Ideaalne ju. Kui on füüsiline tõmme selline, et ei suuda käsi eemal hoida teineteisest ja lisaks veel tore, lõbus, huvitav teineteisega koos olla. Ja lisaks säilitatud oma mina, ego, privaatsus…
Mida veel vaja on, ma ei saa aru?
Argipäeva hallollust?
Igavusest tingitud üksteise kallal närimist?
Tüütuseni tüütavat rahateemat?
Sinu-minu-meie lapsed?
Kas siis oleks PÄRIS-suhe?
Nojah, me ei tea teemaalgataja vanust. Kui ikka oled pesapunumise eas, siis saab ühel hetkel just see tung otsustavaks tõukeks “kõik ilus” ära rikkuda (ma utreerin siin natuke). Mina oma 50+ vanusega ütleks, et – “nii hoida nagu on”, kuigi emotsioon ja tunded on ka sellise kergema suhte puhul minu jaoks näiteks väga-väga olulised, emotsioonita seks ei paku mulle midagi. Armastada peab oskama ka vabadust kaotamata/võtmata.