Esileht › Pereelu ja suhted › Kas see on emotsionaalne vägivald?
Järgmises KROONIKAS: SUUR SKANDAAL! Avaldame täismahus Urmas Sõõrumaa sekretäri kirja. Skandaalsed nõudmised sekretärile töö ajal. Sõõrumaa teatas, et astub kõikide talle kuuluvate ettevõtete juhatustest tagasi. Püsige lainel, uudis on täiendamisel.
Näh, Sõõrumaa panigi juba taksofirma müüki…
Täiskasvanud ja enesekindla naisena teadvustan endale, et mitte ühedki vihahoos õeldud sõnad ei saa mulle haiget teha, kui ma ise neid õigeks ei pea ja neil endale haiget teha ei lase.
Teil on täiesti mõttetu suhe ja sa pole mitte mingi enesekindel naine. Mina ei oleks sellise mehega koos mitte mingil juhul.
Olen samuti firamomaniku naine. Nagu juba öeldi, see töö on raske, palju tuuakse koju kaasa ja halb tuju elatakse omaste peal välja. Minu mees pole kunagi ärvardanud ega sellise seksuaalse alatooniga sõimanud, kuid halvasti oskab öelda küll. Kui maha rahuneb, lähen küsima, et miks meil on vaja koos olla, kui ta tunneb vajadust, oma kõige lähedasemale niisuguseid asju öelda. Läheme kumbki ma teed ja probleem lahendatud. Tükk aega see ei koitnud talle, mis ja kus valesti läks. Ta pole nagu halb inimene aga kusagil oli midagi valesti ja ei koitnud, et oma naise peale ei elata ennast välja.
Siis üks kord ütlesin talle, et kui nii veel kord juhtub, võtan mina oma kümme asja, jätan lapsed talle, ja lähen. Mõtlesin seda tõsiselt ka tookord. Ja see jõudis mehele kohale. Ta teab väga hästi, et ta ei saaks endale lubada laste enda õlule võtmist. Ja ta teab väga hästi, et lahutuse korral jääks lapsed tegelikkuses mulle, mul on piisavalt hea karjäär ja lapsed ise küsiks minu juurde, ja temal poleks aega ega võimalust oma lapsi rohkem näha, kui üle ühe nädala pühapäeviti. See pani ta liigutama. Mees ise leidis meile terapeudi, mees ise pakkus välja lahendusi, ja näha on kuidas mees pingutab. Sealt on juba mitu aastat ja oleme päriselt õnnelik pere.
Sellise vaimse vägivalla korral, nagu ülal kirjeldatud, ei pruugi see töötada. Aga kui mees ei saa aru, et tema käitumises midagi valesti on, ei jää muud üle, kui minna. Mine. Võta asjad ja mine. Võta lapsed ja mine. Räägi oma perele, milline teie kodune elu on. Räägi mehe vanematele, milline on kodune elu. Küsi kõigilt sõpradelt abi. Kui oma sõpru pole, küsi abi mehe sõpradelt. Sa ei ole üksi, sa ei pea kannatama vaimset terrorit.
Jumal issand. Miks peaks sellise mehega koos edasi elama, on mulle täiesti mõistetamatu.
laste vanused on 6 ja 11.
Su 6-aastast sõimatakse kodus litsiks ja sa veel juurdled, kas jääda või minna…. ?
Nii sirguvadki psühholoogiliselt sandistatud inimesed, kes kodust kaasa saanud traumad, mida ülejäänud elu lappida. Nad on kindlasti oma emale tulevikus “tänulikud”
Ma ei nõustu sellega, et meestest ei saa häid isasid. Tutvuskonnas läks ka naine ära, jättis 6 ja 10 aastase isaga. Jutt, et elu kodus on ahistav ja mees ei luba midagi. Mehe lõi see jalust maha küll, esimesed 3 kuud ei saanud ka täpselt aru, kus ja mida. Abiks oli nii ema, kui ka lapsehoidja ja koduabiline. Hakkama sai, tänaseni on lapsed isa juures, emaga vahest kohtuvad, ema elatist ei maksa ja isa ei tahagi seda. Kusjuures enne lahku minekut mees eriti lastega ei tegelenud, olid naise kaelas, armastas sõpradega saunatada – aga nüüd on superisa. Õhtul kell 10 hakkab juba koju kibelema, lapsed ootavad. Laste nimel tegi elu kannapöörde.
Õhtul kell 10 hakkab juba koju kibelema, lapsed ootavad.
????? SUPERISA? Kus need lapsed õhtu kümneni on siis, kelle hoole all?
Kusjuures enne lahku minekut mees eriti lastega ei tegelenud, olid naise kaelas, armastas sõpradega saunatada – aga nüüd on superisa. Õhtul kell 10 hakkab juba koju kibelema, lapsed ootavad. Laste nimel tegi elu kannapöörde.
Kas see tekst on mingi paroodia, nali või? Kui naine hilisõhtul kl 10 alles hakkaks mõtlema, et “mjaa, peaks vist nagu millalgi kodu poole ka minema hakkama, lapsed ootavad”, siis nokitaks niisugune “ema” surnuks. Aga samasuguselt käituv isa on superisa…
Kui ise oleksin kohtunik, siis paneksin oma kuueaastast tütart litsiks pidavale mehele peale püsiva lähenemiskee
No tegelikult ta ei öelnud ju, et lapsed on litsid, vaid nutavad nagu litsid – aga see on ikkagi räige võrdlus. 6-aastane ei teagi, mis lits on.
See mees on niiii rõve! Ja sellisega elad oma tütardega koos… jube… Lihtalt sellepärast, et ei viitsi jalgu kõhu alt välja võtta ja ise oma eluga hakkama saada. Vajadus pereeluks on ammu igand, olgem ausad, eriti kui sellised asjad päevakorras. Elama peaks koos ainult need, kellel tõesti hea koos, muid põhjusi tänapäeval enam pole. Ja tead, mis… ma ei tea, kui kaugele see mees läheb veel, aga lastele jääb terveks eluks meelde, et sa olid lollilt alandlik /laisk ja neid ei kaitsnud. Tulevikus suhtlevad nad sinuga vaid harva ja oma lapsi ka eriti hoida ei anna – elavad oma elu.
Laste nimel tegi elu kannapöörde.
Ja miks laste nimel ei oleks võinud enne normaalne pereisa olla? Miks peab naine viimases hädas lahkuma, et mees aru saaks, et lastega tuleb ka tegeleda. Nüüd pere lõhki ja tilu-lilu isast tehtud super-issi. Muidugi on nüüd super, mis tal üle jäi.
Mehega koos olnud 15 aastat, 2 tütart. Ma ei oskagi seda kõike sõnadesse panna. Olen alati arvanud, et mehel ei ole lihtme iseloom. Ta on eduka firma omanik ja omal alal väga austatud ja lugupeetud inimene. Mina aga näen kodus tihti hoopis teistsugust inimest. Vahel tunnen, et äkki ma hakkan hulluks minema. Ta on meeletult tujukas, iial ei tea millise tujuga ta koju saabub. Kui tal on hea tuju siis on ta väga tore kaaslane, teeb nalja ja tõesti on tore koos olla aga kui tal on tuju paha peab eemale hoidma. Talle ei meeldi kui keegi tema vigu välja toob, kriitika tema aadressil on välistatud. Kui tema arvamusega lahku minna siis läheb endast välja, võib loopida asju viha käigus. Vihasena on tavaline ähvardamine. Kui sa ei tee nii nagu mina tahan siis ma teen sinuga seda teist kolmandat. Vihasena võib saata erinevatesse kohtadesse ja oma tütreid väikesteks litsideks kutsuda. Laps tegi hiljuti midagi, mis talle ei meeldinud ja selle peale ta ütles, et mis sa nutad nagu väike lits. Mu enesehinnang on madal ja ta on mulle selgeks teinud, et kui üritan lahutada võtab ta lapsed ja kuna mu palk on madal siis ma nagunii üksi hakkama ei saaks. Elame suures majas, lubas kohtusse mu vastu minna ja näidata mida tal kõike lastele pakkuda on, samal ajal kui mina saaksin neile vaid pisikest üürikat pakkuda, kui sedagi. Saan aru, et see kõik ei ole normaalne aga ma kardan teda. Ta ei ole kunagi füüsiliselt vägivaldne olnud, ainult verbaalselt. Tahan välja sellest abielust aga tunnistan et tõesõna kardan tema ähvardusi.
Jah, see on vaimne vägivald
Ma ei nõustu sellega, et meestest ei saa häid isasid. Tutvuskonnas läks ka naine ära, jättis 6 ja 10 aastase isaga. Jutt, et elu kodus on ahistav ja mees ei luba midagi. Mehe lõi see jalust maha küll, esimesed 3 kuud ei saanud ka täpselt aru, kus ja mida. Abiks oli nii ema, kui ka lapsehoidja ja koduabiline. Hakkama sai, tänaseni on lapsed isa juures, emaga vahest kohtuvad, ema elatist ei maksa ja isa ei tahagi seda. Kusjuures enne lahku minekut mees eriti lastega ei tegelenud, olid naise kaelas, armastas sõpradega saunatada – aga nüüd on superisa. Õhtul kell 10 hakkab juba koju kibelema, lapsed ootavad. Laste nimel tegi elu kannapöörde.
Kujuta ette mis superisa. Sai tänu kolmele abilisele hakkama sellega, millega kehv ema üksinda, joob senini õhtul 10ni ja siis laekub lõhnadega koju lapsi magama panema. Unistuste isa tõesti.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kas see on emotsionaalne vägivald?
