läksime eile mehega tülli, sest ütlesin midagi, mis talle ei meeldinud. Olid pinged ja nii ta läks. Lõpuks hakkas mulle mõtteid pähe suruma, et mina ikka arvan, et ta on vastik, olen raha peale väljas jne. Kujutate ette? Oma naisele ütleb, et mina olen raha peale väljas, kuigi lapsega kodus olles, ei pidanud ta ühtegi minu kohustust tasuma + oli mul ka söögiraha, sest olin seda eelnevalt kogunud oma vanemapalgast. See solvas ikka tõesti väga, sest aastaid elasime nii, et minu palk läkski kõik ära, sest tema pani oma raha oma ettevõttesse. Ma ei saanud endale midagi lubada, aga Ok, see oli ammu….
Ja nüüd siis mees karjub, röögib, sõimab, kui valesti mina olen käitunud. Et talle on see kõik vastik, mina olen selline ja tollene, mis talle ei ilmselgelt ei sobi. Et ma ei naerata, olen mossis- jah, kui iga 3 päeva tagant niikuinii tüli tuleb, siis olen tõepoolest. Kui siiski oli ka lootus, et ehk seekord saame oma asjad joonele ja olla normaalne. Ka see häiris teda, et tulin reisilt ja palusin tal nii mõnegi väikse asja teha, ala aken kinni panna, telekas kinni panna vms. Ei mäleta neid asju ja palju neid ju ka polnud…. ühesõnaga kõik on halvasti ja alati olen mina süüdi, sest ütlen midagi valesti, teen midagi valesti… samas ei ütle ta kunagi kohe välja, et see ja too ei meeldi, ei juhi minu tähelepanu. Vaid plahvatab, siis röögib nagu metslane, on mõrvari näoga nagu tahaks maha lüüa, sõimab…. miks nii? Kui ütlen, et ma palun vabandust ja palun, et ta neist asjust mulle ikka räägiks, mis häirivad, siis öeldakse, et tema ikka ei saa leppida, sest see kõik on talle nii vastik ja tema alla ei anna jne jne jne. Ma ei saa ju nii elada, väga halb on olla……….väga halb :(.
Teema: Kas see on normaalne?
Kui ta kunagi sinuga rahul ei ole ja pidevalt karjub-s6imab, mis teid siis seob? T6eline armastus?
Aramastab ainult siis kui sind parasjagu silma all ei ole? Vot see on tõesti tase …
Aga sinu valik – kas lased ennast edasi mõnitada ja alandada või lööd selja sirgu.
Soovitan selle röökimise ajal olla vait ja vaadata mehele pidevalt silma sisse. Noh nii, et lihtsalt istud, seisad ja vaatad seda röökimist pealt. ise katsu võimalikult emotsioonitu ilmega olla, ehk siis ei nuta, ei tee õnnetut nägu.. vaid lihtsalt vaatad… lihtsalt vaatad. Üldiselt selline jõllitamine ei meeldi kellelegi,õigel ajal pead ära keerama. aga noh, selle tunnetad ise ära. Küsida võid kui ta korraks vait jääb, et mida ta lõugab. :))) Noh, umbes nii. :))))
tere. mina naine, aga ka arusaamatuse korral kukun kohe kisama. iseäranis ärritab mind ebaõiglus ja nahhhaalsus, mis mu mehel väga heal tasemel. olen pea ambur ja isegi mõistan su meest. aga soovitan, ära ürita oma näoilmeid ja sõnu ülimalt kontrollida. ole, kes oled. ja tee vapram nägu. tema mure, kui leppida ei taha. proovi oma elu tema tujudest mittesõltuvalt elada. proovi ükskõiksem ja konkreetsem olla. kui ei taha leppida, siis ei taha. ta tahab su selgroogu näha, proovi uhkem olla. tee siis omi asju, võta omale see aeg kui turritab. mine lapsega spaasse, randa, naudi vabadust, sest kui tülis ja sult midagi ei soovi, siis ei soovi. siis näeb, et tema jääb millestki ilma kui närvihaige on. ma ei teeks väljagi, vaataks ja kuulaks ära ja parandaks oma tuju mujal kui tema ümber tiirutades. missiis, et sees on raske.
lisaks… kõige parem on ignorantsus; tõesti, las kisab end tühjaks, lausa jõllita silma sisse ja ära murdu misiganes süüdistuste peale- kasvata paksu nahka. Saa tema murest üle, see et kisab ja röögib, on väga valus, aga mitte sinu vaid tema oma. triseks, see on parem kui kunagi midagi ei öelda. saad vähemalt teada, mis häda on. missiis, et vale tooniga. Ma olen sellest väga üle saanud, kui keegi süüdistab teabmilles. tüüpiline on ju vale toon vale ilme, vale aeg – HAIGE. kuulen ka seda iga tüli aja, ja mõrd ja nõid ikka ka:). ma õnneks lilleke pole, aga valus ikka. Aga kui vaatad lihtsalt, emotsioonitult ja provokatsiooniga kaasa ei lähe, siis on lootust et, ta jätab järele.mu kisa põhjus see, et muga ei arvestata, ei kuulata never ära. Ja siis mul on savi, mis toon, mis ilmed. Ära suru peale. Las ta olla. Aga ära lömita amburitele see ei pruugi meeldida. ela oma elu, kuigi tean et on raske olla.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
kõhe seda lugeda, aga… kui kõik OK, siis on OK. Kuid kui tuleb mõni asi, mis talle ei meeldi, sh ka tüli, siis selle ta viib nii kaugale nagu eilegi. Kõik tülid on sellised, ei mingit leppimist. Tuleb olla vihane ja turris, praadida. Tema ju ei tee kunagi midagi valesti ja ta arvabki nii.
[/tsitaat]
jah, see on täiesti tüüpiline vägivallatsükkel. Vaimne vägivald on ka vägivald. Asi käib nii:
1. mees vihastab, karjub su peale, röögib ja sõimab.
2. mees tunneb end süüdi – aga mitte oma käitumise pärast, vaid ta on mures, et sellel võivad mingid negatiivsed tagajärjed olla – nt sa jätad ta maha, tuttavad saavad teada jne.
3. Ta hakkab seetõttu oma käitumist õigustama – nagu ütled, ei leia ta kunagi, et tema milleski süüdi on, ikka sinu käitumine viis ta nii kaugele ja ega sinuga teisiti ei saagi käituda.
4. \”OK\” käitumine – mees tahab sind selles suhtes kinni hoida, seega hakkab sinuga kenasti käituma. Sina loodad, et kuna ta ikka on vahepeal tore ka, siis ehk seekord oli viimane probleem ja nii jääbki.
5. Järgmise episoodi planeerimine – su mees, kes tegelikult naudib su sõimamist ja alandamist, hakkab ette kujutama, mida sa kõike ikka valesti teed ja kuidas sind järgmisel korral karistada.
6. Järgmine episood: mees leiab põhjuse tüli üles keerutada.
Ja nii jääbki asi korduma.
Siin eespool soovitatu, et kannata aga ära – milleks? Miks peaks vägivaldse, mõnitava ja sõimava mehega elama? Ei, see ei ole normaalne. Suurem osa suhteid, kuigi nendest nii tihti ei räägita, on tegelikult toredad ja meeldivad, kus partnerid toetavad üksteist, kus ei sõimata ega tehta oma kaaslasele haiget. Ausalt, sellises on palju meeldivam elada.
Ning palju meeldivam on elada ka rahulikult üksi – kui ei pea iga päev tööl olles muretsema kojumineku pärast, et mille peale mees täna jälle vihastab ja mida sa jälle \”valesti\” tegid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui ta kunagi sinuga rahul ei ole ja pidevalt karjub-s6imab, mis teid siis seob? T6eline armastus?[/tsitaat]
imearmas laps ja supperseks!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
jah, see on täiesti tüüpiline vägivallatsükkel. Vaimne vägivald on ka vägivald. Asi käib nii:
1. mees vihastab, karjub su peale, röögib ja sõimab.
2. mees tunneb end süüdi – aga mitte oma käitumise pärast, vaid ta on mures, et sellel võivad mingid negatiivsed tagajärjed olla – nt sa jätad ta maha, tuttavad saavad teada jne.
3. Ta hakkab seetõttu oma käitumist õigustama – nagu ütled, ei leia ta kunagi, et tema milleski süüdi on, ikka sinu käitumine viis ta nii kaugele ja ega sinuga teisiti ei saagi käituda.
4. \”OK\” käitumine – mees tahab sind selles suhtes kinni hoida, seega hakkab sinuga kenasti käituma. Sina loodad, et kuna ta ikka on vahepeal tore ka, siis ehk seekord oli viimane probleem ja nii jääbki.
5. Järgmise episoodi planeerimine – su mees, kes tegelikult naudib su sõimamist ja alandamist, hakkab ette kujutama, mida sa kõike ikka valesti teed ja kuidas sind järgmisel korral karistada.
6. Järgmine episood: mees leiab põhjuse tüli üles keerutada.
[/tsitaat] Jaa 100 punkti! Kõlab nagu minu praegune(arvatavasti-mitte-enam-kauaks) partner. Mind on ka süüdistatud mingites suvalistes asjades, ikka karjutakse ja röögitakse mu peale, siis halatakse et oi issand ma nii halvasti käitun sinuga ja sa arvad et ma olen paha inimene. Jaja ma tean et ma olen paha aga ma püüan paremini. Siis tuleb töölt ja mõned päevad ongi parem, nüüd oli isegi nädal aega päris ok. Siis pühapäeva õhtul pidi omatöö asjad kiiresti kuivatisse panema, küsis kus ta sokid ja aluspesu on, ütlesin et oota. Oleks pidanud hoopis ütlema et anna mulle 2 minutit ma toon su sokid ja pesu, aga ossa sellega, sain sõimata, et tema passis nüüd mitu minutit seal kuivati kõrval. Ma ju ei öelnud talle et seisa siin. Siis veel olen sõimata saanud mingi lambi asjade pärast, ei viitsi siia isegi kirja panna. Aga jah, see mis ma öelda tahtsin, oskan nüüd paremini jälgida seda tsüklit, millest tülid alguse saavad ja mis järgnev käitumine on. Kuigi selle ma olen juba välja googeldanud, et ta mu peal vaimset vägivalda kasutab, kõik punktid täitis ta ära. Sõpru ei tohi mul olla ja armukade on, talle on muidugi kõik lubatud ja tema tahab vaid paremat.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
2. mees tunneb end süüdi – aga mitte oma käitumise pärast, vaid ta on mures, et sellel võivad mingid negatiivsed tagajärjed olla – nt sa jätad ta maha, tuttavad saavad teada jne.
[/tsitaat]
Kõik muu tekst on ka väga õige, kuid teemaalgajtal soovitan just seda punkti 10 korda üle lugeda ja selle sisu omale selgeks teha.
Nii ongi. Mees kahetseb, aga mitte selle pärast, et kehvasti käitus, vaid kardab ENDA heaolu pärast ja seetõttu on vahepeal 3 päeva tore. Siis kui näeb, et oht on möödas, laseb uue hooga edasi.
Ära lase endaga nii käituda.
Seda mida mees ütles, kirjeldad siin sõna-sõnalt. Aga mida sa ise ütlesid talle? Alustaks ikka sellest, saaks asjast õige pildi.
saad ju isegi aru, et normaalne inimene ei teeks sellistes olukordades skandaali ega sõimaks sind.
Et mis temas siis toredat ka on, peale selle, et suudab vägivallatsejate tsüklist kenasti kinni pidada ja vahepeal nagu on hea ka? Miks sa temaga jätkuvalt elada tahad?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
seda ta väidab, et armastab. Aga seda nendel hetkedel nt, kui olen kodust ära olnud (siis igatseb) või kui oleme tülis olnud, siis lepime…. kui me ära lepime, siis on ta paar päeva väga hea- hoiab, kallistab, on rõõmus. Siis nii umbes 3. päeval muutub \”tavaliseks\”. Ärritub kergesti, vihastab… tegelikult ongi temaga tõeliselt raske läbi saada ja see närib mind seest, ma lihtsalt ei oska, sest tahan ise ka inimseks siiski jääda. Kuid kogu aeg vaja ikka kontrollida, mida ütled, kuidas, millise näoilmega jne.
Muideks, minu kirjadele ta ei vasta, telefoni viskab ära- võimatu. Loobusin ja krijutas, et las siis olla nii,aga tegelikult on mul endal ikka väga raske, sest ei taha tülitseda ega tülis olla- ole jälle vait, tusane ja vihane….midagi planeerida perega ei saa jne jne jne. Väga raske on :(. [/tsitaat]
Ta elab oma halva tuju, töö raskused ja kõik muu sellise sinu peal välja.
Ükskord, kui sa selle suhte oled lõpetanud, ei suuda sa endale kuidagi seletada, MIKS sa sellest kinni hoidsid. Hoiad kätega peast ja ütled: miks ometi ma need aastad oma elust raiskasin täiesti mõttetu inimese peale…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ükskord, kui sa selle suhte oled lõpetanud, ei suuda sa endale kuidagi seletada, MIKS sa sellest kinni hoidsid. Hoiad kätega peast ja ütled: miks ometi ma need aastad oma elust raiskasin täiesti mõttetu inimese peale…[/tsitaat]
Tahtsin sama öelda. Olen kogenud. Jätsin sellise mehe maha ja nüüd ei jõua ära imestada ja kahetseda, et 13 aastat oma elust sellise idioodi peale raiskasin.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tahtsin sama öelda. Olen kogenud. Jätsin sellise mehe maha ja nüüd ei jõua ära imestada ja kahetseda, et 13 aastat oma elust sellise idioodi peale raiskasin.[/tsitaat]
Ma olen ka kogenud. Meil oli ka SUUUUR arrrmastus. Ainult et mina ei suutnud kuidagi õigesti käituda, pidevalt tegin midagi, mis teda ärritas või pahandas. Enne teda seda probleemi ei olnud, nii sõprade kui eelmiste meestega sain nagu suheldud küll, aga näe enam ei osanud. Ainult muretsed, mille peale ta täna ärritub, kõnnid kui munakoortel ja ei julge hingatagi. Aga kui tal mõnikord hea tuju oli, küll siis ikka oli imeline. Eks?
Praegu mõtlen ka, et misasja? Kes see värisev hall hiireke oli, mitte mina ometigi?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]lisaks… kõige parem on ignorantsus; [/tsitaat]
Sõna ignorantsus tähendab asjatundmatust, mitte ükskõiksust. Viide ka http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ignorantsus&F=M
Nii kahju ju su mehest. Tal on nii kole elu. Iga kolme päeva tagant peab karjuma mõrtsuka näoga ja kõik on talle nii vastik. Raha ka ei saa rahulikult autosse unustada, kogu aeg keegi esitab küsimusi ja nõudmisi. Miks sa piinad oma meest sedasi? Minge kumbki oma teed, pole mõtet kauem praadida. Kui sa armastad, lase tal minna. Las lendab vabalt kui lind. (NB ja kui armastab, las kuulab dagö laulu armasta mind kaugelt, aga seda ütle talle parem, kui oled juba kaugel, sest äkki talle ei meeldi dagö ja äkki ta arvab, et sa vihjad, et tal on midagi viga…)
Asi on ju lihtne, te ei meeldi enam teineteisele. Abielu on ilus seni kuni inimesed meeldivad teineteisele. Meeldiva inimesega on tore koos olla. Aga kui inimesed enam ei meeldi teineteisele, muutub abielu vanglaks. Sinu mees üritab lihtsalt oma ahelaid purustada ainsal viisil, kuidas ta oskab. Inimesed ei julge sellises olukorras teisele öelda, et kuule, sa ei meeldi mulle enam tegelikult, läheme kenasti lahku. Ei, nii ei saa. Enne tuleb ennast väiklase tülinorimisega teisele poolele vastikuks muuta, et temal ka kergem oleks lahku minna.
Nii see on. Minge lahku ja säilitage see vähene sõprus, mis teie vahel veel võib alles olla.
Omamine ei ole normaalne ja kahjuks näen kõrvalt kahte sellist suhet, kus naistel justkui klapid peas ja pole valmis terroriseerivast mehest loobuma. See on nende valik ja kui nad seda veel teha ei julge siis peavad nii elama, kuni julgevad mehe maha jätta. Kurb!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
