Esileht Koolilaps Kas see on kiusamine õpetaja poolt

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 68 )

Teema: Kas see on kiusamine õpetaja poolt

Postitas:
Kägu

Õpetaja peaks last tunnis toetama, andma lapsele kasvõi vähem teha ja kasvõi peale kooli konsultatsiooni ajal lahendada rahulikult ülesandeid. Nii näeb ju õpetaja ära, kus on lüngad või ei olegi neid. Ajasurve on ärevust tekitav faktor.

Tõesti? Nagu Toots kauples välja, et kui kogu rehkendust ei jua, teeb poole.

Sorry, aga kui laps ei saa tavakoolis tavarütmiga hakkama, siis tuleb teistsuguse tasemega kool valida, mitte eeldada õpetajalt tundidevälist lisatöld või programmi poolitamist. Ka ei pea õpetaja individuaalseks guvernandiks olema.

Ma loodan, et sa ei ole õpetaja.

Õpilastele erisustega arvestamine, õppematerjali kohandamine jne just ongi õpetaja töö.

+7
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis ma ütlesin – ongi see saamatute põlvkond hädas – 2.klass on vara hindamiseks! Laskun siis sinna pimedasse keskaega ehk nõukaperioodi, kus said 2.klassi lapsed hindeid. Ja paberkandjal tunnistused! Parimad pandi autahvlile ja kusjuures nad nopitigi klassist välja, mitte ei nõutud kogu seltskonna ülespildistamist ja autahvlile panekut, et keegi ei tunneks ennast halvasti (`a la kogu lasteaiarühma/klassi sünnipäevale kutsumine).

See, kas tunnistus on elektrooniline või paberkandjal, ei mängi küll mingit rolli. Ja autahvli jaoks pildistatakse praegu ka. Neid, kelle õpitulemused on paremad. Õpetaja ju teab seda ka ilma numbrilise hindamiseta.

See “saamatute põlvkond” võib tegelikkuses meie põlvkonnast palju edukamaks osutuda. Meil on praegu raske, sest nutiajastul on hoopis teistsugused probleemid kui ühelgi varasemal perioodil. Meie lapsed on sellesse ajastusse sündinud, nii et meil ongi neid väga raske aidata, meil endal lihtsalt ei ole vastavat kogemust.

See selleks, aga näiteks meie koolis (tavaline linna piirkonnakool) on algklassides küll järeleaitamise süsteem väga hästi korraldatud. Nõrgematel on alates esimesest klassist õpiabi eesti keeles ja matemaatikas, kus eripedagoog tegelebki nendega peaaegu individuaalselt. Loomulikult ei ole paljas kahtede ladumine konstruktiivne, eriti selles vanuses. Ja loomulikult tuleb lapsevanemal hakata uurima, milles asi, kui laps tuleb järjest kahtedega koju ja õpetaja ei ole veel ühendust võtnud, et koos arutada, milline järeleaitamise variant perele sobiks.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teise klassi esimesel koolikuul pärast seda, kui terve eelmise aasta on lapsed distantsõppel olnud, on kolme kahe rittaladumine õpetaja poolt kiusamine.

Mis see õpetaja siis tegema peab? Laduma halva töö eest häid hindeid? Kui kogu ülejäänud klass saab aru, siis on probleem teemaalgataja lapses mitte õpetajas. Kui probleem on juba rohkem kui paaril õpilasel klassist tuleb pöörduda õpetaja ning vajadusel ka juhtkonna poole ning uurida miks klassis suur hulk õpilasi selles konkreetses aines hakkama ei saa. Lapsel on lapsevanemad selleks, et oma lapse arengul ja käekäigul silma peal hoida ning see on tänapäeval igasuguste ekoolide jne tehtud väga lihtsaks. Õpetajal on õpilasi 20+ ning ei saa ju eeldada, et ta iga lapsevanemaga kooliaasta alguses enne arenguvestlusi peab eraldi ühendust võtma või peale tööaega probleemse õpilasega omal algatusel istuma kui ema lapse probleemide osas huvi tundnud ei ole.

+4
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma loodan, et sa ei ole õpetaja.

Õpilastele erisustega arvestamine, õppematerjali kohandamine jne just ongi õpetaja töö.

Mis see amet siia puutub? Ei, ma ei ole otseselt õpetaja, kuigi kooliga olen seotud küll.

Nõus sinu jutuga, aga! Teatud piirini saab ja peabki tõesti õptaja kohandama ja arvestama, kuid ei saa tahta, et õpetaja suunaks oma ressursid ainult mahajääjatele.
Näen, mida teevad tunnis tublimad õpilased ja nende suhtes on väga ebaõiglane paari-kolme taga pidurdada. Kogu selle venitamise tulemus on, et tubli õpilane jääb nö ootele ning saab ka riielda, kuna tema jaoks läheb aeg igavaks ja lõpmatuseni ei saa neile ka lisaülesandeid anda. Suur osa õpilasi on aga jällegi “Harju keskmised” ehk tempos püsivad ja ka nende suhtes on ebaõiglane jätta nad nö ükis ülesannet lahendama, selal kui õpetaja tegeleb mahajääjatega.

Lapsevanem peab adekvaatselt endale aru andma, kas tema laps on võimeline tavakooli tavaklassis olema ja otse loomulikult ei saa eeldada, et õpetaja (kool) teevad imet ning endapoolne kodune panus on pigem vähene.

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on praegu raske, sest nutiajastul on hoopis teistsugused probleemid kui ühelgi varasemal perioodil. Meie lapsed on sellesse ajastusse sündinud, nii et meil ongi neid väga raske aidata, meil endal lihtsalt ei ole vastavat kogemust.

Praegu? Kas nutiprobleen tekkis üleöö ja eile?
Kaua sul…vabandust, meietamisi siis meil, kogemuste omandamiseks läheks aega vaja? Sellise suhtumisega tundub, et ka kümne aasta pärast saab ennast välja vabandada “praeguse” ja “kogemuste puudumisega?
Kusjuures teema pole üldse nutindusest, ei saa aru, miks sa selle sisse tõid.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Praegu? Kas nutiprobleen tekkis üleöö ja eile? Kaua sul…vabandust, meietamisi siis meil, kogemuste omandamiseks läheks aega vaja? Sellise suhtumisega tundub, et ka kümne aasta pärast saab ennast välja vabandada “praeguse” ja “kogemuste puudumisega? Kusjuures teema pole üldse nutindusest, ei saa aru, miks sa selle sisse tõid.

Sellepärast tõin sisse, et selgitada “saamatute põlvkonnaks” sildistatute tagamaid. Ja jah, just eile tekkiski nutiprobleem, selles see asi on. Meil ei ole veel mitut põlvkonda sotsiaalmeedia ajastul sündinuid täiskasvanuks saanud, nii et sotsiaalpsühholoogilisest seisukohast see probleem on tekkinud üleöö. Kunagi varem inimkonna ajaloos ei ole toimunud nii kiiresti nii põhjapanevaid muutusi inimestevahelises suhtluses, töö- ja isiklikus elus.

Ja mis puutub tavakooli tavaklassidesse, siis teatavasti on praegu hariduspoliitiline suundumus, et varasemas mõttes erikoole on aina vähem ja pigem panustatakse tavakoolides lisaspetsialistidesse. See on nn kaasav hariduskorraldus. Teema algatanud lapsevanem võibolla astus ämbrisse selle “kiusamise” sõnaga, mis kägusid tema vastu üles ässitab. Aga kõnesolev õpetaja samuti ei peaks ootama, et lapsevanem temalt uurima hakkaks, milles halbade hinnete põhjus, või hakkaks temast mööda minnes ise abiõpetajat palkama või koguni lapsele nõrgema tasemega kooli otsima, nagu siin soovitatakse. Eelmise aasta põhjal, distantsõppe perioodist hoolimata, peaks tal olema laste võimetest juba ülevaade ja seaduse järgi vastutab nõrgematele abi organiseerimise eest kool: “Esmast toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kool tagab õpilasele tema arengu toetamiseks ja taotletavate õpitulemuste saavutamiseks täiendava pedagoogilise juhendamise, tugispetsialistide teenuse ning vajadusel õpiabi individuaalselt või rühmas.”

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laskun siis sinna pimedasse keskaega ehk nõukaperioodi, kus said 2.klassi lapsed hindeid. Ja paberkandjal tunnistused! Parimad pandi autahvlile ja kusjuures nad nopitigi klassist välja, mitte ei nõutud kogu seltskonna ülespildistamist ja autahvlile panekut, et keegi ei tunneks ennast halvasti (`a la kogu lasteaiarühma/klassi sünnipäevale kutsumine).

Ja siis? Nõukaaegne kool nüüd küll mingi paradiis ei olnud, ära hakka üldse midagi nii rumalat väitma.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laskun siis sinna pimedasse keskaega ehk nõukaperioodi, kus said 2.klassi lapsed hindeid. Ja paberkandjal tunnistused! Parimad pandi autahvlile ja kusjuures nad nopitigi klassist välja, mitte ei nõutud kogu seltskonna ülespildistamist ja autahvlile panekut, et keegi ei tunneks ennast halvasti (`a la kogu lasteaiarühma/klassi sünnipäevale kutsumine).

Ja siis? Nõukaaegne kool nüüd küll mingi paradiis ei olnud, ära hakka üldse midagi nii rumalat väitma.

Sa said niimoodi aru?

Ei, polnud paradiis, aga õpilased olid tugevamad, õpetajaid austati ja lapsevanem ei olnud kogu kooli kõige tähtsam objekt.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

õpilased olid tugevamad, õpetajaid austati ja lapsevanem ei olnud kogu kooli kõige tähtsam objekt.

Ainetundmise taseme kohta ma ei oska midagi öelda, aga kujutan ette, et andekatel lastel on tänapäeval rohkem võimalusi oma andeid rakendada ja ka nõrgemate ees kantakse üldjuhul paremini hoolt (kui ka teemaalgataja kool siin erand on ja neil tõesti ei ole toimivat õpiabi süsteemi). See on ilmselt tõsi, et lapsevanemal ei olnud siis mingit võimalust koolis midagi mõjutada (kuigi ma ei ole nõukaajal olnud ei lapsevanem ega õpetaja, nii et täpselt ei tea). Sellist hoolekogude süsteemi, kus aktiivsemad lapsevanemad saavad kooli tegemistel silma peal hoida, häid ettepanekuid koguda ja ellu viia aidata, igal juhul ei olnud. Üks rumal ja kiuslik lapsevanem ei ole ka praegu kooli kõige tähtsam objekt, kuigi tüütu. Koolijuhist sõltub ikkagi kõige rohkem, nii et oleks vaid kõigil koolidel võimalikult tarku ja võimekaid direktoreid. Mis puutub aga väitesse, et õpetajaid austati – no andke andeks! Mina lõpetasin keska aastal 1989. Klassijuhataja oli meil selline, kes oma võimetelt ilmselt ei olnudki eriti austusväärne, ka tagantjärele hinnates. Igal juhul klassi kiusajad (keda oli nii neli-viis ülbemat poissi-tüdrukut, lisaks nende kaasajooksikud) mõnitasid teda julmalt, lausa näkku. Tugevaid ja tarku pedagooge aga tõesti austati – ja austatakse ka tänapäeval.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kiusamine see otseselt ei ole, aga imelik küll. Klassijuhataja peaks ise vanemaga ühendust võtma ja koos läbi arutama, mis mured lapsel on. Lihtsalt kahtede ladumine ei vii kuhugi nii väikestel. Kui õpetaja ei ole ühendust võtnud, kirjuta ise viisakas kiri, et sooviksid teada, mis lapse matemaatikaga koolis toimub. Nii saate koos edasi minna, et mida teha. Teises klassis peaks ka juba õpiabitunnid toimuma. Päris nii ka ei ole, et vanem peab üksi nuputama, kuidas last aidata. Koolil on siin kindlasti oma roll.

Kusjuures mina algklassides oma laste töölehti ei näinudki, need kõik jäid kooli kausta vahele. Teemaalgataja võiks õpetajalt viisakalt ka selle kausta koju küsida, et lapse probleemidt paremini aru saada.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA
Ülesanded, milles “2”, seisnesid 50 rehkendustehte sooritamist 5 minuti jooksul. Lehed kodus kaasas ja palutud vigade parandus teha. Tehted kahes tulbas. Esimene tulp peaaegu perfektselt lahendatud, teine praktiliselt vigadest punane. Täiesti ilmselt oli lapsel tekkinud paanika, et ei jõua antud ajaga lõpuni.
Õpetajaga ühendust võetud. Ainus soovitus pedagoogilt, et rohkem peaks õppima. Muud tarka sealt ei tulnud. Õnneks on koolis õpiabi rühm ja seal saab laps lõpuks ka kiidusõnu. Minu arusaamistmööda innustab nii väikest õpilast siiski “präänik” rohkem kui “piits”.
Loomulikult on kool koht, kus peab õppima ja rohkem õppima.
Aitäh kaasa mõtlemast ja häid soovitusi jagamast!

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA

Ülesanded, milles “2”, seisnesid 50 rehkendustehte sooritamist 5 minuti jooksul. Lehed kodus kaasas ja palutud vigade parandus teha. Tehted kahes tulbas. Esimene tulp peaaegu perfektselt lahendatud, teine praktiliselt vigadest punane. Täiesti ilmselt oli lapsel tekkinud paanika, et ei jõua antud ajaga lõpuni.

Õpetajaga ühendust võetud. Ainus soovitus pedagoogilt, et rohkem peaks õppima. Muud tarka sealt ei tulnud. Õnneks on koolis õpiabi rühm ja seal saab laps lõpuks ka kiidusõnu. Minu arusaamistmööda innustab nii väikest õpilast siiski “präänik” rohkem kui “piits”.

Loomulikult on kool koht, kus peab õppima ja rohkem õppima.

Aitäh kaasa mõtlemast ja häid soovitusi jagamast!

Need 5 min ülesanded on paras õudus. Miks peab matat kiiresti oskama? Sellest ei suutnud aru saada ka psühholoog. Kiirteste võib ju teha, aga need ei tohiks olla hindelised. Minu lapsel oli ka teises klassis neid 60 tehtega kiirtest. Esimesed 20 olid õiged, rohkem ei jõudnud. Õnneks hindeid ei pandud.

Siinsele kriitilisele pedagoogile tahaks öelda, et ei iial varem pole ma nii suurt vanematel lasuvat koolikoormat tundnud. Lapsed on stressis ja õnnetud, vanemad närvis. Suures lõimimis-ja digipädevuse tuhinas on unustatud laps ise ja tema oskused. Meil nt ei tulnud õpetaja selle pealegi, et õpetada lapsi päevikuid täitma, vihikuid vormistama, et õpetada õppimiseks vajalikke baasoskusi.

Nii et on ikka kool ka mugavaks läinud. Haiged lapsed peavad kõik  viimseni tv-st järgi tegema, pildid järgi joonistama ja ma ei tea, mis värgid veel. Palun tehke koolis!!!! Ka algklassi õpetajatel on ette nähtud konsultatsioonitunnid. Suhelge, pakkuge perele ja eelkõige lapsele abi! Mina ei lähe oma tööle suhtumisega, et te kõik mu ümber olete nii saamatud.

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga miks haiged lapsed ei võiks asju järgi teha? Alati on ju pidanud tegema. Ma ei ütleks, et kool on mugavaks läinud. Septembris oli meil koolis koosolek. Osa vanemaid tahtis tundidest salvestusi (algklassid), et nad vaataks siis need õppevideod ära ja siis õpetaks oma lapsi. Direktoril jäi suu lahti. Pigem on kooli jõudnud uus põlvkond lapsevanemaid, kes arvavad, et nemad ei peagi midagi tegema (ei pea silmas teemaalgatajat) ja siis mööduvad koosolekud igasuguste nõudmiste tähe all – nt on päriselt olemas lapsevanemad, kes pole nõus otsima tunniplaani ei ekoolist ega kooli kodulehelt, vaid tahavad kes kuidas – mõni tahab paberil, mõni tahab meilile,..

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga miks haiged lapsed ei võiks asju järgi teha? Alati on ju pidanud tegema. Ma ei ütleks, et kool on mugavaks läinud. Septembris oli meil koolis koosolek. Osa vanemaid tahtis tundidest salvestusi (algklassid), et nad vaataks siis need õppevideod ära ja siis õpetaks oma lapsi. Direktoril jäi suu lahti. Pigem on kooli jõudnud uus põlvkond lapsevanemaid, kes arvavad, et nemad ei peagi midagi tegema (ei pea silmas teemaalgatajat) ja siis mööduvad koosolekud igasuguste nõudmiste tähe all – nt on päriselt olemas lapsevanemad, kes pole nõus otsima tunniplaani ei ekoolist ega kooli kodulehelt, vaid tahavad kes kuidas – mõni tahab paberil, mõni tahab meilile,..

Aga neid idikaid on ju vähemus! Miks sa üldistad? Igal ajal on veidrikke olnud, jah, tänapäeval julgevad nad rohkem nõuda ja paistavad silma, aga nende järgi ei ole ju vaja oma tööd korraldada! Lihtsalt selgitad sõbralikult-viisakalt-lühidalt nagu totumale õpilaselegi tuleb vahel korduvalt ja korduvalt selgitada, lõpuks harjuvad ära ja rahunevad maha, kui näevad, et enamikule lapsevanematest sobivad teised, mõistlikumad kokkulepped ja nende absurdsete nõudmistega (keeldumine tunniplaani e-koolist vaatamisest nt) kaasatulijaid ei ole.

Haiged lapsed – loomulikult tuleb järele teha ja õppida olulised asjad, aga näiteks luuletusi illustreerida, vetsupaberirullidest loss meisterdada vms ei ole mõtet lasta lapsel järele teha ju – laps, kes oli tõsiselt haige ja seega kodus esialgu kaasa õppida ei saanud, peab niigi kooli naastes ju uued osad omandama ning vanadega ka reele saama, nõuda lisaks “lõbusaid”, kuid ajamahukaid mitte nii olulisi töid koormab selle äsjatervenenu lihtsalt üle.

Olen ka õpetaja. Minu meelest on tänapäeva kool ikka oluliselt õpilasesõbralikum paik kui oli nõuka-aegne ja nii peabki olema. Kool on eelkõige ÕPILASE JAOKS, individuaalsuse arvestamine ja lapsest lähtumine ei ole ainult sõnakõlks! Muidugi tuleb õpilasele õpetada ka teiste vajadustega arvestamist, kannatlikkust, tööharjumusi ja kõike-kõike muud, aga igatahes mitte lapsi allasuruvalt ja tasalülitavalt nagu seda sageli tehti veel 20-30 aastat tagasi.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga miks haiged lapsed ei võiks asju järgi teha? Alati on ju pidanud tegema. Ma ei ütleks, et kool on mugavaks läinud. Septembris oli meil koolis koosolek. Osa vanemaid tahtis tundidest salvestusi (algklassid), et nad vaataks siis need õppevideod ära ja siis õpetaks oma lapsi. Direktoril jäi suu lahti. Pigem on kooli jõudnud uus põlvkond lapsevanemaid, kes arvavad, et nemad ei peagi midagi tegema (ei pea silmas teemaalgatajat) ja siis mööduvad koosolekud igasuguste nõudmiste tähe all – nt on päriselt olemas lapsevanemad, kes pole nõus otsima tunniplaani ei ekoolist ega kooli kodulehelt, vaid tahavad kes kuidas – mõni tahab paberil, mõni tahab meilile,..

Muidugi võivad teha, aga ei saa eeldada, et iga lehekülg oleks tehtud, iga pilt joonistatud lisaks paralleelsele õppetööle. Paralleelselt jooksevad järeltööd koos jooksvate kontrolltöödega. Palun aidake last koolis kuidagi ka, mitte ei jääks kõik kodu õlgadele. Ega ilmselt kõikides koolides jäägi, lihtsalt on kogemusi, kus nii asjad käivad.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA

Ülesanded, milles “2”, seisnesid 50 rehkendustehte sooritamist 5 minuti jooksul. Lehed kodus kaasas ja palutud vigade parandus teha. Tehted kahes tulbas. Esimene tulp peaaegu perfektselt lahendatud, teine praktiliselt vigadest punane. Täiesti ilmselt oli lapsel tekkinud paanika, et ei jõua antud ajaga lõpuni.

Õpetajaga ühendust võetud. Ainus soovitus pedagoogilt, et rohkem peaks õppima. Muud tarka sealt ei tulnud. Õnneks on koolis õpiabi rühm ja seal saab laps lõpuks ka kiidusõnu. Minu arusaamistmööda innustab nii väikest õpilast siiski “präänik” rohkem kui “piits”.

Loomulikult on kool koht, kus peab õppima ja rohkem õppima.

Aitäh kaasa mõtlemast ja häid soovitusi jagamast!

Need 5 min ülesanded on paras õudus. Miks peab matat kiiresti oskama? Sellest ei suutnud aru saada ka psühholoog. Kiirteste võib ju teha, aga need ei tohiks olla hindelised. Minu lapsel oli ka teises klassis neid 60 tehtega kiirtest. Esimesed 20 olid õiged, rohkem ei jõudnud. Õnneks hindeid ei pandud.

Siinsele kriitilisele pedagoogile tahaks öelda, et ei iial varem pole ma nii suurt vanematel lasuvat koolikoormat tundnud. Lapsed on stressis ja õnnetud, vanemad närvis. Suures lõimimis-ja digipädevuse tuhinas on unustatud laps ise ja tema oskused. Meil nt ei tulnud õpetaja selle pealegi, et õpetada lapsi päevikuid täitma, vihikuid vormistama, et õpetada õppimiseks vajalikke baasoskusi.

Nii et on ikka kool ka mugavaks läinud. Haiged lapsed peavad kõik viimseni tv-st järgi tegema, pildid järgi joonistama ja ma ei tea, mis värgid veel. Palun tehke koolis!!!! Ka algklassi õpetajatel on ette nähtud konsultatsioonitunnid. Suhelge, pakkuge perele ja eelkõige lapsele abi! Mina ei lähe oma tööle suhtumisega, et te kõik mu ümber olete nii saamatud.

Puudutud osa on elupäevad lapsed ise järgi teinud, millest see kisa?
Kooliprogramm ei ole läinud raskemaks – laisemaks ja saamatumaks on läinud vanemad ja lapsed.

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ole õpetaja, et ma peaks midagi seletama nagu totumale õpilasele. Ma olen see kuulaja, kes oma õhtut veetis erinevate huvitavate kaebuste kuulamisega. Kusjuures ei ole vähemus. Mu üks laps käib Eesti ühes kehvema edetabelikohaga piirkonnakoolis. Seal on ikka massiliselt häda, miks nii ja miks naa.

Teine laps käib ühes edetabeli esiotsa koolis ja seal pole pea ühelgi vanemal selliseid hädasid. Tegelikult otsustavad praegu koolide taseme eelkõige lapsevanemad, mitte lapsed.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ka õpetaja. Minu meelest on tänapäeva kool ikka oluliselt õpilasesõbralikum paik kui oli nõuka-aegne ja nii peabki olema. Kool on eelkõige ÕPILASE JAOKS, individuaalsuse arvestamine ja lapsest lähtumine ei ole ainult sõnakõlks! Muidugi tuleb õpilasele õpetada ka teiste vajadustega arvestamist, kannatlikkust, tööharjumusi ja kõike-kõike muud, aga igatahes mitte lapsi allasuruvalt ja tasalülitavalt nagu seda sageli tehti veel 20-30 aastat tagasi.

Hea oli lugeda seda kommentaari.

Esimene tulp peaaegu perfektselt lahendatud, teine praktiliselt vigadest punane. Täiesti ilmselt oli lapsel tekkinud paanika, et ei jõua antud ajaga lõpuni. Õpetajaga ühendust võetud. Ainus soovitus pedagoogilt, et rohkem peaks õppima. Muud tarka sealt ei tulnud.

Õnneks on koolis õpiabi rühm ja seal saab laps lõpuks ka kiidusõnu. Minu arusaamistmööda innustab nii väikest õpilast siiski “präänik” rohkem kui “piits”.

Arvan ka, et niigi närvis õpilasele “piitsa” anda oleks väga vale lähenemine… Pigem peab taastama eneseusku. Siis väheneb ka ärevus ja tööd hakkavad olema kindlamalt ja paremini tehtud. Tõesti hea, et selline sõbralik õpiabi rühm on olemas.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi võivad teha, aga ei saa eeldada, et iga lehekülg oleks tehtud, iga pilt joonistatud lisaks paralleelsele õppetööle. Paralleelselt jooksevad järeltööd koos jooksvate kontrolltöödega.

Kõike muidugi ei pea. aga laps ei ole kogu koolist puudumise aja nii haige, et üldse õppida ei saaks. Ei pea jätma kõike tegemata, et alles pärast koolis järeltöödena teha.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõlab nagu tüüpiline vana kooli õpetaja. Tänasel päeval veel rakendada selliseid oma aja ära elanud õppemeetodeid on lihtsalt kentsakas. Küsi lapselt, mida ta sellise ajalise surve all tööd tehes õppis.

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõlab nagu tüüpiline vana kooli õpetaja. Tänasel päeval veel rakendada selliseid oma aja ära elanud õppemeetodeid on lihtsalt kentsakas. Küsi lapselt, mida ta sellise ajalise surve all tööd tehes õppis.

Uuema aja meetod on see ninnu-nännu kujundav hindamine, mille üle naeravad kõik, ka lapsed ise ja mis ei motiveeri küll mitte kedagi enmast pingutama.
Näen pealt, et 3 aastat oli seda bla-blad ja kui neljandas hindeid saama hakkasid, oli mokk viltu ja nutt lahti.
Öeldud, et kümne päeva jooksul tuleb halvad hinded parandada – ikka venitatakse viimase vindini ja siis ei jookse mitte ainult õpilased, vaid ka lapsevanemad õpetajatel järel, et kuna saab järgi vastata. Aga lõpmatuseni ei saagi!
Täna lugesin tulivihase lapsevanema meili, et miks tema laps pole esitatud parimate pildistamisele…

+7
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Uuema aja meetod on see ninnu-nännu kujundav hindamine, mille üle naeravad kõik, ka lapsed ise ja mis ei motiveeri küll mitte kedagi enmast pingutama.

Näen pealt, et 3 aastat oli seda bla-blad ja kui neljandas hindeid saama hakkasid, oli mokk viltu ja nutt lahti.

Öeldud, et kümne päeva jooksul tuleb halvad hinded parandada – ikka venitatakse viimase vindini ja siis ei jookse mitte ainult õpilased, vaid ka lapsevanemad õpetajatel järel, et kuna saab järgi vastata. Aga lõpmatuseni ei saagi!

Täna lugesin tulivihase lapsevanema meili, et miks tema laps pole esitatud parimate pildistamisele…

Kui ebameeldiva suhtumisega sa oled! Miks, MIKS sa seda tööd teed?

Kujundlik hindamine, kui õpetajal on jaksu seda sisuliselt teha, on üliinformatiivne – toob välja, mille laps omandanud on ja mida KONKREETSET on veel vaja harjutada. 5- või 4 seevastu ütleb, et midagi nagu oleks veel vaja harjutada küll, aga mida?

“Tulivihase lapsevanema meil” – kujutan ette, et vanem tõenäoliselt lihtsalt tundis huvi, mis alustel valiti need kõige tublimad, keda pildistada. Millest see järedus, et ta tulivihane oli? Järelikult a) pole selle valiku tagamaid lastele ja vanematele piisava selgusega kommunikeeritud või b) ongi tegu vanemaga, kes vajab lisaselgitusi, no siis saabki ju vastuses, aga veel parem kõigile vanematele ENNE pildistamist saadetud teavituskirjas välja tuua need kriteeriumid, mille alusel kool otsuse tegi (nt “Tere, tänan huvi tundmast! Autahvlile pannakse kõigi laste fotod, kelle eelmise õppeaasta käitumine ja hoolsus olid eeskujulikud ning hinded “väga head”. Tervitustega!) –  kõik. Ei pea pikalt nämmutama, ei pea andma hinnangut ei lapsele, ei vanemale.

+5
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei sellised lapsevanemad ei vaja lisaselgitust, neil on põhimõtteliselt midagi häda. Küll on just tema lapse klassile jäetud vihuti ekooli tunniplaan panemata, õpetajad on lihtsalt laisad, et ei tee kõiki tunde videotundidena. Siis on mingi seltskond, kes põhimõtteliselt ei vaata ekooli. Nt esimene põhjendus, mis pähe tuleb -mul on arvutiga töö, ma põhimõtteliselt ei vaata õhtul enam uuesti arvutisse = ehk siis õpetaja saatku info talle eraldi vanema soovitud kohta. Ma ei ole õpetaja. Lihtsalt tähelepanekud koosolekutelt. Ja alati korduvad need.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Uuema aja meetod on see ninnu-nännu kujundav hindamine, mille üle naeravad kõik, ka lapsed ise ja mis ei motiveeri küll mitte kedagi enmast pingutama.

Kujundlik hindamine, kui õpetajal on jaksu seda sisuliselt teha, on üliinformatiivne – toob välja, mille laps omandanud on ja mida KONKREETSET on veel vaja harjutada. 5- või 4 seevastu ütleb, et midagi nagu oleks veel vaja harjutada küll, aga mida?

Täiesti nõus! Kujundav hindamine, kui seda õigesti teha, pole mitte mingi ninnu-nännu vahu mullitamine ega kõige eest kiitmine, vaid väga konkreetsed, objektiivsed ja informatiivsed kirjeldused, mis oli lapse soorituses hästi ja mis halvasti. Näiteks: “Lugemise soravus on üldiselt paranenud, aga takerdub pikemate liitsõnade lugemisel” .

Mul oli lapsel kujundav hindamine 1. klassis. väga informatiivne oli. Lugesime neid kirjeldusi koos lapsega. Ja ega laps poel ka rumal – saab ju aru , et kui õpetaja on kirjutanud “raskusi valmistas…”, “vajab veel harjutamist…” – siis see ei ole kiitus.

Muidugi, millega ma olen nõus, et õpetajalt  nõuab kujundav hindamine rohkem tööd. Ja kui klassid on maksimumsuurusega – siis väga võimalik, et kujundav hindamine ei täida oma eesmärki, kuna õpetaja lihtsalt ei jaksa seda teha. Näit. siin Perekooliski on olnud nördinud lapsevanemaid, kelle sõnul ei saanud nad kujundava hindamise ajal üldse mingit infot, kas lapsel läheb hästi või halvasti.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei, polnud paradiis, aga õpilased olid tugevamad, õpetajaid austati ja lapsevanem ei olnud kogu kooli kõige tähtsam objekt.

Mis sa ajad? Tänapäeva õpetajatel on võimu üleliiagi ja seda suurendatakse pidevalt. Niikui õpetajale õpilase (või tema vanemate) juures miskit ei meeldi, nii on õpetajal õigus silmapilkselt ja ainsatki korda lapse või vanematega sel teemal kontakteerumata kaevata selle lapse või vanemate peale, viia juhtum koolimajast välja võõraste ametiasutuste kätte. Ja laps ning tema vanemad peavad siis hakkama tõestama võõrastele koolivälistele ametnikele, et nad ei ole kaamelid. Kui siis lõpuks ametnikud taipavad, et selle kõige taga polnudki muud kui ainult õpetaja isiklik kättemaks, on perel kulunud hulk närvirakke ja raisatud kõvasti ajaressursse ning maksumaksja raha. Nutt tuleb peale meenutades vana aega, mil õpetaja oli nii pühendunud ja hooliv, et vaevus lausa ühegi korra lapse või tema vanematega hetkeks suhtlema, enne kui mingi suvalise x-teema kooliväliste instantside lahendada viskas.

See on kurb tänapäeva tegelikkus.

0
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kujundava hindamise fännidele: TA lapse test hindega 2 ju näitabki ära mida laps ei oska – tempokalt arvutada väikseid tehteid peast. “Miks ta kiiresti peab oskama” – see tuleneb juba õppekavast, mis omakorda tuleneb reaalsest elust. Kui ei oska, jääb teistest tunnis maha, kui teemad lähevad veidi keerulisemaks. Peastarvutamist on lihtne kodus harjutada, kasvõi autos või söögitegemise kõrval 5 minutit päevas. Halb tunne on saada enda lapse kohta negatiivset tagasisidet, aga ära seepärast sõnumitoojat ehk õpetajat vihka.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

1. Küsi tööd näha.

2. Mine räägi silmast-silma selle mate.õpsiga ning ning palu luba tundi vaadelda, et aru saada, milles probleem. Tugev õpetaja teeb algkooli materjali TUNNIS kõikidele lastele selgeks ja väikese kordava kodutöö saavad lapsed samuti tunni lõpus valmis, pärast koolipäeva on teised tegevused. Mina emana olen kodutööde ja koolihinnetega läinud seda teed, et kui lapsel on põhiasjad selged ja töös on ka olulised asjad ikka õigesti, siis mina olen väga rahul.

3. Kui ta kodus saab aru ja tunnis vajab lõpetamiseks lisaaega, siis seda tuleks õpetajal võimaldada.

Abiõpetaja tundi või sama mate. õpetajaga lisakonsultatsioonid kuni teemad selged.  Eraõpetaja ei pruugi aidata, lisaks vanemale kulukas.  Tean Tallinna kesklinnas neid 30 lapsega algkooliklasse, kus on lisaks aineõpetajale ka abiõpetaja nõrgemate järgiaitamiseks.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on füüsika tunnis näiteks mitu õpilast, kellel ei ole mingit vaimse võimekuse piiri ees. Aga nad miskipärast ei ole võimelised tunnis keskenduma. Kui nad tulevad konsultatsiooni, saame ühe tunniga kolme tunni töö ära tehtud. Aga koos teiste õpilastega suudavad nad mõtted minule suunata vaid üksikute sekundite kaupa. Ja asi ei ole selles, et nad teistega lobiseksid, pigem ilmselt käib neil peas mingi protsess ( olgu suhete teemal, või siis, et kuidas ma välja näen, või, et mul tahab kõhutuul välja tulla, appi, mida ma teen..).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu kolmanda klassi laps kaebab, et talle on sattunud kooli kõige lärmakam klass. Ja teda häirib tunni ajal igasugune kõrvaline jutt, ka see, kui teine laps arvutades valjusti mõtleb või õpetaja kellelegi seletusi annab. Nii ei saa ta sageli tunni ajal oma asju valmis ja peab kodus lõpetama. Õnneks kontrolltööde ajal pole tal sellega probleemi olnud, ilmselt siis hoiab õpetaja ikkagi klassi vaiksena. Aga niisuguseid kontrolltöösid nagu teemaalgataja kirjutab – 50 tehet 5 minutiga – neil küll kordagi olnud ei ole. Nutispordi ülesandeid on nad aeg-ajalt teinud, need on aja peale, aga hinnet nende eest muidugi ei panda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

TA

Ülesanded, milles “2”, seisnesid 50 rehkendustehte sooritamist 5 minuti jooksul. Lehed kodus kaasas ja palutud vigade parandus teha. Tehted kahes tulbas. Esimene tulp peaaegu perfektselt lahendatud, teine praktiliselt vigadest punane. Täiesti ilmselt oli lapsel tekkinud paanika, et ei jõua antud ajaga lõpuni.

Õpetajaga ühendust võetud. Ainus soovitus pedagoogilt, et rohkem peaks õppima. Muud tarka sealt ei tulnud. Õnneks on koolis õpiabi rühm ja seal saab laps lõpuks ka kiidusõnu. Minu arusaamistmööda innustab nii väikest õpilast siiski “präänik” rohkem kui “piits”.

Loomulikult on kool koht, kus peab õppima ja rohkem õppima.

Aitäh kaasa mõtlemast ja häid soovitusi jagamast!

Sa, teemaalgataja, ei räägi tõtt?  Kui 50 ülesannet on kahes tulbas, esimene tulp lahendatud perfektselt, ei saa laps hindeks “2”.vaata kooli kodulehelt hindamisjuhendit.

Mitte ühegi õpetaja huvi ei ole lapsele kahtesid laduda sest see on otseselt talle lisaöö – peab andma järelaitamistunde, neid kahtelisi töid lapsega parandama. Kui kahtesid nii palju on, nagu kirjutad, tuleb tal nendest juhtkonnaga rääkida ja kui laps kogu õppeaasta halbu hindeid saab, temaga suvel täiendavat õppetööd teha. Pigem venitavad nad võimalusel ikka kolme välja.

Õpiabi rühma naljalt ei panda, selleks peab lapsel olema tõsine mahajäämus võrreldes teistega (või muu erisus, mis ei võimalda klassikaaslastega koos õppida). Õpetaja töötund on kallis (mitte, et see eriti nende palgas kajastuks) ja selleks tuleb koolidel sageli lisatööjõudu palgata. Iga lisaklassiga kasvab ka õppejuhi töömaht, juhtkonna töömaht…

Tavaklassis on 20-30  õpilast, õpetaja ei saa seal tunni ajal individuaalselt ainult sinu lapsega tegeleda. Erisused on ka andekad õpilased ja tõenäoliselt ei ole sinu laps ainuke mahajääja. Ära süüdista õpetajat, vaid aita oma last, õpeta teda. Veel parem – leia talle keegi, kes õpetaks sest (vabandust väga, teemaalgatusest, pealkirjast ja kommentaarist jääb mulje) sinu enda oskused ei ole väga tugevad. Üks asi on ise 1.-2. klassi tasemel arvutada osata, teine seda lapsele huvitavaks ja õpitavaks teha. Kui sa lapse juuresolekul ka avaldad arvamust, et õpetaja kiusab, mis tulemused pärast seda su lapsel tulla saavad? Sa mõjutad sellega otseselt oma last, kahjuks mitte paremuse suunas.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 68 )


Esileht Koolilaps Kas see on kiusamine õpetaja poolt