu 😉

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõrvalt on raske nõu anda. Usalda oma sisetunnet. Mina ei suuda iial ühegi lapse sündi kahetseda, isegi kui raske on aga samas olen siit lugenud, et on inimesi kes kahetsevad. Tunnen 3 lapsega peret, kus isa on üli lastekeskne aga samas avalikult viriseb vahetpidamata kui kerge oli kahega ja kui raske on kolmega, samas teised kolmelapselised kuulavad teda imestusega ja ei mõista. Meil on suht suured vanusevahed ja ma ei saa öelda, et raske on. Olen kolmanda beebi kõrvalt rohkem puhata saanud kui kahe esimese. Vanim on juba nii suur, et käib ise kodulähedases eliitkoolis ja seal ringides ja ei vaja enam ka nii palju tähelepanu, nokitseb arvutis, loeb jne. Keskmist hakkan esialgu kooli saatma, olen väikesega veel kodune. Praegu küll suurt rahalist kulu ei ole. Ringid on suuremas osas koolis (lastele ka meeldiv, sest vähem ringijooksmist), riideid olen kodusolles õppinud suht odavalt igalt poolt hankima (spordipoodide aled, hullud jms päevad, second hand). Tegelikult jõuaks ka kallimalt osta aga ma pean lihtsalt nõmedaks Eesti ülikalleid riideid osta, rahaga parematki teha:) Eks näis mis saab kui ülikooli jõuavad, õnneks meil mitte korraga:)
Meil aitab palju kodurahu säilitada, et lastel on eraldi toad, üldse ei kujuta ette, et kaks vanemat peaks ühes toas olema. Iseloomud ja sõbrad on lihtsalt nii erinevad. Pisikesele praegu tuba ei jätku aga ruumi iseeneset on ja üritan tallegi oma nurgakese nuputada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul oli ka üks laps olemas ja soovisin teist ka!Aga saime ka kaksikud,nii et meidki siin kolm.Mainida oskan ainult rahaliselt,et nüüd on ikka keeruline küll.Kui varem sai reisida ja shopata nii,et küll polnud siis peale kaksikute sündi on kuidagi see raha kinni,endale ei saa eriti palju enam lubada!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

meil ka 3 last, küll suurte vahedega. aga arvan, et 3 on väga hea laste arv. olen väga rahul. pesamuna tegi meie perest täitsa uue hingamisega/ühtehoidmisega pere. suured lapsed aitavad pesamuna hoida, käivad juba ise trennides, koolidas. mulle tundub, et pubekatest poistele tuleb eriti kasuks väikelapsega tegelemine, tema tujude mõistmine :)ja keskmine laps on kõige lihtsam, mõistlikum ja tublim.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie peres ka kolm last. Kõik kolm poisid 9,8 ja 2. Vanemad hoiavad väikevenda väga. Jah suuremate poiste rattatrennid (+ võistlused)ja muud ringid nõuavad raha- samas tegelevad vähemalt asjaga mis tõesti huvi pakub. Rahaliselt peab olema super hea analüütik. Kas ma kahetsen, siis EI.
Siin varem välja toodud, et lastega ei saa koos poes käidud, siis meil selliseid probleeme pole õnneks, äkki asi selles et poisid 🙂
Aga otsus peab tulema ikka teie ühisest soovist ja kindlast tahtmisest. Mina rääkisin pea 5-6 aastat, et vabrik kinni, aga välja tuli teisiti. Inimene kes lapsi armastab ja soovib nende kasvatamisse panustada see soovib neid ka enda ümber rohkem.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie ka mõtlesime, et võiks kolmas laps olla, aga oh üllatust-tulid kaksikud! Nüüd on meil kolme asemel 4. Kõik tuli ümber korraldada-isegi autosse enam ei mahtunud 🙂
Saime kahelapselisest üleöö suurpereks.
Aga kahetsenud küll ei ole midagi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teate, kui lapsi on rohkem, siis on neil tulevikus kergem. Saavad olla üksteisele toeks. Minu elus on toimunud poole aastaga kosmaarsed sündmused ja olen asjade üle mõelnud ning soovitan kõigil, kel tervis lubab, ikkagi rohkem lapsi saada.

Eriti kahju on mul alati ühelapselistest, kel mõni vanem haigestub ja mitte kellegagi pole muret jagada. Just rasketel hetkedel on õed vennad alati toeks, rõõmudes samuti.
Mul suri ema ja õnneks oli isal õde, kelle juures ta IGA päev käis, niisama lobisemas, niisama läbi. Jumal tänatud, et neid oli peres rohkem, kokku 4 last. Minu isa jälle kasvatas üles ka õelapse, hooldas oma venda. Minu vanemad nüüd mõlemad mulla all aga külas käin kahel tädil, kes on mulle nii suureks toeks, kui neid poleks, mul oleks vist juba rohud peal või oleks psühh valmis.

Jumal tänatud, et vanema otsustas 4 last saada, kes on/olid terve elu üksteisele toeks.

Tuli väga must postitus aga just need surma teemad, siin kõrval mure, et ringideks ei jätku raha, see ei ole mure, kui on armastust ja aega, siis tehke kindlasti rohkem lapsi!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil ka 3 last ja olid väga rasked ajad kui kolmas oli väike Nüüd kui vanem laps on täiskasvanu siis kuigi finantkoormus on päris suur on juba lihtsam . Pesamuna peaaegu 8 Aga kuskohas on öeldud et elu lihtne saab olla

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teate, kui lapsi on rohkem, siis on neil tulevikus kergem. Saavad olla üksteisele toeks. Minu elus on toimunud poole aastaga kosmaarsed sündmused ja olen asjade üle mõelnud ning soovitan kõigil, kel tervis lubab, ikkagi rohkem lapsi saada.

Eriti kahju on mul alati ühelapselistest, kel mõni vanem haigestub ja mitte kellegagi pole muret jagada. Just rasketel hetkedel on õed vennad alati toeks, rõõmudes samuti.
Mul suri ema ja õnneks oli isal õde, kelle juures ta IGA päev käis, niisama lobisemas, niisama läbi. Jumal tänatud, et neid oli peres rohkem, kokku 4 last. Minu isa jälle kasvatas üles ka õelapse, hooldas oma venda. Minu vanemad nüüd mõlemad mulla all aga külas käin kahel tädil, kes on mulle nii suureks toeks, kui neid poleks, mul oleks vist juba rohud peal või oleks psühh valmis.

Jumal tänatud, et vanema otsustas 4 last saada, kes on/olid terve elu üksteisele toeks.

Tuli väga must postitus aga just need surma teemad, siin kõrval mure, et ringideks ei jätku raha, see ei ole mure, kui on armastust ja aega, siis tehke kindlasti rohkem lapsi![/tsitaat]

Minu vanaemal oli ka kolm last, kaks said hästi läbi ja kolmas oli kui viies ratas vankri all.

Teemaalgatajale:

Mina teeks kolmanda kui:
1. vanemate tervis parimas korras
2. majanduslikult võimalik
3. ajaliselt võimalik (kui kõigile lastele jagub aega)
4. laste vahe ei tule väga suur

Isiklikult loobusime kolmandast. Tite igatsuse tunde asendasin rõõmutundega kahest vanemast lapsest. Nüüd üks kooliaealine ja teine veel lasteaias, aga juba saame reisida ja rännata ja elu on mõnus. Uus tita paneks jälle kaheks-kolmeks aastaks elu seisma.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Näen oma sõprade pealt, kui hädas nad oma 3 lapsega on:S Kellel peale kolmanda sündi pereelus probleeme, kellel laste tervistega jama jne. Mõtle hoolikalt, sest need 3 last on vaja kasvatada ja koolitada, kas Sa üksinda seda suudaksid?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul esimene laps on nö raske laps. Kuna temaga oli väiksena nii raske hakkama saada nagu oleks ühe poisi asemel 3 poisijuurikat, siis läks teise lapse saamiseni aega 8 aastat. Teine on äärmiselt tubli, tõeline silmarõõm, arukas, mõistlik ja igati tubli tütreke. Olen nii õnnelik juba selle üle, et vaatamata raskustele otsustasin ikka teise lapse saada. Materiaalselt oleks meil võimalik vabalt ka kolme last kasvatada, aga mind heidutab kõige rohkem just see moraalne külg. Kuna esimene laps on nii keeruline olnud, siis on hirm ikka suur, et ma ei suudaks enam sellist koormat kanda (õnneks on vanuse suurenedes esimene poiss ikka järjest mõistlikumaks muutunud). Bioloogiline kell tiksub ja olen juba piiri peal oma vanusega ja eks ikka vahel mõtlen, et kas nüüd või mitte kunagi enam. Põen vahel, et äkki vanemas eas kahetsen oma otsust. Aga hirm on ja ega terviski enam nii raudne pole. Ja nii see asi ilmselt lihtsalt läheb ja läheb. Ja nii ilmselt jäämegi ikkagi kahe lapsega. Aga lohutan ka end sellega, et kahega on kergem reisida ja järjest kergemaks läheb, sest noorem laps ka juba asjalik. Ja reisida meile väga meeldib 🙂 Kolmega oleks keeruline juba, saab, aga mitte igasse hotelli jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Suured tänud kõigile, kes oma mõtteid jagasid 🙂 Väljatoodu on ka minul suuremal või vähemal määral peast läbi käinud. Kohati tundub, et ma lihtsalt mõtlen üle, sest endaealisi sõpru-sugulasi vaadates tundub, et neil pole ju küll millestki puudust olnud, olemas on vendade-õdede tugi ja nende vanemad said ju väga hästi hakkama. Samas oli siis aga ju hoopis teine aeg… Soov on suur ja peab tunnistama, et korra jõudsime ka tegudeni, kuid esimesel korral ei õnnestunud. Ja nüüd ongi pea veel suuremaid kahtlusi täis. Tunded kõiguvad päeviti – kord on nii kindel tunne, et kõik saab olema suurepärane ja hästi. Teisel päeval aga poleb hinge hirm, et mis siis kui ikkagi midagi juhtub – kas meie endi, maj. olukorra, pere üldise harmooniaga…. Kuna ise olen peres ainus laps, siis tundsin omal ajal õdedest-vendadest väga puudust. Mees on aga 3 lapselisest perest ja vaatan väikse kadedusega tema suhteid oma vendadega. Samas olen ka siit samast lugenud mõtteid, et kolmas laps lõi tasakaalu sassi, sest alati jäi üks laps kõrvale kui teised kaks koos mängisid. Et kui 2 lapsega valitses peres rahu, siis kolmanda sünniga saabus pidev möll.
Nii hea kui on olemas koht, kus oma mõtteid avaldada ja kus teised saavad omi mõtteid jagada. Tean, et oma otsuse pean siiski ise vastu võtma, aga teiste kogemusi lugedes saab nii mõnigi asi selgemaks.
Aitäh teile perekoolikad!!!!!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii, kõigepealt ma vastan ja siis loen ka teiste kommentaare. Meil on 3 last. Aga mina olen alati seda meelt olnud, et kasvatan ühe lapse juba suuremaks ja siis alles \”võtan järgmise ette\”. Nii siis meil ongi 15a, 9a ja 1a. Ideaalne:) Kõikide laste jaoks on olnud aega tegeleda ja ise ka nautida. Vanusevahest vaatamata on laste vahel soojad suhted. Ka mängitakse koos. Tore on olnud käia vahepeal ise tööl ja siis jälle koju jääda. Mina ei kujuta ette, kui oleks 3 väikest last. Kas siis saab sama palju nautida emaks olemist ja laste igapäevast arengut kui suurema vahega lastel? Praegu on meil selleks aega olnud, lastega on saadud piisavalt tegeleda, hellitada ja pole märganud ka armukadedust. Samuti oli beebi alati vanema lapse või laste poolt oodatud olnud:)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

maaliis – kas seda tunnet ei teki, et kui üks juba suurem on, siis enam \”ei viitsi\” otsast alustada 🙂 Iseenesest on sinu plaan täitsa hea. Kui lapsed ikka vaatamata suurtele vahedele kokku oskavad hoida ja keegi neist end kõrvalejäetuna teiste poolt pole tundnud (vahed ju ikka parajalt suured). Kui need asjad suudaksin isegi paika saada, siis kahjuks vanus enam nii suurt vahet jätta ei luba. Hetkel 30 täis – tean, et mõnede jaoks see alles puha noor, aga mina ei tahaks enam oodata, sest enda ema oli 32 kui sündisin ja tema pealt vaatan, et oma lastele tahaksin ikka veidi nooremat emmet.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Lady-bird kirjutas:[/small]
[tsitaat]maaliis – kas seda tunnet ei teki, et kui üks juba suurem on, siis enam \”ei viitsi\” otsast alustada 🙂 Iseenesest on sinu plaan täitsa hea. Kui lapsed ikka vaatamata suurtele vahedele kokku oskavad hoida ja keegi neist end kõrvalejäetuna teiste poolt pole tundnud (vahed ju ikka parajalt suured). Kui need asjad suudaksin isegi paika saada, siis kahjuks vanus enam nii suurt vahet jätta ei luba. Hetkel 30 täis – tean, et mõnede jaoks see alles puha noor, aga mina ei tahaks enam oodata, sest enda ema oli 32 kui sündisin ja tema pealt vaatan, et oma lastele tahaksin ikka veidi nooremat emmet.[/tsitaat]
Minuga on tõesti niipidi olnud, et 2-3 a peale lapse sündi pole uuele lapsele isegi mõelnud. Aeg läheb ja siis on uus mõte ja soov tekkinud, küpsenud ja teoks saanud.
Jah, \”vanasti\” oli 22 viimane taks;) Tänapäeval saavad paljud 30ndate lõpus veel lapsi.Nii et tegelikult on sul ka ikka oma 10a veel aega mõelda, kas saad 3. või mitte. Ei pea kiirustama, kui soov veel küps pole. Õiget otsust!:)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ma ise hakkan mõtlema, siis nt ülikoolis võivad küll kulutused väga suureks minna, eriti kui kõik ühel ajal õpivad. Nt mäletan, et mu sõbrannal vanemad ütlesidki, et laps ülikooli minna ei saa, kui vaid RE kohale ja samuti teise linna ülikooliminek ei tulnud kõne alla.

Ja puhkusereisid nt. Need on ka päris kulukad. Ma ise mõtlen, et pigem pakkuda kahele väga head elustandardit kui sellist nii-ja-naa standardit kolmele. Samas, kui rahas pole küsimus, siis kolm last on ikka väga vahva ka muidugi. 😉

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.06 20:51; 17.06 14:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

meil kaks tütart, kes on väga iseteadlikud ja mitte üldse kõigega nõus, mida välja pakud. kui nad oleks rahulikumat tüüpi, siis äkki mõtleks ka kolmanda peale.
kui aga tuleks kolmas, siis ju nemad saaksid vähem tähelepanu – seda on nad ka mulle ise öelnud.väiksem saab juba 7 ja tema võib olla suurt armukadedust ei tunneks tita suhtes, aga kunagi ei tea.suurema suhtes on ta küll kogu aeg armukade olnud.
lisaks tuleb materiaalne pool. mina arvan, et kolmas laps võiks tulla vaid siis, kui pere on normaalsel järjel. iga senti veeretada on ka ju halb.
mu ema on viielapselisest perest, ta tahtis nii väga minna kunagi balletiringi, aga ei saanud, kuna lapsi peres oli palju ja raha vähe, naabritüdruk aga sai.tal on see tunne siiani meeles.
raha ei ole kõige tähtsam, aga mina ei saa aru sellest, kui lapsi sünnitatakse perre muudkui juurde, aga samas lastele midagi ei suudeta võimaldada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mei on 3 last väikese vahega(2,5a ja peagi 5 ja 8aastased).Varsti ka neljas sündimas.
Peale kolmanda sündi tundsin alles,et nüüd on nagu õige pere.Kahega oli kuidagi poolik,kuigi võibolla veidi lihtsam.Just logistilise poole pealt ja ka odavam(mõlemad samast soost).Samas see kolmas andis perele tohutult juurde.Lapsed hoiavad üksteist väga ja mängivad kogu aeg koos.Muidugi vahel kaklevad ka aga siis ruttu kallistavad üksteist ja paluvad andeks ilma,et mina peaks sekkuma.Tahavad tihti kõik koos ühes voodis magada ja üks lastetuba seisab pidevalt tühjana,sest ei taheta eraldi olla.Poes ka alati kui keegi midagi head võtab siis ikka kõigile.Ja poeskäimistega saame ikka üldjuhtudel ilusti hakkama ja lapsed peavad ennast korralikult üleval.Kunagi ei tasu väsinud ja tühja kõhuga poodi minna,siis hakkavadki vinguma ja virisema.Muidugi teeme alati enne ka kokkuleppeid,et mida ostame ja kellele(kui nt riideid läheme ostma).
Reisimise koha pealt on meil bnii,et välisreisidel ei ole käinud,liigume mööda kodumaad ringi.Magame telkides ja hotellidest ei tea midagi.Eelistame külastada peresõbralike kohti.
Lastele aega ja tähelepanu jätkub,sest olen ise kodune olnud enamus sellest 9-st aastast.Töökoht küll siiani olemas aga tagasi ei lähe sinna peale neljanda sündi.Võtan veidi teise suuna ette.Mehe palk õnneks võimaldab ilusti äraelamise.Nüüd neljandaga aga hakkavad hirmud tekkima,et kuidas tulevikus hakkama saame.Lastele ja endale,kodule on kindlustused küll tehtud aga see pole 100% kindlus.Maal elades kasvatame oma toiduvarud ise ja munad ja sealiha tuttavatelt,nii et see ka väike eelis.Siinkandis samuti huviringid odavad.
Linnas elades kus peaks kogu toiduvaru ise ostma,korterikulude eest maksma jne ei oleks neljas kindlasti kõne alla tulnud ja kolmas oleks samuti vast alles siis sündinud kui suuremad vähemalt põhikooli lõpuklassides.Ei taha samuti,et lapsed peaks sellepärast millesti olulisest ilma jääma kuna neid on palju.Samas on see suur seltkond väga lahe.
Elupõline üksiklaps.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

mina olen ise kolmest õest keskmine (vanuse vahed on meil suht suured, vanema õega 5a ja minul nooremaga 8a). Meie ema oskas luua sellise õhkkonna, et saime hästi läbi lastena ja ka suurena olema üksteisel rõõmuks ja toeks.

Minu kaks väikese vahega sündinud poega on samuti head sõbrad. Kuigi väga erinevate iseloomusega, saavad suurepäraselt läbi. Tahaks ka kangesti kolmanadat, aga on vist juba hilja.
Kardan terviseriske (olen 42a)
Kardan laste koolitamise jms toiemtuleku küsimusi. Kahega tuleks veel ehk mingil moel toime, kui peaks üksi hakkama saama.

Igal juhul valiks suur pere, kui võimalik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mul kaks väikese vahega last ja pesamuna on nooremast 5 aastat noorem.
elu pole lill 🙂 aga kui oli kaks last tundsin koguaeg, et üks on puudu.
meie pere on kolme lapsega nüüd \”valmis\” 🙂

aga mis keskmise probleemsusesse puutub, siis on sellega minu arvates nii, et selle probleemi tekitavad hoopis vanemad.

kõige vanem on kõige vanem ja targem, loogiline. noorim on pesamuna- võib omale lubada hoopis rohkem kui teised. jonn antakse andeks, muu kisklemine samuti. kehtib reegel- anna lapsele mida ta tahab, peaasi, et ei nuta.
ja keskmine..kes oli harjunud pesamuna staatusega on üleöö suur ja temalt oodatakse nii-nii palju.

tegelikult on ta alles väike ja tahab palju tähelepanu. võibolla sama palju kui noorim.

seal need probleemid peidus on.

räägib perekeskmine 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kolmas laps, enne neljakümnendat, andis elule ja perele uue kvaliteedi. Seda last sai nii oodatud, et võiksin ta vanust arvestada viljastamisest alates, mitte sündimise hetkest…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]megatibu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kolmas laps, enne neljakümnendat, andis elule ja perele uue kvaliteedi. Seda last sai nii oodatud, et võiksin ta vanust arvestada viljastamisest alates, mitte sündimise hetkest…[/tsitaat]
Mis kahel esimesel lapsel siis viga oli, et seda kolmandat nii hirmsasti ootama pidi?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui ma ise hakkan mõtlema, siis nt ülikoolis võivad küll kulutused väga suureks minna, eriti kui kõik ühel ajal õpivad. Nt mäletan, et mu sõbrannal vanemad ütlesidki, et laps ülikooli minna ei saa, kui vaid RE kohale ja samuti teise linna ülikooliminek ei tulnud kõne alla.

Ja puhkusereisid nt. Need on ka päris kulukad. Ma ise mõtlen, et pigem pakkuda kahele väga head elustandardit kui sellist nii-ja-naa standardit kolmele. Samas, kui rahas pole küsimus, siis kolm last on ikka väga vahva ka muidugi. ;)[/tsitaat]

No olgu ma või miljonär, REV kohta ma ei maksaks ka siis oma lapsel kinni. Elamise küll, aga RE koha peab ise välja teenima.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]megatibu kirjutas:[/small]

Mis kahel esimesel lapsel siis viga oli, et seda kolmandat nii hirmsasti ootama pidi?[/tsitaat]
ma küll eelmist postitust ei kirjutanud millele sa vastasid aga meilgi sai just pesamuna väga väga oodatud. 2 vanemat juba suured ja lapse muretsemine 20-selt on midagi muud kui 40-selt 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

No olgu ma või miljonär, REV kohta ma ei maksaks ka siis oma lapsel kinni. Elamise küll, aga RE koha peab ise välja teenima.[/tsitaat]

Esiteks on erialasid, kus RE kohti polegi, või on ainult 1-2. Teiseks on osade erialade lävendid ikka väga kõrged. Kolmandaks, keegi ei tea, milliseks see süsteem siis muutub, kui meie lapsed suureks saavad (ise olen küll arvestanud võimalusega, et tasuta kõrgharidus üldse kaob). Neljandaks, äkki tahab laps minna välismaale õppima? (et siis oleks võimalik teatud ulatuses teda siiski toetada). Variante on erinevaid, mina nt sain küll juuras tasuta kohale, aga kui mu laps ei saaks, ja tahaks ikka juurat õppida, siis võimaldaksin küll talle õppemaksu tasumise. Ise mõtlen, et pigem õppigu eriala, mis huvitab, mitte et õppigu seda, kuhu tasuta sai. Nt mu sõbranna läkski nii õppima seda, mis teda ei huvitanud, aga kuhu sai tasuta. Siiani kahetseb, aga polnud raha, et minna õppima seda, mis huvitas.

Aga see on loomulikult iga pere enda asi, kuidas ta asju seab. 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.06 20:51; 17.06 14:35;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 34 )


Esileht Koolilaps Kas saada perre kolmas laps?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.