Teema: Kas see võib olla mingi häire?

#4138215:

Ei ole mingit häiret, lihtsalt egoism. Olen ise ka sellistega kokku puutunud. Ja valju muusika kuulamine on tõesti selliste inimeste arvates nagu inimõigus.

Iseenesest ei ole vahet, kas häire või egoism. Mitte keegi ei pea koos elama inimesega, kellega koos tal on halb olla. Lapsena jah pidi olema salliv, jne ninnu-nännu. Kuid täiskasvanuna õnneks mitte.

Võib tunduda julm, kuid paratamatult sellised kiiksuga jäävadki täiskasvanuna üksi ning on parimal juhul “töömesilased”.  Evolutsiooni seisukohalt on see isegi hea.

#4138254:

Juba mõned aastad enam sellist diagnoosi ei panda.

Selge pilt.

#4138373:

Mida rohkem detaile sellesse loosse lisandub, siis olen ka järjest enam veendunud selles, mida enne kirjutasin oma eksi kohta. Kui tekib mingi mõte, siis saab sellest kiiresti kinnisidee ja inimene, nagu teda tunned, kaob nagu ära. Sama värk nagu muusika mängimisega: kuulas muusikat, tarbis alkoholi, keeras valjemaks ja valjemaks, valas endale ühe klaasi veel, mul oli hommikul tähtis koosolek. Ta ainult naeris, kui palusin (küll hea, küll kurjaga), üritasin ka lihtsalt ennast pea padja all magama sundida, aga ta, sunnik, tuli siis mind togima ka veel. Lõpuks enam ei kannatanud, tõmbasin juhtme kõlarist välja, valasin ta viski kraanikausist alla ja no siis… lõpetasin EMOs.

Moraal: sellised käitmusmustrid eskaleeruvad!

Depressioon, alaväärsuskompleks, kerge nartsissistlik isiksushäire ja puudulik empaatia ning enesekontroll. Mitte midagi konkreetse diagnoosi alla kuuluvat, aga rohtude peale panemisele soovitaks pigem teraapiat ja füüsilist tegevust. Vb kõlab banaalselt, aga see on viis, kuidas mina oma aastatepikkustest depressiooni- ja ärevusprobleemidest jagu sain. Aga seda peab tegema terve elu, see pole mingi kirurgiline sekkumine, et naks naks ja korras. Iseasi muidugi, kas TA poeg sellist nõuannet üldse kuuldagi võtaks.

Tood välja diagnoose ja samas ütled, et mitte midagi konkreetset? Kusjuures mitte kuskilt ei lugenud välja, et poeg depressiivsusele kalduks või oli hilisem kommentaar selle kohta?

Ma pakkusin välja, mis seoseid mul sellised käitumismustrid tekitavad. Olen psühholoogiavaldkonnas üsna pikalt olude sunnil sees ja nii ma paraku mõtlen. Sp ka disclaimer, et teatud jooned inimese käitumises ei tähenda diagnoosi, aga erinevatega kursis olemine võib aidata inimese mõistmisel ja aitamisel.

Ehk panid ka tähele, et soovin rõhutada elukestvale õppimisprotsessile, mis puudutab enda vaimset ja füüsilist heaolu. Ohtlik trend on käia üks kord teraapias ja perearst kütab AD peale. Vot näed. Ravitud.

#4138483:

#4138407:

Depressioon, alaväärsuskompleks, kerge nartsissistlik isiksushäire ja puudulik empaatia ning enesekontroll.

Olen psühholoogiavaldkonnas üsna pikalt olude sunnil sees ja nii ma paraku mõtlen.

Kas oled ise patsient või oli eks, olite mõlemad? Teemaalgataja pojal pole mitte midagi viga selle kirjelduse põhjal, tavaline inimene. Emal on hoopis midagi viga, et poja elu elab.

Ma olen patsient siiani ega näe selles midagi halba. Elukvaliteet on kõvasti parem, kui õppida ennast ja oma toimetulekumehhanisme tundma. Tegin sellise valiku, sest ei taha enam elada ärevuses, segaduses ja teadmatuses ning leppisin asjaoluga, et mind aitavad rutiinid, teraapia ja oma piiride tunnetamine. Selles vallas on ka teatud õpetlik aspekt teiste inimeste käitumismustrite jälgimine ja analüüs. Kõik peaksid mingil määral käima teraapias.

#4138536:

Ma olen patsient siiani ega näe selles midagi halba. Elukvaliteet on kõvasti parem, kui õppida ennast ja oma toimetulekumehhanisme tundma. Tegin sellise valiku, sest ei taha enam elada ärevuses, segaduses ja teadmatuses ning leppisin asjaoluga, et mind aitavad rutiinid, teraapia ja oma piiride tunnetamine. Selles vallas on ka teatud õpetlik aspekt teiste inimeste käitumismustrite jälgimine ja analüüs. Kõik peaksid mingil määral käima teraapias.

Mõned inimesed ongi ärevad, kartlikud ja teised pole. Üks inimene armastab hulljulgust, adrenaliinilaksu, teine inimene mitte. Seega nii ärevus kui piiride tunnetamine võivad juba käiagi koos, et tänu ärevusele ongi piirid selged. Vägivald on väga tõsine süüdistus ja oma eksi pealt kogemuse võtmine kindlasti ei tähenda, et TA poeg annaks vastu vahtimit kellelegi, liiati, kui pole kunagi varasemalt vägvialdne olnud ja muusika on ainus, millega on vägivallatsetud. Ema ütles:”Täiesti kindlasti ei ole ta olnud koolikiusaja.” Muide nartsissismil on geneetiline teema väidetavalt. Keegi tõi ka eelpool välja, et sotsiopaadiks sünnitakse, ei, sotsiopaadi kujundab keskkond.. ja isegi mitte lasteaias, vaid ikka põhikoolipaiku pidavat peale hakkama. Ema oleks kindlasti märganud seda muutust.

Need neli asja, mis ritta panid alustades depressioonist lõpetades enesekontrolliga, jah, need on täitsa usutavad asjad, et esinevad kellelgi koos, aga teemaalgataja jutust ei selgu, et tema pojal need kõik esineks. Pk on aegade algusest võtnud sõna mitmed inimesed, kellel pole sõpru. See ei tähenda, et nad oleksid madala enesekontrolliga. Mis puutub impulsiivsusesse, siis seda on väga raske mõõta. Kindlasti ei passi impulsiivne inimene kodus ja ei lepi muusika kuulamisega.