Esileht Koolilaps Kas see on kiusamine õpetaja poolt

Näitan 8 postitust - vahemik 61 kuni 68 (kokku 68 )

Teema: Kas see on kiusamine õpetaja poolt

Postitas:
Kägu

Uuema aja meetod on see ninnu-nännu kujundav hindamine, mille üle naeravad kõik, ka lapsed ise ja mis ei motiveeri küll mitte kedagi enmast pingutama.

Näen pealt, et 3 aastat oli seda bla-blad ja kui neljandas hindeid saama hakkasid, oli mokk viltu ja nutt lahti.

Öeldud, et kümne päeva jooksul tuleb halvad hinded parandada – ikka venitatakse viimase vindini ja siis ei jookse mitte ainult õpilased, vaid ka lapsevanemad õpetajatel järel, et kuna saab järgi vastata. Aga lõpmatuseni ei saagi!

Täna lugesin tulivihase lapsevanema meili, et miks tema laps pole esitatud parimate pildistamisele…

Kui ebameeldiva suhtumisega sa oled! Miks, MIKS sa seda tööd teed?

Kujundlik hindamine, kui õpetajal on jaksu seda sisuliselt teha, on üliinformatiivne – toob välja, mille laps omandanud on ja mida KONKREETSET on veel vaja harjutada. 5- või 4 seevastu ütleb, et midagi nagu oleks veel vaja harjutada küll, aga mida?

“Tulivihase lapsevanema meil” – kujutan ette, et vanem tõenäoliselt lihtsalt tundis huvi, mis alustel valiti need kõige tublimad, keda pildistada. Millest see järedus, et ta tulivihane oli? Järelikult a) pole selle valiku tagamaid lastele ja vanematele piisava selgusega kommunikeeritud või b) ongi tegu vanemaga, kes vajab lisaselgitusi, no siis saabki ju vastuses, aga veel parem kõigile vanematele ENNE pildistamist saadetud teavituskirjas välja tuua need kriteeriumid, mille alusel kool otsuse tegi (nt “Tere, tänan huvi tundmast! Autahvlile pannakse kõigi laste fotod, kelle eelmise õppeaasta käitumine ja hoolsus olid eeskujulikud ning hinded “väga head”. Tervitustega!) – kõik. Ei pea pikalt nämmutama, ei pea andma hinnangut ei lapsele, ei vanemale.

Mulle ei meeldi üldse kujundav hindamine. Pange siis juba hinne sinna jutu kõrvale. Lapsel oleks ka motiveerivam. Ma tean ju, et neljaga peab veel midagi harjutama jne. Milleks on vaja kirjutada “tunned enamasti häälikut ja tähte”, “oskad 10 piires liita ja lahutada”. Kas see enamasti on 3? Ma tahaks näha, kus need vead on ja ära parandada lasta. Lapse jaoks pole üldse motiveeriv.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Me räägime inimlastest. Neist, kellest me loodame kasvatada järgmise aruka inimpõlvkonna.

Me teeme oma laste esimestest hingetõmmetest alates kõik endast oleneva, et neist kasvaksid intelligentsed ja tugevad täiskasvanud. Mängime, räägime, võimleme nendega, tutvustame neile uusi maitseid, värve, sümboleid. Märkame, et meie laste fantaasia on piiritu: nad mängivad end tuletõrjujateks, arstideks, kunstnikeks. Enamik koolieelikuid ootab kooliminekut suure rõõmu ja kannatamatusega. Mida kõike nad seal õppida saavad!

Lapsevanemad on lapse esimesed 6-7 eluaastat oma laste eksperdid, kõige lähemad õpetajad ja innustajad. Nad on kasvatanud oma lapses isu teadmiste järele ja valmistanud lapse ette koolieluks. Me oleme usaldanud neid täiskasvanuid lapsi kasvatama.

Lapse esimesel koolipäeval kaotavad lapsevanemad järsku kogu enda usaldusväärsuse! Nad ei tea järsku mitte midagi laste kasvatamisest, õpetamisest, kiitmisest ja karistamisest!

Nii ei mõtle mitte ainult õpetajad, ka lapsevanemad ise miskipärast võtavad selle hoiaku. Muutuvad ebakindlaks ja tunnevad süüd kui laps ei tundugi enda uues keskkonnas erakordselt andekas. Vahel ei tundu isegi keskpärane. Eriti ebakindlaks muudab mõistmine, et laps on mõnes mõttes täiesti erinev teistest omaealistest.

Väga paljud põhikooli lõpetavad lapsed ei tea, kelleks nad saada tahavad. Ei tea mida edasi õppida. Kas üldse õppida? Lapsevanemaid on aastaid oma lapse õpetamise protsessist tõrjutud ja neist on tehtud ülevaatajad. Et laps ikka tuleks kooli ja saaks häid hindeid. Kui ei tule kooli või saab halbu hindeid, siis on see lapsevanema süü. Kui saab häid hindeid, siis on see pedagoogi teene. Lapsevanem ei olegi järsku enam enda lapse ekspert, on vaid segav faktor.

Miks enamik lapsi peale algkooli enam ei unista? Miks nad enam ei usu, et on kõikvõimsad? Miks on “kool” muutunud sõimusõnaks  või kolliks?

Milline on aga ühiskonna ootus nendest lastest kasvavatele täiskasvanutele – Meile on tarvis kastist-välja-mõtlejaid! Originaalsust! Julgeid otsustajaid! Riskijulgeid! Rohkem positiivsust!

No kust sa võtad sellise inimpõlve, kui seda on koolis taotud teistega äravahetamiseni sarnaseks?

 

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Laps käib teises klassis. Eelmise aasta lõpul distantsõppe ajal nägin, et laps on aeglane, aga mitte rumal. Nüüd esimese kuuga matemaatikas juba kolm “kahte”. Kodus õpime ja tundub, et saab aru, mida teeme. Järgmisel päeval taas “2”.

Nüüd on tekkinud trots, ei taha õppida, nutab vihiku taga.

Tundub, et tunnis ei jõua tempoga kaasa minna.

Lihtsalt arutamiseks: kas minna õpetajaga rääkima või otsida koduõpetaja. Meediast käib iga nädal läbi, et iga õpilane on indiviid, kõigiga tuleks arvestada ja lasta omas tempos areneda. (nt kasvõi Maailma kõige targem rahvas, kus eelmises saates luuletustki õpiti tuia-tuia tempoga. Matemaatika on ju samamoodi, et põhja peaks tugeva alla saama, et edasi liikuda

Kas lapsel kooli hindele 2 tehtud töös on hooletuse vead või ta ikkagi ei osanud antud teemat. See on väga tähtis vaadata. Ma ei usu et õpetaja hakkab väikest teise klassi last kiusama. Suures klassis ei saa igaüks areneda oma tempos, õpetajaid on 1 õpilasi 20+

 

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas lapsel kooli hindele 2 tehtud töös on hooletuse vead või ta ikkagi ei osanud antud teemat. See on väga tähtis vaadata. Ma ei usu et õpetaja hakkab väikest teise klassi last kiusama. Suures klassis ei saa igaüks areneda oma tempos, õpetajaid on 1 õpilasi 20+

Eespool selgitasin, et see on see 60 ülesannet 5minutiga. Esimene pool lahendatud perfektselt, tagumine pool puhta punane. Ilmselgelt lapsel tagus kuklas mõte: ma ei jõua, ma ei jõua, ma ei jõua.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas lapsel kooli hindele 2 tehtud töös on hooletuse vead või ta ikkagi ei osanud antud teemat. See on väga tähtis vaadata. Ma ei usu et õpetaja hakkab väikest teise klassi last kiusama. Suures klassis ei saa igaüks areneda oma tempos, õpetajaid on 1 õpilasi 20+

Eespool selgitasin, et see on see 60 ülesannet 5minutiga. Esimene pool lahendatud perfektselt, tagumine pool puhta punane. Ilmselgelt lapsel tagus kuklas mõte: ma ei jõua, ma ei jõua, ma ei jõua.

Kas sa midagi sassi ei aja 60 ülesannet 5 minutiga. Seda ei jõua isegi kirjutada veelvähem mõelda mida kirjutada. 60 ülesannet kindlasti 2. klassis õpilastele ei anta lahendada hindelise tööna tunnis.

Vaata üle lapse tunnis tlahendatud ülesanded hindelised ja ka mitte hindelised kas ta teeb hooletuse vigu või on ikkagi näha et ta ei oska. Kui ta perfektselt lahendab siis õpetaja ei hinda ka tööd puuduliku hindega.

 

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arvates järjestikused kahed teises klassi on ka liig, eriti kui kodus õppides tundub, et laps saab aru. Võtaks kindlasti ühendust õpetajaga, miks õpetaja pole lapsevanemaga ühendust võtnud, tundub arusaamatu. Selle aja jooksul on tavaliselt esimene lastevanemate koosolek ka olnud, seal ka õpetaja ei maininud midagi?

Kui ka lapsel on psühholoogiline probleem kontrolltöödega, siis õpetaja võiks sellele ikkagi tähelepanu pöörata. Isegi kui 2 on korrarikkumise eest tunnis kontrolltöö ajal, nii et lapsel jäid enamus ülesandeid lahendamata, siis ikkagi peaks lapsevanemaga ühendust võtma.

Minu nooremal lapsel oli kujundav hindamine (nn eliitkoolis) 7.klassini, teda algklassides üldse ei huvitanud, kas õpetaja kirjutas väga tubli, püüa veel või tee uuesti. Numbrilisi punkte hakati küll üsna varakult üksteisega võrdlema ja ise sai ka vaadatud, et kui näiteks 38 punkti 40st oli, siis vist läks üsna hästi. Kuni põhikooli lõpuni pandi neil 10- pallisüsteemis hindeid, alles gümnaasiumis mindi üle tavalisele numbrilisele hindamisele. Tulemuseks et lasteaiaelasena sotsiaalselt ebakindlast lapsest on kasvanud julge suhtleja, kes ei karda esinda, osaleb olümpiaadidel, praeguses seisuga tundub, et võib isegi medaliga lõpetada (kullaga ilmselt mitte, sest üks 4 gümnaasiumi peale juba on ja hinnetele ega neljade parandamisele me rõhku ei pane) Seega mina olen väga kujundava hindamise poolt, vähemalt algklassides, ei tekita lapses liigset koolistressi ega hinnete nimel pingutamist.

 

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga paljud põhikooli lõpetavad lapsed ei tea, kelleks nad saada tahavad. Ei tea mida edasi õppida. Kas üldse õppida? Lapsevanemaid on aastaid oma lapse õpetamise protsessist tõrjutud ja neist on tehtud ülevaatajad. Et laps ikka tuleks kooli ja saaks häid hindeid. Kui ei tule kooli või saab halbu hindeid, siis on see lapsevanema süü. Kui saab häid hindeid, siis on see pedagoogi teene. Lapsevanem ei olegi järsku enam enda lapse ekspert, on vaid segav faktor.

Miks enamik lapsi peale algkooli enam ei unista? Miks nad enam ei usu, et on kõikvõimsad? Miks on “kool” muutunud sõimusõnaks  või kolliks?

Milline on aga ühiskonna ootus nendest lastest kasvavatele täiskasvanutele – Meile on tarvis kastist-välja-mõtlejaid! Originaalsust! Julgeid otsustajaid! Riskijulgeid! Rohkem positiivsust!

No kust sa võtad sellise inimpõlve, kui seda on koolis taotud teistega äravahetamiseni sarnaseks?

No seda, et lapsed kohe noorena ei tea, kelleks nad saada/mis tööd tegema hakata tahavad, ma nüüd ainult kooli süüks pidada ka ei söanda.

Põhjus on võibolla hoopiski see, et kaasaegses ühiskonnas pole lapsed-täiskasvanud läbisegi, nagu kunagi külaühiskonnas, kus lapsed jõlkusid tööd tegevate täiskasvanute kannul ja mingist hetkest alates pandi juba ise töid tegama. Vaid tänapäeval on korraldus selline, et lapsed on eraldi ja täiskasvanud eraldi.

Jah, mõne ameti kohata teatakse midagi, näiteks, et õpetaja õpetab õpilasi, loomaarst ravib loomi, poemüüja müüb midagi… Aga paljude nö. varjatumate tööde/töökohtade osas pole koolilõpetajal mingit ettekujutust, milline on see töö, selle töö iseloom, rutiinid, kuidas näeb välja tüüpiline tööpäev… Ja kas näiteks mina sobiks seda tööd tegama? Võibolla sobiks – aga ei ole ettekujutust, ei tea tahtagi. Ja nii lappabki noor edasiõppimisvõimalusi ega tea, mida võtta ja mida jätta. Või kas üldse edasi õppida, äkki lükkas otsustamist edasi…?

Aitaks, kui lapsed saaks rohkem aimu erinevatest ametitest/töödest, käia täiskasvanutel nö. töövarjuks. Jah, praegu, koroonaajal, on seda kahjuks muidugi veel keerulisem kui enne korraldada.

Jah, need “originaalsus”, “kastist välja mõtlemine” jms. on lennukad loosungid küll.

Aga töö valik (ja oma valitud tööga rahul olemine või kahetsemine) sõltub sageli ka maisematest asjaoludest – kas sobib/ei sobi töö iseloom jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kes suudab olla hea õpetaja, kui klassis on 20 last ja nt 5 sellist kes ei saa nii kiiresti aru. Kõik need 20 on ju ka indiviidid ja need 5 on veel eriti, kellega tuleks eriti tegeleda.
See indiviidi rõhutamine tänapäeval on küll tore, aga kuidas see saaks toimida kui kõik on neist indiviidid?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 8 postitust - vahemik 61 kuni 68 (kokku 68 )


Esileht Koolilaps Kas see on kiusamine õpetaja poolt