Teema: Kas selline mehepoolne käitumine on õigustuseks, et lahutada?

#3728955:

Ma ei ole öelnud ju, et mul pole raha ega kuhugi minna. Rahaliselt saaksin ka üksi hakkama, teenin Eesti keskmist palka. Asi on pigem hirmus, et mis reaktsioon temalt tuleks kui ütleksin välja, et soovin lahutust. Ta ei laseks mul ealeski lastega niisama minema kõndida…

Miks sa peaksid niisama ära kõndima? Ta on ju ikkagi laste isa ja jääb ka selleks edaspidi. Lahku saab minna ka mõistlikult.

Kui sa kardad, et ta muutub füüsiliselt agressiivseks ja tõesti on sul hirm oma elu ja tervise pärast, siis soovitan naiste varjupaika pöörduda. Esmalt ehk lihtsalt konsultatsiooniks, et kuidas peaks käituma.

#3728955:

Asi on pigem hirmus, et mis reaktsioon temalt tuleks kui ütleksin välja, et soovin lahutust. Ta ei laseks mul ealeski lastega niisama minema kõndida…

Mis see lause nüüd tähendama pidi, et ei laseks? Mis see tema lasta on? Inimene lahkub suhtest siis, kui ta seda soovib. On aru saada, et tegemist vägivaldse mehega. Kas ta peksab sind ka?

Sellisest mehest räägiti viimases Star Fm Suhtes saates. Sellise mehe kirjeldamiseks olid sõnad-tõbras, litsmees, shovinist, tropp jne, kes peale lahutust ei saa mitte millegagi hakkama ning ei ela päevagi naiseta, kes teda orjama peab. Kokkuvõttes on sul tegu kõige hullema versiooniga mehest. Olen sellega täiesti nõus. Jälk lihtsalt. Miks sa küll talud sellist alandust? Löö selg sirgu ja lõpeta see mõttetu suhe.

Mul kunagi klassiõde kolis elukaaslasest lahku nii, et politsei oli kohal ja valvas kuni naine oma asjad kokku pani ja lahkus.

#3728135:

Inspireeritud teemast, kus naine ja mees soovivad lahutada sest tunded kadunud ja naine sai suure kriitikarahe osaliseks, et keskeakriis, heast elust lolliks läinud jne sest mees on koduhoidev, hea isa, aitab koduste toimetustega jne. Olen samas olukorras hetkel, kus mõistus ütleb, et midagi on väga valesti, aga süda ütleb, et pole hullu midagi. Oleme koos olnud 11 aastat, kaks last. Mees on väga tujukas ja impulsiivne, kui asjad on hästi, on kõik super, kui asjad on halvasti on kohutav. Lastega ta ei tegele (kui tuju tuleb siis mängib nendega, aga ainult siis kui tuju on), kodus ei aita mitte ühegi asjaga. Ütleb, et tema teenib minust kordades rohkem ja sellise kaliibriga inimesed ei peagi selliste igapäevaste väikeste asjadega tegelema. Oleme tuhandeid kordi sellel teemal tülitsenud sest ma tunnen kuidas lapsed, töö, majapidamine on natuke liiga koormav ühe inimese jaoks. Kui sellest rääkida üritan siis ta saab alati vihaseks ja hakkab röökivas stiilis mind süüdistama, a la kuidas tema on meie pere jaoks kõik teinud ja mina olen tänamatu naine. Vihahoos ta röögib ja ei vali oma sõnud, on öelnud mulle tänamatu hoor ja lastele tänamatu jõmpsikas. Tihti vihahoos ta ei suuda end kontrollida ja on lõhkunud asju. Väljaspoolt on ta austatud ja tuntud inimene oma ringkonnas ja mitte keegi ei aima, et ta kodus laamendab ja tujutseb. Vahel ei tule selliseid hoogusid tal ette mitu nädalat ja tundub et justkui kõik on hästi ja siis jälle juhtub see, et miski ajab vihale ja elab end peamiselt minu ja vahel ka laste peal välja. Enne lapsi ta hoidis end vaos ja laste kasvades on see ainult süvenenud. Olen püüdnud temaga rääkida ja selgitada kui kahjustav selline hullumeelne käitumine minu ja laste suhtes on ja alati ta lubab, et seda rohkem ei juhtu ja enamasti on keegi selles süüdi (tavaliselt mina) et ta ennast kontrollida ei suutnud. Olen mänginud mõttega lahutusest viimane aasta aga kardan seda sammu astuda, sest ma ei kujuta ette mis ta teeb kui ma selle välja ütlen. Ma tõesti ei taha lahutada sest otsin ideaalset printsi või kirge, ma lihtsalt olen väsinud sellest emotsionaalsest karussellist, süüdistusest, ähvardustest jne. Kõik, mida ma tahan on rahumeelne elu.

Sellise vinge positsiooniga mehe naine ja laste ema on kodune proua, kellel on nii lapsehoidja kui koristaja, anna andeks. Päev läbi laed end hooldustes, magad välja ja elu on lill.

Kui sa ka ise tööl pead käima ja siis veel sõimatakse, ärka üles! Su mees on heal juhul keskmise sissetulekuga endaga mägedes jorss! Viimase paneks lühida monoloogiga paika a la täna on sinu päev põrandad võtta või koliks lastega minema. Mingi keskpärane jorss terroriseerib sind ja sa veel kahtled oma soovides???

Enne lahutamist saaks kahte asia proovida:

1. Kui mees rõhutab, et tema teenib kordades rohkem ja ei pea seetõttu kodutöid tegema, siis olgu nii – hangi koduabiline või koristaja, kes käib kord nädalas ja teeb suur osa töid ära sinu eest. Siis on see tema nii palju suurem palk õiglaselt tööle pandud.  Pole vaja sellel teemal enam riielda. Mul sarnane kogemus, mees korraarmastaja, mina mitte samal tasemel, kui tema. Kui laps oli väike, härisid teda näiteks sõrmejäljed aknal või plektid kuskil põrandal, sellest tuli ikka mõttetut vaidlemist. Mul sai mõõt täis ja palkasin koristaja ( olen ise see suurema sissetulekuga ) ja rahu oli majas.

2. Esita mehele ultimaatum, et tema käitumine härib sind ja lapsi, seega ta kas läheb teraapiasse selle põhjust välja selgitama või lähete lahku. Nii lihtne see ongi. Keegi ei pea taluma teise inimese häirivat käitumist. Selline ettearvamatus mõjub psüühikale väga halvasti.

#3737360:

#3736752:

Kui mehel üle viskab lõplikult, kolib ise päevapealt lastega välisriiki ja asi lahendatud.

See kompleksis mömm, kes ei tea lastest ega majapidamistöödest midagi?

Küllap uus naine teab.

#3739544:

Ta on ajajooksul jooksnud psühhiaatrite ja Seewaldi vahelt, krõbistab siiani antidepressante.. nüüd, käies 60-ndaid, ta suutis lõpuks lahutada 🤦‍♀️ ..

Selge, miks mees ära minna tahtis, hulluga koos elada võimatu. Laste pärast vedas läbi ennast sellest jamast.

Kui sa kirjutad, et mehe selline käitumine hakkas peale lapsi siis kas mehel ei või olla nt. depressioon või stressi tase liiga suur olla? Minul on diagnoositud depressioon ja hetkel saan ravi ning kõik on korras aga enne seda võisin ärrituda tohutult kergesti ja oma lähedaste peale vihastada vahest mõttetult. Õnneks  ma loomu poolest halvustama ei kukku aga ikkagi tagasi vaadates saan aru ,et paljud mu pahameele ja vihastumised olid seotud sellega, et ma tundsin ennast niivõrd augus olevat ja siis muutus mu frustratsiooni kiiresti pahameeleks. Minu teksti mõte on selles, et kerge on hukka on mõista raske mõista.

Kui kirjandust uurida siis on ka meestel väga reaalne nö. sünnitusjärgne depressioon

Mina soovitaks koos minna nõustamise või saata mees sinna. Samuti kui mees nii hea palgaga on siis palgake koristaja/lapsehoidja.

Samas kui mees ise endale mingit probleemi ei tunnista ja ennast aidata ei taha ja ei suuda siis sellisel juhul kui inimene ikkagi ründab enda peret(sh.sõnadega) ei ole midagi muud teha kui seada esikohale ennast ja oma lapsi ning ära minna toksilisest keskkonnast.

#3740817:

Kui sa kirjutad, et mehe selline käitumine hakkas peale lapsi siis kas mehel ei või olla nt. depressioon või stressi tase tõusnud olla? Minul nt.on diagnoositud depressioon ja hetkel saan ravi ja mul on kõik korras aga enne seda võisin ärritada tohutult kergesti ja oma lähedaste peale vihastada vahest mõttetult õnneks ma loomu poolest halvustama ei kuulu aga ikkagi tagasi vaadates saan aru et paljud mu pahameele ja vihastanud olid seotud sellega, et kuna ma tundsin ennast niivõrd augus olevat siis mu frustratsiooni muutus kiiresti pahameeleks. Minu teksti mõte on selles, et kerge on hukka on mõista raske mõista.

Kui kirjandust uurida siis on ka meestel väga reaalne nö. sünnitusjärgne depresioon

Mina soovitaks koos minna nõustamise või saata mees sinna. Samuti kui mees nii hea palgaga on siis palgake koristaja/lapsehoidja.

Samas kui mees ise endale mingit probleemi ei tunnista ja ennast aidata ei taha ei suuda siis sellisel juhul kui inimene ikkagi ründab enda peret(sh.sõnadega) ei ole midagi muud teha kui seada esikohale ennast ja oma lapsi ning ära minna toksilisest keskkonnast.

Ma vabandan väga, kuid kas sa ise ka oma teksti läbi lugesid? Grammatiline segapudrukapsad.

Saan täpselt aru millest, sa, teemaalgataja, räägid.  Kui vähegi julged, lõpeta see suhe, sest paremaks see ei lähe ja mida aeg edasi seda vähem julgust on sul see käik teha.