Teema: kas see on lihtsalt minu lapse kiiks või ka mõni häire?

Minu 4,5aastane teeb täpselt sama tralli. Ta küll ei kurda voldikeste üle, kuid ütleb, et lihtsalt talle see TUNNE ei meeldi. Kui lasen ise panna, siis on soe pesu ja fliis ümber keha rullis nagu päästerõngas ja selg pooleldi paljas. Aga no ma ju ei lase teda niimoodi õue! Ja nii meil siis käibki iga kord õue minnes riidesse panekuga täielik kammaijaa.
Aaa, minu laps veel õues demonstrariivselt muudkui niheleb ja kisub pükse üles, et näidata, kui paha tal on. Väidab,e t tal vajuvad püksid alla. No hallooo, olen kontrollinud tal pükste kummid üle, kõik on tibenstobens. Lisaks on sooja pesu peal ju veel traksipüksid. Kuhu pagana kohta need püksid siis vajuda saavad! Mingi hetk õues möllates muidugi unustab ära selle riietejama, kuid algus on küll nii närvesööv 🙁 Olen üleni higine ja marus, kui lõpuks õue jõuame (sest 6- kuune beebi ka vaja veel riietada ja kuna tema jaoks on ka riietumine äärmiselt ebameeldiv tegevus, siis on mul mingi hetk toas kaks ulguvat last).
Mees ütleb, et olen lasknud vanemal lapsel lihtsalt omale pähe istuda, sest temaga poiss riietumisel tralli ei tee.

Kusjuures, hoolimata kummide korrasolekust võivad need spordipesud väga hästi alla vajuda ja paigast nihkuda, nii et on ebamugav olla. Ma kasutan ise ka neid ja kui aus olla, siis pean enda püksegi kuskil keset kelgumäge aegajalt kohendama ja üles tirima, sest liikumisega ja rahmeldamisega riided allpool ka liiguvad ja kahjuks mulle ebasoodsas suunas. Kusjuures, ei ole need pesud mulle väiksed ega midagi, aga lihtsalt liiguvad. Nii nagu pika säärega sokidki ikka kipuvad natuke allapoole laskuma, nii tirivad need ka pükse kaasa. Või noh, ma ka ei oska selgitada, miks need riided liiguvad, aga nad teevad seda ja mul on ebamugav olla 🙂 Nii et ma täitsa usun last, kui ta ka sama väidaks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ei, tegemist polnud mingite eriti paremate riietega- tavaline pikkade varrukatega T-särk ja dressiriidest pusa, püksid olid küll kulukad, aga õhemat sorti ja hästi pehmed ning traksikad olid õuepüksid. selles suhtes ei ole riietega erilist probleemi, et kuni on 1 kiht riideid, on enam-vähem ok, aga katsu sa talvel ühe kihiga hakkama saada. samas võib ta riietumisel muidugi ka selle 1 kihi sõlme või sokid viltu jalga ajada ja siis on taas viu-viu- ma saaks aru, kui on valesti ja laps ütleb, et aita, aga ei, ta lihtsalt seisab ja vingub :([/tsitaat]

Meil pole küll enam väikelaps, vaid 8-aastane koolilaps. Kuid riiete osas käib sama ving edasi. Virutab kampsuni voodisse, sest see ei lähe selga, saabas on ebamugav, pluus torgib ja on vastik jne. Eilse päeva jooksul suutis meid riiete teemal viia kaks korda nii kaugele, et lõpetas nurgas seistes.

teemaalgataja, soovitaksin tegelikult sellise kiiksuga käia laste psühhiaatri juures.
Mitte et tal midagi väga viga tunduks olema, vaid
seepärast et ennetada ja vabaneda(küsida nõu, kuidas peaks ema toimima sellisel puhul) sellest kiiksust.
Mõnikord võivad taolised kiiksud viidata ka kergele autismi suunale. Ja mõnikord võib sellisest tavalisest tüütust kiiksust areneda midagi veel ebameeldivamat – parem tegutseda kohe. Ei ole emal raske ja lapsel ka lihtsam emmega, kui probleem on katki hammustatud.

ps.tegin järelduse vaid teie kirjade põhjal, tundus et olukord on ikka päris hull.

Arvasingi, et keegi tuleb kohe autismi diagnoosiga lagedale. Ei ole see autism, ei ole isegi psühholoogiline häire, lihtsalt väike ealine iseärasus.
Meie võtame oma poja sokipedantlust naljaga. Mida vähem sa sellele \”probleemile\” tähelepanu pöörad, seda rutem läheb see üle. Olen kuulnud oma sõbrannadelt palju hullemaid pedantluse viise, mis lastel kas on või on olnud. Näiteks et toit peab olema taldrikul mingil kindlal viisil sätitud, või, et juuakse ainult ühest kindlast tassist. Või et kogu aeg peab pesema käsi. Või et võetakse kõik riided seljast kui kasvõi tilk vett peale läheb, öeldes, et riided on nüüd märjad. Või võetakse kõik riided seljast enne kakale minekut. Kõik need kiiksud ei ole igavesed vaid mööduvad mingi aja jooksul.

Minu 2,5a näiteks kardab purusid. Meeleheitlikult lausa. Eile alles tegime vanni, üks hetk kargas suure kisaga vannist välja põrandale pikali – puruuuu, puruuuu, võta äraaaa!! Ja nii iga kord. Ja ei aita, kui näidata ja seletada, et see su enda sokipuru varba vahelt või saunaviha küljest lehetükike. Siis ta võibki 10 min kükitada vanni kõrval ja jõllitada, et äkki tuleb veel mõni puru. Vahuvanni aga teha ei saa, sest nahk ei kannata. Seega tulebki iga puru taga ajada, et laps pestud saaks. Samuti ei söö ta midagi, kus on \”puru\” peal, ehk siis pipar või maitsetaimed. Kui on 1-2 puru, siis nokib ära, kui rohkem, siis tema ei söö. Samuti nt riietel, sokkidel jm kui tekivad pusad peale, siis need tuleb kiiremas korras ära nokkida. Aga noh, loodetavasti ta ikka kasvab sellest välja ja hakkab aru saama, kui rääkida pidevalt, mis need on ja miks nad seal on ja et nad kurja ei tee:)

Mina tahan öelda et need sildid tegelikult ka hõõruvad nahka, ka ma ise lõikan need alati ära riietel mis naha vastu lähevad. Mul hõõruvad eriti just kuklast, nii et lapsel võib ju ka see nahk praegu ehk õrnem olla ja sellepärast ta kõike tunnetabki! Mina arvan et mis võimalik see eemalda ja no õpeta ta ikka ise oma volte siluma siis saad ka vingust lahti, aga eks see võta aega, jõudu teile!

Ma tean ka ühte sellsist 3 aastast, kes purusid kardab 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]täpselt nagu minu last kirjeldad. ta on nüüdseks 9. ta on väga kerge asperger ja 5-selt see riietuse mittetalumine oli ainuke aspergerile vihjav joon. riiete mittetalumisest kasvas välja umbes 7-selt. [/tsitaat]

Ise sa oled asperger. Siis peaks pooled mu tutvusringkonna lapsed olema aspergerid. Jaa, muidugi väga tõenäoline, eks?