Esileht Pereelu ja suhted Kas see on vaimne vägivald?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 74 )

Teema: Kas see on vaimne vägivald?

Postitas:
Kägu

Lugesin siin ühte varasemat teemat vaimsest vägivallast. Tundsin veidi iseennast. Kuid argipäev ja rutiin on alati meil kõigil see, mis paneb tunnistamist edasilükkamast ja tegelikult, kes meist tahaks tunnistada, et asi on jama. Koerad klähvivad, karavan läheb ikka edasi! Aga ma olen seda tundnud no pea 5 aastat juba. Ma olen ka ise pigem koleerik, mistôttu ma veel päris ennast kaotanud ei ole – kuid kui ma oleksin ilmselt nôrgem natuur – siis vast oleks asi minu kui abikaasa seisus tôsisem (enesehinnang on mul alles). Sôbrad ja vanemad ei näe, ei tea. No kui siiski, siis mingit ühte olukorda. Kui üldiselt on mu mees ikka sugulaste ja sôprade seas sportlik ja kuldsete kätega muhe sell. No eks ta ongi, sportlik ja kuldsete kätega- aga muhe minu osas kindlasti mitte. Enamus suhtlusest kahevahel olles on ebamugaval toonil.
Aga! Toon oma argipäevast siia paar näidet. Õigemini tänasest päevast paar näidet. Muidugi sôna-sônalt ei konspekteerinud, aga eks kirja sai üsna täpselt.

Koos juba päris kaua, abielus, ühised alalealised lapsed.

Esimene näide: Sõbrad on külas, tegime talgutöid. Meil on juba varasemast suur hunnik maakive, mille osas olen mehele öelnud, et nendest vôiks aiaosa teha. Ta on kuulnud, aga mitte kuulanud ilmselt mu môtet – tajun seda nüüd. Mina: “ Nendest kividest peaks selle aiaosa ka millalgi ära tegema.” Mees: “ Täiesti môtetu aiajupp ju”. Mina: “ Aga see on ilus, raamib aia ära ja saame ilusti kive kasutada.” Mees: “ Ma vaatasin neid kive. Need on nii koledad kivid, neid küll ei kasuta.” Mina: “ Minu arust on ilusad (sôbranna kinnitab sama kôrval), saame laenata kopa külast.” Mees: “ Mina ei hakka mingit kivi vedama. Kurat jälle hakkad oma jura ajama. Môtled mingeid töid välja. Môtetu jama. Vôta ise oma traktor ja tegele ise kui sa nii kôva mutt oled.”

Teine näide:
Meespere ütleb, et kôht on tühi. Teen korraliku ôhtusöögi ja magustoiduks toorjuustu maasika magustoidu. Üks lastest ütleb, et see on nagu okse ja rôve näeb välja. Mina: “ Soovisite ju ôhtusôöki ja ma tegin. Miks te nii minu tehtud toidu kohta ütlete.. Ma näen vaeva ja teie suhtumine on selline”. (Ääremärkusena – tihti saan sellelaadseid märkusi erinevate asjade kohta lastelt ja ka abikaasalt). Vaatan mehe poole, kes istub sealsamas ja vaatab TV ja palun: “ Miks sa lased sellel juhtuda, et lapsed minuga nii räägivad – sellist käitumist ema osas ei tohiks asepteerida.”. Mees : “ No ma ka ei viitsi koguaeg sinu jamadega tegeleda”. Mina: “ Kui isegi Sulle tundub, et on koguaeg – kas oled môelnud, et kuidas mina ennast tunnen. Ma sooviksin siin sinu tuge, et nii emaga ei räägita”. Mees: “ Kuule tegele ise oma probleemidega. Môtle mis sa teinud oled, et nad nii ütlevad. Oled ise süüdi ju. Hakkad normaalseks, saad ka normaalse suhtumise.”

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teisel juhtumil poleks sa pidanud meest vahemeheks paluma vaid omaenda lapsega tõsiselt nelja silma all vestlema. Selle probeemi, et sinu laps sind ei kuula, pead sa esmajoones ikka ise lahendama. Õpi.

Esimene juhus on see, et teil polnud vestust, sa lihtsalt jagasid korraldusi.

Su mehe suuvärk on selline, et ma isegi ei teretaks sellist ossi, veel vähem seksiks ja saaks lapsi sellisega. Naine, kus su eneseuhkus on? Ja sellist jõmikat kutsud sa veel oma ja lapse suhteid klaarima? Mida sellise suuvärgi ja suhtumisega mees normaalsetest suhetest üldse teada saab…mitte midagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No ma ei tea. Ma vist ütleks mehele ja lastele, et kui ema ja naist kübetki austada ei oska, siis tõmmake heaga minekut siit.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ei, see ei ole vaimne vägivald.
ega kõik konfliktsed olukorrad pole vaimne vägivald. ära võta ohvri asendit, see ei vii sind küll kuhugi selliste asjade puhul

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole ok toidu kohta okse öelda. Kohe ütleks, et edaspidi teed siis ise süüa sellele oksendajale. Ja mees muidugi oli ka rõve. Niimoodi laste ees nende emale küll ei öelda. Kiviaia koha pealt- ta ei viitsi seda aeda teha. Pead töömehe palkama või ise tegema, kui tahad seda aeda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas lahutamine on jutuks olnud? Miks üks tark mees tahab küll jura ajava naisega koos elada. Küsi, kas tal on peas midagi viga, et ta nii mõtetuga koos tahab elada.

Küsi mehelt, kellega sa peaksid siis oma peresiseseid asju arutama? Kas sõbrannade või psühholoogiga. Mis selle kooselu mõte siis on.
Tervele perele teata, et alates homsest sina enam toitu ei valmista. Kui kõik on okse ja rõve, siis siit maalt. Aitab. Tehke ise.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sellega on nii, et kui ikka aastaid sellelaadsed olukorrad igapäevased – siis paratamatult tekib kannataja (ohvri?) tunne. Ja küsimus ongi, et kas on tavaline kooselu konflikt vôi ongi varjatud vaimne vägivald (mis on tegelikult paarisuhtes ju sellisel kujul pikaaegsel kujul lubamatu).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen kaks last üles kasvatanud ning toidu kohta ei ole lubanud iial selliseid sõnu kasutada ning üldse ema vastu tänamatust üles näidata. Mind ajas see marru. See on kivi sinu enda kapsaaeda, selliseks oled nad ise kasvatanud.
Ära meest küll enam vahekohtunikuks kutsu, mehele endale on seletust vaja kuidas perega suhelda. Vaata ämmale otsa, kuskilt on selline suhtlemispuudulikus alguse saanud. Korralik oss muidugi, pesed ta pesu ja rahuldad ta seksuaalseid vajadusi samal ajal kui sa ise oled tema jaoks ümmargune null.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vaimne vägivald vast ei ole aga mitte austamine kindlasti. Ma oleks ammu sellise suhtluse peale enda selja taha ukse kinni löönud ja ära jalutanud.
Kui vanad olete? Kui vanad lapsed?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mees on minu arvamust mööda tõsiselt madalalaubaline. Kui laps selliseid sõnu kaustab, selliste sõnadega väljendab oma arvumust, siis on ilmselt kogu kodune suhtlus olnud pidevalt intelligentusest kauge. Mina pole ise rahulik natuur ja diplomaatiaoskus puudub, kuid selliselt rääkida on täiesti lubatamatu ja sedasi ütlev laps leiab otsekoha tee oma tuppa järelemõtlema oma sõnu.
Mehe kohta ütleks perekooli klassika-lahuta!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas see on vaimne vägivald hakata mehele sõbranna juuresolekul mingites töödes survet avaldama. Teisel juhul – on see ema saamatus, et ei oska ennast kehtestada ja siis on mees süüdi, et laps emale niiviisi nähvab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Lapsed on väikesed, vahemikus 5-10. Laste sônakasutuses ja väljenduses tajun tihti abikaasa mustrit. Vahest on isegi laused samad: “ Kui sulle ei meeldi, mine minema. “ “Kui ei sobi, mine teise tuppa”. “Oma asi.” Jms
Seepärast ma olengi hakanud ka ise tôsidust tajuma, et ma näen, et lapsed vôtavad selle kôik üle. Issile lubatud, miks mitte neile.

Kuidas kehtestada sel juhul? Vitsa ei anna ju.

Keegi küsis ka vanust – nii palju vihjan, et koos oleme olnud üle 20 aasta st mitte just esimene noorus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nende kahe juhtumi puhul ma ei näe erilist vaimset vägivalda. Kui, siis sa ise kutsud selle esile. Mees ei taha aeda teha, talle ei meeldi mõte sellisest aiast ja veel vähem ise selle tegemisest. Meie peres on nii, et kui mina midagi tahan, siis ma ise ka selle asja tegemise korraldan, mitte ei sunni meest tegema asja, mis talle üldse ei meeldi. Ei protsess ega tulemus. Mu abikaasa on professionaalne logistik, mitte aiaehitaja. Kui ma seda aiajuppi väga tahaks, otsiks küla pealt ehitusmehe, kes selle teeks, ja maksaks talle.
Teine olukord, siis mees ei puutu üldse asjasse. Te olete kaks võrdset lapsevanemat, miks mees peaks sind laste eest kaitsma? Väga nõmeda olukorra tekitasid ise. Selles olukorras, oleks lapsele selle magustoidu pähe valanud ja öelnud, et nüüd näed sa ise ka okse välja. Ok, ilmselt seda poleks teinud, või olenevalt olukorrast, kui vastiku häälega laps oleks rääkinud. Igatahes ei teeks ma sellisele perele mingit õhtusööki. Tehku ise. Homme teeks üksi endale, ühe portsu jagu, midagi ekstra maitsvat, ja kui lapsed küsiks, kus meile on, siis ütleks külma rahuga, et minu tehtud toidud on ju okse ja rõve.
Tundub, et sa mängid oma peres mingit märtrit, ninnu-nännu naisukest, aga su pere ei mängi sinuga kaasa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Su esimene näide on nii ja naa, eks mehed üritavad võidelda selle eest, et neid tallaaluseks ei peetaks ja see nähvamibe võis olla rohkem sõbrannale näitamise jaoks. Teine juhtum peegeldas teie peresuhteid rohkem ja ega see olukord sul paremaks ei muutu, need on alles õied. Pojad kopeerivad täpselt isa suhtumist emasse ja naistesse üldisemalt. Oled lõpuks kõigi käskida, kamandada teenija, kes tänu asemel solvanguid kuulda saab. Ja ära arva, et sina oled koleerik, sa lihtsalt üritad ilmselge ülekohtuga võidelda, tead ise ka, et kui alistud, siis murdud päriselt. Olin ise samas olukorras, pidev halvustamine mehe ja hiljem ka laste poolt. Nägin juba tulevikku ette ja lahkusin suhtest, lapsed võtsin kaasa ning sain ise nad oma reeglite järgi segamatult kasvatada, ilma et ossiks muutunud mees meid segaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

ei, see ei ole vaimne vägivald.

Pidev alandamine, olgu verbaalselt või tegudega või üksnes hääletooniga, on vägivald.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas kehtestada sel juhul? Vitsa ei anna ju.

Enda kehtestamisest on sadu tasuta artikleid inernetis, kursused ja raamatud pealekauba. Kuidas sinu meelest need teised emad hakkama said, kelle lapsed näiteks koolis mõnelt teiselt lapselt roppused üle võtsid ja kodus neid kasutama hakkasid? See kõik on õpitav, selle nimi on ka lapse kasvatamine ja seda osata on ema töö.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kujutame aiaolukorrale vastupidist ette, et mees leiab kusagilt kapinurgast mingisuguse ilusa vana kanga ja hakkab rääkima, sellest võiks sa, naine, õmmelda mulle ilusa pluusi! Mehe sõber veel kiidab kõrvalt kaasa, et tõesti nii ilus riie ja saaks ilusa pluusi õmmelda küll. Naine aga ei oska eriti õmmelda ega meeldi talle õmblemine. No mis naisena ütleks või teeks sellises olukorras?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina aga kõndisin oma naisega ringi ja korraga nägime pandavat tibi. Ütlesin naisele, et vaata kui kenad seksikad riided tal seljas on. Raamivad ilusti keha ära ja on täitsa roogitav räim. Naine aga mühatas vastu, et täiesti mõttetu tšikk ja mis ma mõtlen mingeid seksikaid riideid välja, et tema ei hakka iialgi sellist jama kandma. Et sellised asjad ei mahtuvatki talle selga, et kandku ma ise, kui nii väga tahan.

Nüüd mõtlen, et kas naine rakendas minu peal vaimset vägivalda. Kuidagi ei saa otsa kätte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuidas kehtestada sel juhul? Vitsa ei anna ju.

Enda kehtestamisest on sadu tasuta artikleid inernetis, kursused ja raamatud pealekauba. Kuidas sinu meelest need teised emad hakkama said, kelle lapsed näiteks koolis mõnelt teiselt lapselt roppused üle võtsid ja kodus neid kasutama hakkasid? See kõik on õpitav, selle nimi on ka lapse kasvatamine ja seda osata on ema töö.

Nii ja nüüd jõuamegi nende raamatute jms soovituste juurde – vanemad peavad hoidma ühte joont! Ning mis on keelatud, on keelatud môlema vanema poolt ja vastupidi. Siin on ju asju just selles, et isa arvamus/ tolerats on täiesti teine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle tundub see jutt tavaline paarikese vaidlemine. Lapse jutt toidu kohta on muidugi kõike muud kui ilus. Toit ei ole okse ja toitu tuleb austada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Lapsed on väikesed, vahemikus 5-10. Laste sônakasutuses ja väljenduses tajun tihti abikaasa mustrit. Vahest on isegi laused samad: “ Kui sulle ei meeldi, mine minema. “ “Kui ei sobi, mine teise tuppa”. “Oma asi.” Jms

Seepärast ma olengi hakanud ka ise tôsidust tajuma, et ma näen, et lapsed vôtavad selle kôik üle. Issile lubatud, miks mitte neile.

Kuidas kehtestada sel juhul? Vitsa ei anna ju.

Keegi küsis ka vanust – nii palju vihjan, et koos oleme olnud üle 20 aasta st mitte just esimene noorus.

Wow sa päriselt lased oma lastel endaga nii rääkida???
Sul elab kodus kari matse kelle empaatiavõime on alla igasugust arvestust. Ok lapsi veel saad kasvatusega mõjutada aga sellise isase kõrval on see ju ilmselgelt võimatu. Ei kujuta ette kuidas sa oled lasknud oma kodus asjad nii käest ära minna. Tõesti kujutad oma tuleviku sellise mehe kõrval ning igapäevaselt lapsi kasvatada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas kehtestada sel juhul? Vitsa ei anna ju.

Enda kehtestamisest on sadu tasuta artikleid inernetis, kursused ja raamatud pealekauba. Kuidas sinu meelest need teised emad hakkama said, kelle lapsed näiteks koolis mõnelt teiselt lapselt roppused üle võtsid ja kodus neid kasutama hakkasid? See kõik on õpitav, selle nimi on ka lapse kasvatamine ja seda osata on ema töö.

Nii ja nüüd jõuamegi nende raamatute jms soovituste juurde – vanemad peavad hoidma ühte joont! Ning mis on keelatud, on keelatud môlema vanema poolt ja vastupidi. Siin on ju asju just selles, et isa arvamus/ tolerats on täiesti teine.

Aga selle üle ei vaielda laste kuuldes

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lugesin alguses, et kui oleksid nõrgem natuur, oleksid ennast juba kaotanud.
Jutu lõpuks imestan kõige enam selle üle, mida sa paned sõnadesse “nõrgem natuur”.
Ise pean ennast üsna nõrgaks natuuriks, kel vale mehe maha jätmine liiga kaua aega võttis. Aga nii nagu su mees ja hullem veel, ka lapsed sinuga käituvad, ei ole ma veel kellelgi endaga käituda lubanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Inimsed on ikka nii erinevad. Mina vihkan seda kui mul on lapsega mingi eriarvamus, mida lahendada püüan ja siis mees sekkub ja hakkab veel omalt poolt midagi targutama.
Mis puudutab kiviaia näidet, siis selliseid asju arutame pereringis, mitte ei kaasa kolmandaid isikuid. Olen ise mehe lennukatele plaanidele paar korda “vee peale tõmmanud”, sest kujutan ette töömahtu, mis teostamisega kaasneb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu arust on teil vastastikune vägivald. Sina naaksud (kolmandate ees) miks mees midagi ei tee ja mees nö möliseb vastu. Lapsed pead ka paika panema. Kui te laste kasvatamise osas olete eri meelt, peaksite omavahel reeglid paika panema, mitte laste ees klattima.
Mulle tundub, et teil on aja jooksul kujunenud inetud suhtlemismustrid. Vb nõustaja aitaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mees ei taha aeda teha, talle ei meeldi mõte sellisest aiast ja veel vähem ise selle tegemisest. Meie peres on nii, et kui mina midagi tahan, siis ma ise ka selle asja tegemise korraldan, mitte ei sunni meest tegema asja, mis talle üldse ei meeldi. Ei protsess ega tulemus. Mu abikaasa on professionaalne logistik, mitte aiaehitaja. Kui ma seda aiajuppi väga tahaks, otsiks küla pealt ehitusmehe, kes selle teeks, ja maksaks talle.

Naised sageli eeldavad, et mees teeb kodus erinevaid ehitusöid. Kui mehel on oskusi, siis lihtsamaid töid võiks ise teha, aga tal peab olema selleks tahtmine, sest survestada ja sundida pole mõtet, eriti kui mõni töö on tegijale vastumeelne ja mõttetu. Vastasel juhul võib see rikkuda omavahelisi suhteid, kui üks aina korrutab ja heidab ette, miks sa midagi veel ei tee ja millal sa siis lõpuks teed ja teine vaidleb vastu ja otsib endale õigustusi. Taluvuspiir on kõigil erinev, mõni suhtub rahulikult ja hakkab tegema, kui meelde on tuletatud juba kümnes kord, teine läheb juba teisel korral närvi ja hakkab vastu vaidlema, aga siis tuleks öelda ka stopp ja võiks otsida ehitusmehe, mitte käima oma soovidega pinda. Omavaheline suhtlemine ei peaks jõudma sellisesse etappi, kui kaob austus ja lugupidamine üksteise vastu ja hakatakse sõnadega kohta kätte näitama või solvama, nagu mees sarnases stiilis ja toonis (krt jälle hakkad oma jura ajama, vôta ise oma traktor ja tegele ise kui sa nii kôva mutt oled).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pereväliste isikute ees lähed mehe käest mingit aeda nõudma?
Laste ees lähed “paluma” klaarimisi?
Nii küll pole päris õige teha.
Eriti see esimene, no ei arutata pere asju/plaane ja selliseid üsna suuri projekte nagu kiviaia ehitus mingi sõbranna juuresolekul.

Aga muidu jah arvan, et mehes on siiski lisaks mühaklusele vägivaldur peidus. “Kui nii kõva mutt oled” “hakka ise normaalseks” jne
+ sinu üsna olematu enesekindlus.
Ma arvan, et võiksid pöörduda psühholoogi poole. Võib olla aitab, kui õpid end kehtestama nii mehe kui laste ees. Mees ei muutu,sellise oled sa valinud, aga võib olla tuleb neid kahtlaseid sõnu temalt vähem, kui ise enda eest rohkem seisad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

esimene näide on nagu meilt. minul tuleb ideid nagu varrukast. jõudu jääb väheks, loodan mehele. mees ei viitsi neid täita ja tunneb et ma käsutan teda.
sest talle tundub et ma näitan näpuga ja tema peab muudkui sitsima.
teise näite puhul ma ütleks lapsele et nii pole üldse viisakas rääkida. söök ei ole okse. kui ei maitse, siis nii ütle et ei maitse. ta ju ei tahaks ka kui kunagi mingi söögi teeb, et keegi nii ütleks tema tehtu kohta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Ma ei arva, et talgute käigus ME vormis vôimalike tööde arutelu (millest muide on ka juba varem räägitud) oleks mehe survestamine.
Kopa palkamist niiehknaa pakkusin st mitte, et mees ise teeks.

Kuigi need on näited igapäevaelust (asi ju polegi selles aias hetkel otseselt) – teema algus ja kiire lôpp. Ja tunne mis hiljem jääb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lastega suhtlemise osas soovitan liituda FB grupiga “Positiivne vanemlus”. Õppida tunnete väljendamise, peegeldamise kohta. Lastega ei pea suhe olema võimuvõitlus, vaid üksteisega arvestamine ja aktsepteerimine. Eks sinu üksik lastega suhtlemise näide on kontekstist välja rebitud ja ülejäänud olukorda ning suhtlemismustreid me ju ei tea, aga üldsoovitus, et laps mõistaks, mida see ütlus tähendab, on pigem väljendada enda tundeid, näiteks – mind teeb kurvaks, kui sa minu tehtud toidu kohta nii ütled. Ma nägin sellega vaeva ja tahtsin teid rõõmustada. Muidugi ei oska lapsed kohe reageerida, mõista ja vabandust paluda, aga kui ei anna neile võimalust sinu tundeid mõista, siis ei saa nad selles osas ka areneda.

Soovitan ka raamatuid “Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid” ja koolitust “Imelised aastad” (sh ka raamat).

Mehega soovitan paariterapeudi juurde minna, kui ta vähegi sellega nõus võib olla. Isegi kui lahku peaksite minema, on teil omavahel vaja laste, vara jagamise jm teemal tsiviliseeritult suhelda, nii et neid oskuseid tuleb arendada igal juhul, mõlemal.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 74 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas see on vaimne vägivald?