Teema: kas saada selle mehega laps või oodata

emotsionaalset sidet ei ole küll võimalik peale rasedaks jäämist kuidagi tekitada kui seda peale aastast läbikäimist ei ole, siis ei ole.
ideaalne su olukord muidugi ei ole ja kindlasti ei soovitaks sellises olukorras last saada, aga samas ma ka tean, et bioloogiline kell on kõva häälega. kui suudad vastu panna, siis ära saa last.
minu enda bioloogiline kell tiksus 24-aastaselt nii kõvasti, et sain lapsed mehega, kellest tegelikult teadsin, et mulle head eluaegset partnerit ei ole. ja mul on selle otsuse pärast ikka väga palju raskusi taluda tulnud:(
tead ju, et lapse kaudu seod inimese endaga vähemalt 18 aastaks ja teatud määral ka kogu eluks. ja et see inimene oma ellusuhtumise ja olemisega mõjutab last.
mul on sõbranna, kes alles 36-aastaselt leidis sobiva kaaslase (lasteta) ja nüüd 38-aastaselt ootab oma esimest last ja nad on väga õnnelikud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mees ei taha abielluda, sest kardab kohustusi, aga lapse oleks nõus saama?

Ikka täiesti ebanormaalne on tänapäeva inimeste loogika …
[/tsitaat]
väga õige tähelepanek, aga eks see mees on selle ühiskonna vili, milles ta elab. meil siin on ju väga levinud see, et mees on oma tegemistes sama vaba ka peale lapse sündi. naine on see, kes lapsi kasvatab.

sa pead ikka ise selle otsuse tegema oma südames,sinu jutu järgi seda meest iseloomustades midagi positiivset tema kohta küll ei mõtleks,aga samas jälle,kuisa väga tahad last saada ja vanus juba sealmaal ka,siis mine tea…kui sa ikkagi oled valmis selleks,et last ise üksi kasvatada,siis miks mitte.sellest bioloogilisest kellast niipalju,et endal 2 last niinimetatud noores eas,aga praegu olen 38 ja ootame oma kolmandat ja kui palju ma olen pidanud kannatama sellega seoses,kõik need lootevee uuringud jm jamad,mis vanusega kaasas käivad ja närvikulud sinna juurde,aga otsuse teed ikka sina ise,meie siin võime kõiksugu arvamusi välja käia,elad ikkagi sina oma elu ilma meieta,kes sulle nõu annavad

Tundub selline päris isekas mees olevat. Mina sellisega kindlasti last ei teeks. Võidki siis arvestada, et teed lapse vaid endale.Mees teeb, mis tahab. Nagu ta seda sulle ju ütles ka. Peale lapse sündi hakkab vbl veel rohkem eemale hoidma ja oma hobidega rohkem tegelema. Ole nii pai ja otsi siiski sobivam mees.

teemaalgataja – otsi parem mees kes on sulle toeks 🙂 tema aga õlletagu edasi. kui laps synnib, siis võib oodata päris palju pingeid ja siis on yksteise toetamine eriti tähtis. mõtle, kas see mees on sulle toeks, kui titt öö otsa röögib? kas ta on sellele lapsele hea isa? kas see mees suudab pere eest hoolitseda ja seda kaitsta?

Nooh, kui kell tiksub ja tahad last saada, siis on mina vaataks ta haridust, intelligentsuse astet (sama see ei saa ju liiga kõrge olla kui ei suuda teha kompromisse), vaataks hakkamasaamist elus, kindlasti ka välimust. Kui need parameetrid sobiks mulle, siis muretseks lapse.

Kui tahad lapsele isa, siis on mina sellist isendit endale lapse isaks ei valiks. Mulle meeldiks kui lapsesaamine oleks ühisprojket ja kui mul oleks paha olla, siis täiesti selge on, et ootaks oma meest siis enda kõrvale.
Lapse saamine muudab su elu totaalselt peale seda kuni laps on sündinud (enne seda kannad teda pakendis kaasas ja kui tervis on hea, saad käia igal pool).

Mul on parim mees, kes oli terve raseduse ajal mu kõrval, talle meeldis rase naine, ta tegi ja toimetas minu eest, et mul oleks hea ning hiljem kui lapsed (meil on kaksikud) oli olemas, aitas ta mind nii ööl kui ka päeval. Kui tema kodus oli, siis mina mähkmeid ei vahetanud, õhtuti vannitamine oli ja on tema tegemine, koristas ja tegi süüa. No ja mis kõige peamisem, ta suutis oodata pea terve aasta, et ma tagasi naiseks ja üldse inimeseks sain. Ehk siis olin jube väsinud ja kurnatud ning kordagi ta ei teinud mulle ühtegi etteheideit, pigem tegeles ise lastega ja lasi minul puhata või niisama olla.
Loomulikult ei tea me kunagi lapsi saades ette, milliseks mees, või ka naine, muutub ja kas ta suudab seda esimeste aastate stressi (teatav stress kaasneb lapse saamisega ikkagi, sest elu muutub ja elu hakkab mõnda aega käima laste magamise ja söömise ja õueskäimiste järgi).

Samas selge on ka see, et kui sa ei ole valmis üksikemaks saama, siis liigu edasi ja lõpeta see suhe ära.

Kell tiksub ka selles suunas, et üksemana võib füüsilisest jõust puudu tulla. Arvestama peab ikkagi pea 20 aastaga. Kui on muu tugivõrgustik olemas, siis ehk tasuks veel kaaluda. Kui aga tugivõrgustikku pole, siis kes läheb kasvõi poodi sinu eest, kui laps näiteks tõbine ja väljaminna ei saa ? Kes hoolitseb lapse eest kui ise oled haige ja tõusta ei jaksa ? Ja kas tuled rahaga välja kui selgub et mees ei kavatse üldse toetada rahaliselt sest kõik kulub pididele jne, jne.
Ja tasuks mõelda ka geenide peale. Suure tõenäosusega saad endale samade iseloomujoontega lapse.
Aga soovitus ole, et ära tee iial last mehega, kes abielluda ei taha. Ta on kas veel mõnes suhtes, mida sinu eest varjab või ootab oma \”eluarmastust\”.

Mina aga ütlen, et lapse võid saada. Mis sest mehest? Lähete lahku ja kõik. Ja kui arvad, et last on üksi raskem kasvatada kui mehega, siis eksid rängalt. Pigem mitmeid kordi lihtsam. Muidugi pean siin silmas sinu kirjeldatud meest, mitte kõiki isaseid.
Samas ei elaks ma üldse sellise mehega koos. Kui teil on praegu visiitsuhe ( visiitabieluks on seda nüüd küll liiast kutsutud), siis seda enam ju pole teil kõik ok, kuna mees on isegi siis isekas ja mölaka suhtumisega.
Bioloogiline kell tiksub ja tegelikult ma just õhutaksin sind just nüüd last tegema. Pärast on tõesti probleemid, ning liigne vanadus ka lapsele pole hea.
Sa ära karda midagi. Ühe lapse jõuab ükskõik kes üles kasvatada, kui sa just täielk s..häda pole. Kuna sul ka oma korter olemas, siis lõpeta mõtlemine ja hakka parem tegutsema. Või lihtsalt otsi endale kiiremas korras uus kandidaat.

Kui sa tahad last, siis saa laps selle teadmisega, et sa hakkad teda üksi kasvatama. Sine kurjelduse järgi on selge, et sa pigem lihtsalt talud seda meest nn kõrgema eesmärgi nimel. Olen nõus, et 35-aastasena mingit suuurt armastust taga otsida on veidi naiivne, no see võib õnnestuda aga no ???
Lähene ratsionaalselt, mõtle, kas iseloomujooned/välimus, mille mees võiks edasi pärandada on sulle vastuvõetavad (kuigi ega seda kunagi ei tea) ja mõtle, kas jaksad lapse üksi üles kasvatada.
EDU!

MInu meelest ei pea teemaalgataja mingit suurt arastust ootama, vaid normaalse vastuvõetava mehe otsima, kes temast hooliks ja seda tegema kohe.
Ei ole midagi nii, et 22 viimane taks, tänapäeval on 35-aastane veel noor inimene ja tal on õigus olla õnnelikus suhtes ja võimaldada lapsele ka isa.

Äkki mees on juba abielus või on tal laps?;)

Mind jäi kõige rohkem häirima mõte, et ega isa olemine ei tähendagi iga päev natuke lapsega tegelemist. Mis see isaks olemine selle mehe arvates on? Sõpradega väljas õlle libistamine kui naine väsinuna kodus lapsega tegeleb? Minu lastele on see elementaarne, et isa tegeleb nendega. Mina vähemalt tahan, et mu lapsed kasvaksid terviklikus perekonnas kus on reaalselt ka kaks vanemat.

teemaalgataja kirjeldatud mees ei kõla absoluutselt inimesena, millist isa lapsele tahta. Kõrvalt oleks kurb vaadata kui isa ei taha tegelikult oma last.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ei väida, et armastust ei saa ükskõik mis vanuses kogeda, kuid 80-aastaselt on väga raske esimest korda emaks saada. Oodata 35-aastaselt suurt armastust, et õnnelikku ja armastavasse perre sünniks laps (nagu oleks normaalne), no ei pruugi juhtuda.[/tsitaat]

Seda ei pruugi üheski vanuses juhtuda, miks just 35a selle poolest eriline on?

Teemaalgataja, Sa peaks tulema reaalsusesse. Sa kujutad endale liiga palju ette. Teie suhe pole visiitabielu ja see mees ei ole kuidagi sobiv isakandidaat. Kasuta tõesti spermapanga abi, hoiad ära väga palju probleeme tulevikus.

Mina teemaalgatajana ilmselt räägiksin selle mehega.Ja täpselt neidsamu asju,mida siin.Et mis on mu soovid,mõtted ja hirmud.Ja rõhutaksin,et minu jaoks ei ole see mingi kergeltvõetav naljateema,vaid tõsised mõtted.Tema vastureagageeringu põhjal teeksin oma otsused ja annaksin nendest ka mehele teada,et pärast ei oleks talle mingeid ebameeldivaid üllatusi,kui otsustad näiteks lahtiste silmadega ringi vaatama hakata.
Nii oleks aus enda ja tema suhtes.
Kirjutad,et mehele on hobid tähtsad.Mina elasin ka aasta visiitsuhtes,kuna elasime eri linnades,samuti on mehel väga südamelähedane hobi.
Mees ütles ise,et tahab kindlasti,et jääksime lapseootele nö koos,et ta tahab osa saada igast raseduskuust.Samuti on hobiga tegelemine hetkel teisejärguline.Need otsused on ta teinud ise.
Ootame kaksikuid.
Ma loodan,et teemaalgataja lapse isakandidaat on tore inimene,aga mina niisuguse tagaukse lahtihoidjaga tegeleda ei viitsiks(olen ka seda teinud ja kaotasin hea hulga aastaid)