Teema: Kas see on vägivald?

Päästa ometi oma laps ja ära mõtle sellele, mida mees arvab või mitte. Sa ise vägivallatsed praegu oma lapse kallal. Tundub, et sa tegelikutl naudid olukorda, soovid ka mehele midagi tõestada, ilma et olukorrast välja astuksid.

Ma võin sulel öelda, mida sinu laps mõtleb praegu: Miks mu ema ometi isa maha ei jäta? Miks ta kannatab seda? Miks nad ei lahuta, kui nad ei armasta teineteist? Miks mu ema teeb seda endale? jne

Ma olen ise kasvanud peres, kus vanemad pea iga päev tülitsesid – vägivalda meil küll ei olnud – lihtsalt ei suudetud teineteist kuidagi aktsepteerida enam. Ja just nii mõtlesin mina kogu oma teismeaja – miks nad ometi ei lahuta!

#3340110:

Päästa ometi oma laps ja ära mõtle sellele, mida mees arvab või mitte. Sa ise vägivallatsed praegu oma lapse kallal. Tundub, et sa tegelikutl naudid olukorda, soovid ka mehele midagi tõestada, ilma et olukorrast välja astuksid.

Ma võin sulel öelda, mida sinu laps mõtleb praegu: Miks mu ema ometi isa maha ei jäta? Miks ta kannatab seda? Miks nad ei lahuta, kui nad ei armasta teineteist? Miks mu ema teeb seda endale? jne

Ma olen ise kasvanud peres, kus vanemad pea iga päev tülitsesid – vägivalda meil küll ei olnud – lihtsalt ei suudetud teineteist kuidagi aktsepteerida enam. Ja just nii mõtlesin mina kogu oma teismeaja – miks nad ometi ei lahuta!

Sama siin- vanusest umbes 8 kuni 14 mäletan ainult praktiliselt halba. Ja kainelt mõeldes oli kindlasti head ka, aga ma tõesti lihtsalt ei suuda seda meenutada. Ometigi olime tavaline keskmine perekond, ei mingid alkassid. Aga siiski oli mul KOGU AEG väike kott pakitud oma asjadega. Juhuks, kui ema SEEKORD otsustaks lahkuda, et siis ma oleksin kohe valmis.

#3340354:

#3340110:

Päästa ometi oma laps ja ära mõtle sellele, mida mees arvab või mitte. Sa ise vägivallatsed praegu oma lapse kallal. Tundub, et sa tegelikutl naudid olukorda, soovid ka mehele midagi tõestada, ilma et olukorrast välja astuksid.

Ma võin sulel öelda, mida sinu laps mõtleb praegu: Miks mu ema ometi isa maha ei jäta? Miks ta kannatab seda? Miks nad ei lahuta, kui nad ei armasta teineteist? Miks mu ema teeb seda endale? jne

Ma olen ise kasvanud peres, kus vanemad pea iga päev tülitsesid – vägivalda meil küll ei olnud – lihtsalt ei suudetud teineteist kuidagi aktsepteerida enam. Ja just nii mõtlesin mina kogu oma teismeaja – miks nad ometi ei lahuta!

Sama siin- vanusest umbes 8 kuni 14 mäletan ainult praktiliselt halba. Ja kainelt mõeldes oli kindlasti head ka, aga ma tõesti lihtsalt ei suuda seda meenutada. Ometigi olime tavaline keskmine perekond, ei mingid alkassid. Aga siiski oli mul KOGU AEG väike kott pakitud oma asjadega. Juhuks, kui ema SEEKORD otsustaks lahkuda, et siis ma oleksin kohe valmis.

Varsti tuleb Kägu, kes iga lahutatud naise verbaalselt oksa tõmbab ja iroonitseb, et “muidugi-muidugi läheb lapse elu pärast lahutust paremaks jaajaa”. Siis te alles saate.

#3340667:

#3340615:

Varsti tuleb Kägu, kes iga lahutatud naise verbaalselt oksa tõmbab ja iroonitseb, et “muidugi-muidugi läheb lapse elu pärast lahutust paremaks jaajaa”. Siis te alles saate.

Just-just! Kui suhe on katki, siis tehakse see korda, mitte ei visata minema. Viletsa naise juurest ära läinud mehi tuuseldatakse siin igas teemas, miks naistega teisiti peaks olema.

Vot nii. Miks te siis materdate siin naist selle eest, et tahab “suhet korda teha”. Potentsiaalselt purunenud sõrmeluud, psühhotrauma lapsel, aga ikka edasi helge ühise tuleviku poole.

Võõras Kägu teab kõige paremini, mis lapsele parem on. Teab paremini lapsest endast. Teab paremini ka sellest lapsest, kes on juba täiskasvanuks saanud ja oma kogemust jagab.

#3340705:

… saab lisaks ka ühiskonnalt peksa IGAL JUHUL, ükskõik mida ta ei otsustaks.

Tõde on lihtne – avalik arvamus ei hooli üksikisikust. Mida meie ühiskond mingist olukorrast arvab, võib avalikust arvamusest oluliselt erineda ja selgub sellest, mida sa seaduste järgi mingis olukorras enda ja oma lähedaste heaks teha saad. Vaata need võimalused üle, vali neist parim ja tee teoks hoolimata avalikust arvamusest. Ainult nii saab elu olla parem. Elu avalikku arvamust arvestada püüdes on nagu elu vägivaldses suhtes – tappa saad igal juhul. Milleks siis veel pingutada ja viletsamini elada.

Minu arvates võiks see ema oma teismelisega tõsiselt rääkida ja küsida lapselt, kas laps soovib koos selle mehega (tema isaga?) edasi elada või tahaks ta emaga koos lahkuda. Seda ei PEA tegema, mida laps soovib, kuid vähemalt ei ole nii nagu siin endised lapsed kirjutasid, et nemad ootasid et ema lahutaks aga nad enamasti ei saanud seda välja öelda.

Ei ole vaja süüdistada vägivalla ohvrit, kui ise sellistest asjadest midagi ei tea. Vägivallatsejad on nii osavad manipulaatorid ja ühiskond on nii kui üks mees seisukohal, et “sa oled ju ise süüdi, kuidas sa aru ei saa, mis on vägivald või miks sa ära ei lähe või küllap ikka ise norid tüli jne jne”, et vägivalla ohvril on pea võimatu end sellest olukorrast välja rabeleda.
Kui vana laps on? Kui mees oma vägivaldsust ei tunnista, ei ole kaua vaja, et ta lõpuks ka lapsele kallale läheb. Ainus võimalus, et ta seda ehk ei tee, on juhul, kui on tegemist poisiga ja ta on juba nii vana, et suudab isale tappa anda – tugevamatele need vägivaldsed tavaliselt kallale ei lähe. Aga sina jääd alati nõrgemaks, ka siis, kui laps suureks saab ja kodust ära kolib, jääb oht, et sind ta ükskord surnuks tümitab.
Kõige hullem on aga see, et vägivald genereerib mustri, ehk et laps (on juba praegu, kui ta pole nõus ära kolima vägivaldse isa juurest!) omandab sarnase rolli oma tulevases pereelus – on ta poiss, hakkab ise oma perel sõrmi väänama ja tappa andma, on tüdruk, siis satub ise vägivalla ohvriks väga kergesti. Lapsed peavad kodust elu normaalsuseks, olgu see nii ebanormaalne kui tahes.
Ma ei tea, kui vana su laps on, aga tõsine oht on, et ta satub ise samasse rattasse, kui praegu midagi kiiresti ette ei võeta. Kui mees oma probleemi ei tunnista, on siiski ainus võimalus (psühholoogi abiga) lapsele selgitada, et see olukord ei ole normaalne ja tavapärane ja selles kodus ei tohiks elada.
Et sa tulevikus mõlema käest tappa ei saaks ja et lapsest koletis või ohver ei kasvaks.

Ega see ka lapsele hästi mõju, kui oled suures majas omaette, aga samas majas elab ikkagi mees ka. Pinged on ikka õhus, mis tekitavad talle lisastressi, võimendavad haigust ja ei lase eluga edasi minna.
Vastuseks Su esialgsele küsimusele: jah, teie peres on kindlasti vägivald. Ja peamiseks kannatajaks on laps! Võta ennast kokku!

Sellistel psühhopaatidel on ju teiste psühhotraumadest täiest suva, muidu nad ei käituks nii!