Teema: kas saada selle mehega laps või oodata

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul on töö juures 4 naist vanuses 34-44, kes ootavad siiani oma suurt armastust ja nutavad taga eelmist suhet ja seda, et ei teinud vähemalt last. Eestis pole just väga reaalne leida endale selles vanuses sobivat kaaslast ja aeg on armutu, see läheb ikka tohutu kiirusega. Jah, on võimalik, et leiad ka 40-selt elu armastuse, aga kui paljudel seda siis ikka juhtub? Ja samas võib siis juba organism lapse saamisest keelduda. Aasta-aastalt läheb selles vanuses rasestumine raskemaks ja % rasestudes terve laps sünnitada samuti. Mina mõtleks hoolega järgi, kas minu eesmärk on saada laps ja olla üksikema, sest sinna see suhe kipub minema või riskida sellega, et oodata oma seda õiget ja võibolla jääda lastetuks ja ka meheta kogu eluks. [/tsitaat]
No ikka on küll 34 aastasel naisel valikut jalaga segada, eriti kui veel lapsi pole…Peavad need alles krõnksud olema, kes meest ei leia. 44 jah, on juba tiba liiga vana esmasünnitajaks, kuid hea tahtmise korral saab kõike.

Ja minusuguse mehega,kes ei joo,ei suitseta,pole aeganõudvaid hobisid,ei käi väljas,vaid on just kodukeskene inimene,ei taheta peret luua,vaid just sõpradega õlletajaga.

oleneb kui meeleheitel sa oled, tundub et väga.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ei ole seal nii segada midagi, ainult baarides pidutsejad, ehitajad või muud lällajad, vot neid on meil siin tõesti jalaga segada. Kui sa tahad saada ikka endaga võrdset paarilist, siis neid otsi tikutulega. Ja need naised on kenad, hoolitsetud ja väga hea huumorisoonega, ma alati imestan, et elu nende vastu nii ebaõiglane on olnud. [/tsitaat]

See on ikka vastupdi – just madalama haridustasemega lällajad, ehitajad jms kipuvad varem paari minema. Päris palju intelligentsed, vastutustundlikud mehed omandavad hariduse, töötavad end üles ja otsustavad siis pere luua. Sellised 30.-40-ndates mehi on küllalt. Mullegi, kes ma pole teab mis iludus ja meeste lemmik, jagu 36a üks selline.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Väga huvitav. Mind see probleem otseselt ei puuduta, kuna mul mees olemas aga mul mõned vallalised sõbrannad vanuses 31-37, ja igatahes nemad koperdavad küll eranditult kummaliste tüüpide otsa. Algul tundub tore aga siis selgub, et pole eelmisest naisest üle saanud, on jota, naudib veidi liiga intensiivselt erinevate daamide seltskonda, on klammerdumisprobleemidega jne. Sellist normaalset otsi ikka tikutulega, kes selleks vanuseks võetud pole, kipuvad ikkagi mingi olulisema veaga olema. ilusad, intelligentsed naised siis kõik vähemalt vana aja baka-haridusega ja otsivad ka sellist haritumat-viisakamat meest.

Et mina ei näe, et meeste valik vanuses 30-40 praegu selline otsatu oleks. [/tsitaat]

Ah jaa, jätsin mainimata, et väline ilu pole minu puhul partneri valikul üldse kriteerium. Ehk on selles asi?

Minu meelest üks kõige hullemaid asju on, kui inimene on oma suhtumiselt ükskõikne. Olgu see suhtumine siis inimestesse, olukordadesse, asjadesse. Sest kui ollakse ükskõikne, siis ei hoolita millestki, siis ei ole soovi kellegi ega millegi eest hoolitseda, sellises inimeses ei teki hoolimise tunnet ja sealt tuleneb ka tema vastav käitumine. Ta kuidagi TALUB seda ilmaelu, aga ise panustada ei soovi.
Olen märganud, et sellistele meestele meeldib väga sõpradega aega veeta, nendega koos on hea tunde ja päevi jokutada, sõbrad sisustavad aja ära, ise ei pea endale mõtet leidma. Miks sinu mehega nii on, seda ei tea. Aga tavaliselt inimesed ei muutu, muutuvad siis, kui nende hingeline olukord nende jaoks väljakannatamatuks muutub või lööb mõni väline tegur jalad korraks alt (töö kaotus, partner jätab maha, kalli inimese surm).

Kas lapse sünd oleks sinu mehe jaoks see tegur, mis teda muudaks? Loota ju võib, aga kahtlane, kui ta ise räägib praegu, et ega isaroll ei olegi igapäevane lapsega tegelemine. Mida isaroll siis tema arvates sisaldab (praegu te räägite ju koos lapse kasvatamisest ja perekonnana toimimisest, mitte sa pole kindlalt talle öelnud, et mul on sind vaid eostajaks vaja)?
Teine asi, kuidas sinu rasedus peaks tema olemise halvaks muutma, kui ta ütleb, et miks tal peab halb olema, kui sul on halb. Miks tema peas rasedus võrdub millegi halvaga? Ebaküps mees.
Kui laps olemas on ja sa ikkagi avastad, et pead üksi kogu kohustustevankrit vedama, siis võid sa ta peale vihaseks saada, et tema oma osa ei täida ja sind ei aita, kuigi sa mõistusega tead, et seda oligi oodata. Siis võib hakata energiat kuluma veel sellele, et täiskasvanud mehega kraagelda, sest igasugused temapoolsed kapriisid võivad end ilmutada.
Ma ei tea, mis ma ise selles vanuses (oma 3 aastat on sul veel aega tegelikult, ennem kui päris kriitiliseks läheb, ehk kohtad kedagi sobivamat) teeksin. Oleneks kõik sellest konkreetsest mehest, vaataks, kas mulle meeldiks mõte, et mu lapse isa on just nimelt tema (olles juba eelnevalt leppinud mõttega, et olen potentsiaalne tulevane üksikema ja pean kogu raske töö üksi tegema). Vaataks ja mõtleks just seda, kas ma tahaks selle inimesega pikas perspektiivis suhelda, sest lapse isaks jääb ta alatiseks ja minu suhtlusringkonda ka (sest lapsele ma ei hakka oma isaga suhtlemist keelama).

[small]yxikmees kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma olen nõus ju ajutise suhtega naisega,keda ma ei armasta,kuna ta ei vasta kriteeriumeile.[/tsitaat]

m.o.t.t.

Kallis teemaalgataja, sa tundud intelligentne inimene, ainult selle mehe suhtes natuke pimedusega loodud. Kui sama asi juhtuks su sobrannaga, sa teaksid juba ammu, mis talle soovitada. Nii et tee nyyd silmad lahti – see mees on yks toeline piece of shit.

Kui sa otsustad hakata temaga kodu mangima ja lapsi saama, valmistu nutuks ja hammaste kiristamiseks. Jama, jama, jama saab see elu olema! No loe ometi perekoolist neid teemasid, kuidas mehed aina pidutsevad ja kannigi pereelusse ei panusta. Kas sa toesti tahad samasuguses olukorras olla?

AGA. Sa tahad last. Saa siis laps. Aga jumala eest raputa see mees maha. Su elu lapsega kahekesi saab olema vorreldamatult ilusam kui see sinu jorsiga iial olla saaks. Loomulikult on lapse yksi kasvatamine raske, aga oleks mingi kasutu mees kaela peal, oleks veel palju raskem! Ootad paevast paeva, et tyyp ometi moistuse pahe votaks, aga vota napust – valmistab sulle ainult yhe pettumuse teise otsa. Lisaks negatiivne eeskuju lapsele. Ei, tanan.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tere naised, andke nõu

Mees väidab, et armastab, aga abielluda ei taha, kardab kohustusi, veel on vara jne.
mees on minust oma ellusuhtumise ja maailmavaate poolest üsna erinev, mis tekitab päris palju konflikte ja nägelemist.
mees ütleb, et ta raseduse ajal ei kavatse näiteks sõprade juures õlletamisest ja üritustel käimisest loobuda, sest kui minul on kehv olla, ei tähenda see seda, et temal peaks halb olema
Samas mees enda sõnul tahab last, ehkki ma pole päris kindel, kui palju ta peale lapse sündi temaga tegeleda viitsiks. Iseenesest pole tegu halva inimesega, aga veits ükskõikne ja passiivne tegelane, kes nii mõnigi kord peab perest olulisemaks oma hobidega tegelemist või sõpradega kohtumist, kompromisside tegemine ei vii tema sõnul kuhugi ja isa roll ei olegi lapsega iga päev natukenegi tegelemine.
[/tsitaat]
Jah, muidugi jää sellisest lontrusest rasedaks. Sest lapsel ei ole ju üldse normaalse peremudel- \”isa-ema-armastus-austus-lapsed\” oluline. ja 9 kuu pärast saab sind jälle siin portaalis kurtmas kohata,et lapseisa ei hooli sinust ja lapsest tuhkagi. Edu!