Esileht Erivajadustega laps Kas see on autismi tunnus?

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: Kas see on autismi tunnus?

Postitas:
Kägu

Kas aastase lapse pea tagumine vastu seina ja põrandat vihahoos (kui midagi keelata) on autismi tunnus?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei, kindlasti mitte. Kui koolieelik nii teeks, vot siis ma oleks mures, aga Sinu laps on alles aastane.
Ta ei oska oma emotsioone muud moodi väljendada ja sellepärast teeb nii. Olukord läheb paremaks kui laps rääkima ja teiste rääkimist paremini mõistma hakkab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Loomulikult on aastase sundkäitumine autismi tunnus aga pead hakkama jälgima kas tekkib ka teisi asju juurde.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Loomulikult on aastase sundkäitumine autismi tunnus aga pead hakkama jälgima kas tekkib ka teisi asju juurde.

Tal pole ju sundkäitumist, ta vihastab ja väljendab end nii.
Ok, olen nõus, et ei saa väita, et kindlasti ei ole see autismi tunnus, kuid vihasena nii tegeva aastase puhul ma veel liiga palju muret ei tunneks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult on aastase sundkäitumine autismi tunnus aga pead hakkama jälgima kas tekkib ka teisi asju juurde.

Tal pole ju sundkäitumist, ta vihastab ja väljendab end nii.
Ok, olen nõus, et ei saa väita, et kindlasti ei ole see autismi tunnus, kuid vihasena nii tegeva aastase puhul ma veel liiga palju muret ei tunneks.

Oi kui loll ma olin, et kuulasin siin kägude laulu! Tõesti selle asemel et kohe tegutsema hakata lasin end lohutada, et pole autismi tunnuseid. Olid ja on valetasin endale ja otsisin lohutust, nii tuttav käitumine. Oleks üks kägugi mulle öelnud, et hakka tegutsema aga EI.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oi kui loll ma olin, et kuulasin siin kägude laulu! Tõesti selle asemel et kohe tegutsema hakata lasin end lohutada, et pole autismi tunnuseid. Olid ja on valetasin endale ja otsisin lohutust, nii tuttav käitumine. Oleks üks kägugi mulle öelnud, et hakka tegutsema aga EI.

Minu poeg on 1a10k ja siiamaani mõnikord viskab vihasena pikali ja taob pead vastu põrandat. Näiteks siis kui ma ei anna talle oma huulepulka. Või ei luba mängida 30 cm teraga noaga. 99% ajast on ta koostööaldis, rahulik ja rõõmus laps. Pea tagumine on ainuke veider asi. Laps käib ka lastesõimes, kust on tulnud ainult positiivset tagasisidet. Muide, lasteaias ta pead ei tao (küsisin õpetajalt) – ilmselt saab aru, et pole sobilik.
Kahju, et Sul nii läks, aga teemaalgatuses toodud ühe lause põhjal pole küll mõtet hakata diagnoose panema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

PK käod on debiilikud. Siit midagi adekvaatset kuulda on lausa ilmaime.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

PK käod on debiilikud. Siit midagi adekvaatset kuulda on lausa ilmaime.

Osta peegel ja räägi asjad sirgeks!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Osta peegel ja räägi asjad sirgeks!

Peegel on delfi- ja PK-muttide lemmiksõna. Kui ei ole kindel inimese kirjelduses, siis pigem julgusta teda arsti poole pöörduma, mitte ära raiu oma nõukaaegset mantrat ” oi, alla 6aastase puhul ei saa rääkida mingist diagnoosist!”

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Autismil ei ole ühte tunnust. Suure tõenäosusega su laps ei ole autistlik.

https://www.youtube.com/results?search_query=early+signs+of+autism

Autismi varased tunnused.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oi kui loll ma olin, et kuulasin siin kägude laulu! Tõesti selle asemel et kohe tegutsema hakata lasin end lohutada, et pole autismi tunnuseid. Olid ja on valetasin endale ja otsisin lohutust, nii tuttav käitumine. Oleks üks kägugi mulle öelnud, et hakka tegutsema aga EI.

mida sa silmas pead selle tegutsemise all? autism ei ole haigus, see on pigem seisund. ravida seda ju ei anna ja nii väikesel pole vist veel ka vajadust ravimitega tähelepanuvõimet toetada.
et mida sa teha oleks saanud? milline sinu tegutsemine oleks su last kuidagi mõjutanud, et ta ei oleks autist?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oi kui loll ma olin, et kuulasin siin kägude laulu! Tõesti selle asemel et kohe tegutsema hakata lasin end lohutada, et pole autismi tunnuseid. Olid ja on valetasin endale ja otsisin lohutust, nii tuttav käitumine. Oleks üks kägugi mulle öelnud, et hakka tegutsema aga EI.

mida sa silmas pead selle tegutsemise all? autism ei ole haigus, see on pigem seisund. ravida seda ju ei anna ja nii väikesel pole vist veel ka vajadust ravimitega tähelepanuvõimet toetada.
et mida sa teha oleks saanud? milline sinu tegutsemine oleks su last kuidagi mõjutanud, et ta ei oleks autist?

Autismi puhul on varane märkamine ja teraapiad HÄDAVAJALIKUD, et laps suudaks tulevikus tavakoolis õppida. Välismaal nt käib autistlik laps iga päev 3 tundi individuaalteraapias. Normintellektiga laps, kellel on väga tõsised autistlikud jooned, ei arene iseseisvalt ilma erilise õpetuseta kaugemale 2a lapse arengutasemest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Loomulikult on aastase sundkäitumine autismi tunnus aga pead hakkama jälgima kas tekkib ka teisi asju juurde.

Milliseid tunnuseid juurde veel näiteks?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Loomulikult on aastase sundkäitumine autismi tunnus aga pead hakkama jälgima kas tekkib ka teisi asju juurde.

Milliseid tunnuseid juurde veel näiteks?

Laps ehmatab tihi
Ei söö palu erinevaid sööke
ülisuur lähedusevajadus
silmavaade
võõrastmine
väldib võõrastega pilkkontakti
võib tundide viisi mängida ühe asjaga
suur huvi elektroonika vastu
ei pööra lähetepanu detailidele
keskendumine kohest rahuldust mittepakkuvaletegevusele on lühiajaline
ei pane tähele, mida talle räägitakse
ei järgi talle antud korraldusi
ei suuda lõpetada talle antud töid
kordamine
kodumasinate müra
hüsteeriahood
sundliigutused jne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu laps on varasest east erutudes hüppama hakanud ja kätega lehvitama (nagu tibutantsus), absoluutselt sundliigutus ju, mida võiks autismiga seostada. Teeb seda veel 7-aastaseltki. Teda on väga põhjalikult uuritud kõnepuude tõttu ja autism on kindlasti üks nendest asjadest, mida tal EI OLE. Nii et ÜKS tunnus ei defineeri kindlasti veel tervet haigust.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oi kui loll ma olin, et kuulasin siin kägude laulu! Tõesti selle asemel et kohe tegutsema hakata lasin end lohutada, et pole autismi tunnuseid. Olid ja on valetasin endale ja otsisin lohutust, nii tuttav käitumine. Oleks üks kägugi mulle öelnud, et hakka tegutsema aga EI.

mida sa silmas pead selle tegutsemise all? autism ei ole haigus, see on pigem seisund. ravida seda ju ei anna ja nii väikesel pole vist veel ka vajadust ravimitega tähelepanuvõimet toetada.
et mida sa teha oleks saanud? milline sinu tegutsemine oleks su last kuidagi mõjutanud, et ta ei oleks autist?

Autismi puhul on varane märkamine ja teraapiad HÄDAVAJALIKUD, et laps suudaks tulevikus tavakoolis õppida. Välismaal nt käib autistlik laps iga päev 3 tundi individuaalteraapias. Normintellektiga laps, kellel on väga tõsised autistlikud jooned, ei arene iseseisvalt ilma erilise õpetuseta kaugemale 2a lapse arengutasemest.

Ära ole rumal. Kui lapsel on autism ja vaimne alaareng, siis ei aita mitte miski. Võid kasvõi enne sündi juba tema erivajadust märgata ja sellega 24/7 tegeleda, aga see ei võta autismi ära ja ei ravi ka vaimset alaarengut.
Minul on sügavalt autistlik laps, kellel on mõõdukas vaimne alaareng. Tema erivajadus avastati väga varakult ja ta sai kõikvõimalikke teraapiaid, lisaks tegelesin ma temaga ise praktiliselt kogu oma ärkveloleku aja. Praegu ma mõtlen, et piinasin ennast täiesti ilmaasjata. Laps on ikka sügav autist ja käib erikoolis ning on vaimselt 2-aastase tasemel. Mõne aasta pärast saab täisealiseks, nii et enam mingit imet loota ei ole.
Teine laps on normintellektiga asperger. Temal lasin ma lihtsalt normaalselt kasvada, tegelesin nii palju , kui tavalises peres ikka tegeletakse. Võibolla isegi vähem, sest kogu jõud läks sügava puudega lapse peale.
Teine laps käib tavakoolis ja saab eluga hakkama, ehkki ta ei ole päevagi oma elus ühtegi teraapiat saanud.

Nii et ei ole mõtet ennast piinata ja uskuda, et kui oleks varakult ravima ja tegelema hakatud, siis oleks autism üle läinud ja laps terve. Ei oleks. Kui laps on autist siis tuleb sellega leppida ja püüda elada edasi nii normaalselt kui võimalik. Autismi parim ravim on normaalne terve pereelu. Muidugi ei tee see autisti tavaliseks, aga vähemalt vanemate närvid jäävad terveks ja ka autist areneb selle mõjul paremini, kui mistahes teraapiate abil.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ära ole rumal. Kui lapsel on autism ja vaimne alaareng, siis ei aita mitte miski. Võid kasvõi enne sündi juba tema erivajadust märgata ja sellega 24/7 tegeleda, aga see ei võta autismi ära ja ei ravi ka vaimset alaarengut.

Vaimne alaareng ei olegi ravitav, ka autism mitte. Jutt käib ikkagi norm või kerge vaimupuudega sügavatest kui keskmise raskusastmega autistlikest lastest, kelle puhul on teraapiatest kõige enam kasu. Kui sul on ikkagi valida 5a laps, kes lihtsalt nurgas kriiskab ja hammustab, siis kas tõesti loobud teraapiast, läbi mille laps õpib ise sööma, riietuma ja rääkima, enda nime kirjutama jne??? Jah see laps ei parane autismist, kuid lapse toimetulek paraneb märgatavalt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ära ole rumal. Kui lapsel on autism ja vaimne alaareng, siis ei aita mitte miski. Võid kasvõi enne sündi juba tema erivajadust märgata ja sellega 24/7 tegeleda, aga see ei võta autismi ära ja ei ravi ka vaimset alaarengut.

Vaimne alaareng ei olegi ravitav, ka autism mitte. Jutt käib ikkagi norm või kerge vaimupuudega sügavatest kui keskmise raskusastmega autistlikest lastest, kelle puhul on teraapiatest kõige enam kasu. Kui sul on ikkagi valida 5a laps, kes lihtsalt nurgas kriiskab ja hammustab, siis kas tõesti loobud teraapiast, läbi mille laps õpib ise sööma, riietuma ja rääkima, enda nime kirjutama jne??? Jah see laps ei parane autismist, kuid lapse toimetulek paraneb märgatavalt.

Normintellektiga sügavaid autiste ei ole. Sügava autismiga käib kaasas ikka mõõdukas, raske või sügav vaimne alaareng. Normintellektiga autistid on nn. aspergerid, kes enamasti õpivad iseseisvalt toime tulema eeskätt tänu oma intellektile, teiseks toetavale keskkonnale ja alles seejärel teraapiatele.
Sügava autismi ja vaimupuude puhul ei tea kunagi, kas aitab teraapia, kodune kasvatus või oleks laps isegi need oskused omandanud.
Minu laps õppis ise sööma, riietuma ja rääkima. Temaga samas teraapiagrupis käis sama diagnoosiga, väga toetavast perest pärit sama vana laps. Hoolimata kõigist teraapiatest ja vanemate pingutustest ta neid asju ära ei õppinud. Miks – keegi ei tea.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ära ole rumal. Kui lapsel on autism ja vaimne alaareng, siis ei aita mitte miski. Võid kasvõi enne sündi juba tema erivajadust märgata ja sellega 24/7 tegeleda, aga see ei võta autismi ära ja ei ravi ka vaimset alaarengut.

Vaimne alaareng ei olegi ravitav, ka autism mitte. Jutt käib ikkagi norm või kerge vaimupuudega sügavatest kui keskmise raskusastmega autistlikest lastest, kelle puhul on teraapiatest kõige enam kasu. Kui sul on ikkagi valida 5a laps, kes lihtsalt nurgas kriiskab ja hammustab, siis kas tõesti loobud teraapiast, läbi mille laps õpib ise sööma, riietuma ja rääkima, enda nime kirjutama jne??? Jah see laps ei parane autismist, kuid lapse toimetulek paraneb märgatavalt.

Normintellektiga sügavaid autiste ei ole. Sügava autismiga käib kaasas ikka mõõdukas, raske või sügav vaimne alaareng. Normintellektiga autistid on nn. aspergerid, kes enamasti õpivad iseseisvalt toime tulema eeskätt tänu oma intellektile, teiseks toetavale keskkonnale ja alles seejärel teraapiatele.
Sügava autismi ja vaimupuude puhul ei tea kunagi, kas aitab teraapia, kodune kasvatus või oleks laps isegi need oskused omandanud.
Minu laps õppis ise sööma, riietuma ja rääkima. Temaga samas teraapiagrupis käis sama diagnoosiga, väga toetavast perest pärit sama vana laps. Hoolimata kõigist teraapiatest ja vanemate pingutustest ta neid asju ära ei õppinud. Miks – keegi ei tea.

Masingu Koolis õpib päris mitmeid sügavate autistlike joontega nn aspergerit. Teraapia kasutegur on individuaalne, kuid isiklikult ei ole ma näinud ühtegi last, kelle puhul juba 3-4 korraga ei oleks toimunud mingit muutust. Teraapiast ei ole kasu kui lapsevanem töötab vastu, nt lubab lapsel kodus mängida mänguasjadega, mida teraapias kasutatakse preemiana vms. Autismi puhul ainuke teaduslikult tõestatud teraapia vorm on ABA-teraapia, mis põhinebki premeerimisel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ära ole rumal. Kui lapsel on autism ja vaimne alaareng, siis ei aita mitte miski. Võid kasvõi enne sündi juba tema erivajadust märgata ja sellega 24/7 tegeleda, aga see ei võta autismi ära ja ei ravi ka vaimset alaarengut.

Vaimne alaareng ei olegi ravitav, ka autism mitte. Jutt käib ikkagi norm või kerge vaimupuudega sügavatest kui keskmise raskusastmega autistlikest lastest, kelle puhul on teraapiatest kõige enam kasu. Kui sul on ikkagi valida 5a laps, kes lihtsalt nurgas kriiskab ja hammustab, siis kas tõesti loobud teraapiast, läbi mille laps õpib ise sööma, riietuma ja rääkima, enda nime kirjutama jne??? Jah see laps ei parane autismist, kuid lapse toimetulek paraneb märgatavalt.

Normintellektiga sügavaid autiste ei ole. Sügava autismiga käib kaasas ikka mõõdukas, raske või sügav vaimne alaareng. Normintellektiga autistid on nn. aspergerid, kes enamasti õpivad iseseisvalt toime tulema eeskätt tänu oma intellektile, teiseks toetavale keskkonnale ja alles seejärel teraapiatele.
Sügava autismi ja vaimupuude puhul ei tea kunagi, kas aitab teraapia, kodune kasvatus või oleks laps isegi need oskused omandanud.
Minu laps õppis ise sööma, riietuma ja rääkima. Temaga samas teraapiagrupis käis sama diagnoosiga, väga toetavast perest pärit sama vana laps. Hoolimata kõigist teraapiatest ja vanemate pingutustest ta neid asju ära ei õppinud. Miks – keegi ei tea.

Masingu Koolis õpib päris mitmeid sügavate autistlike joontega nn aspergerit. Teraapia kasutegur on individuaalne, kuid isiklikult ei ole ma näinud ühtegi last, kelle puhul juba 3-4 korraga ei oleks toimunud mingit muutust. Teraapiast ei ole kasu kui lapsevanem töötab vastu, nt lubab lapsel kodus mängida mänguasjadega, mida teraapias kasutatakse preemiana vms. Autismi puhul ainuke teaduslikult tõestatud teraapia vorm on ABA-teraapia, mis põhinebki premeerimisel.

Mõistagi ei ole ma teraapiate vastu. Kindlasti on neist kasu, sest nii puudega kui puudeta lastele mõjub hästi ja arendavalt, kui nendele tähelepanu pööratakse ja nendega tegeletakse. Teraapiad on hea võimalus lapse aega sisustada, tegevust pakkuda, heal juhul ka midagi kasulikku õpetada. Ka lapsevanema enesetunne, mis tänu lapse puudele on enamasti üsna vilets, paraneb, kui ta saab oma lapse heaks midagi teha, näiteks teraapiaid võimaldada.
See, mille vastu ma olen, on teraapiate ületähtsustamine. Ei ole vaja jätta muljet, et teraapia on elu ja surma küsimus ning sellest oleneb kogu lapse edaspidine areng. Niimoodi võib jääda ekslik mulje, nagu saaks teraapia autismi ära võtta või autisti “normaalseks” või vaimse alaarengu normintellektiks muuta. Lapsevanematel on nagunii meeleheitlik lootus, et see on kuidagi võimalik, aga ei ole ju.
Minu meelest pööratakse liiga vähe tähelepanu vanemate toetamisele. Kuigi just see on kõige tähtsam. Minu kogemuse kohaselt (ja kui sa töötad M-koolis, nagu mul on mulje jäänud, siis tõenäoliselt ka sinu enda kogemuse kohaselt) määrab lapse elu ja saatuse tema kodune keskkond. Kui vanemad on head ja toetavad, siis võib laps olla ükskõik kui raske puudega, aga ta leiab oma koha maailmas. Kui vanemad ei saa endaga hakkama, siis võib teha ükskõik milliseid teraapiaid, aga need ei saa mõjuda. Kodu on lihtsalt alati tugevam mõjutaja.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma soovitan lugeda viimast puutepunkti- väga tore ja toetav pere, kuid kahjuks lõpp oli ülikurb.

Samas on mul olnud väga kehvast perest kliente (nt isa vangis perevägivalla eest ja ema mõõduka vaimupuudega töötu, peres kolm vaimupuudega last) ja ka sellest lapsest sai nn asja, laps hakkas rääkima aasta peale teraapiat, õppis lugema ja arvutama olles siis sel hetkel juba 9a (ma ei kohtunud mitte kordagi nende lapse emaga ega ka mitte kooliõpetajatega, koolist saadud iseloomustus oli ülihalb).

Terapeut ei saa muuta lapsevanemaid, nii et kahjuks mittetoetavate ja halbade lapsvanemate muutmine ei ole terapeudi võimsuses. Lapsevanemal on võimalik alati pöörduda täiskasvanute psühholoogi poole ka reha teenuse raames, enamik lapsevanemaid sellest teenusest keeldub.

Enamik st 99% teraapias käivate laste vanematest aga ongi väga toetavad ja head ja annavad endast maksimumi. Lapsest mittehooliv lapsevanem ei viitsigi enda last teraapiasse tuua. Kahjuks teraapiasse ei tule ka need lapsevanemad, kes eitavad probleeme, diagnoosi, kes ei usalda terapeute ja arvavad, et ainult nemad vanematena teavad, mis nende lapsele parim on. (nt 5a liikumispuudega lapse vanem peab oluliseks ainult füsioteraapiat ja keeldub kõikidest teistest pakutud teraapiatest arvates, et tema laps saab tavakoolis väga hästi hakkama kui ta ainult kõndima hakkaks; antud lapsel on kahjuks ka mõõdukas vaimupuue ja keskmise raskusastmega autislikud jooned; laps ei räägi, ainult mõmiseb ja lapsevanem arvab, et pole logopeedi vaja, sest küll ta rääkima hakkab; tegelikult on laps võimeline üksikuid sõnu ütlema, kuid teeb seda ainult siis kui teda selleks ABA teraapia võtteid kasutades sundida).

Samas on kindlasti ka olukordi, kus teraapia mõju oleks üliväike (nt sügava vaimupuudega laps, kelle maksimaalne arengutase jääb ka täiskasvanuna alla 6 kuu vanuse lapse arengutaset). Aga just selliste laste vanemad on üliagarad kõikvõimalikes teraapiates käijad ja haaravad viimasestki õlekõrrest. Enamasti soovitakse jätkata teraapis ka täiskasvanuna.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Erivajadustega laps Kas see on autismi tunnus?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.