Mul on 2 poega, kellest vanem alustab kooliteed 2013 sügisel. Vaikselt juba mõtiskleme koolivaliku teemadel. Eliitkooli mõiste on nagu ta on, kuid ilmselt saavad kõik üheselt aru, millist tüüpi koole ma silmas pean.
Vanem ehk siis kooliminev laps on minu arvates tubli keskmine. Koolini on veel rohkem kui aasta aega. Poiss loeb peaaegu soravalt nii trüki kui kirjatähti, arvutab 20 piires, kirjutab, kuid hetkel veel mitte alati õigesti. Eelkooliealistele ja algklassiõpilastele mõeldud nuputamisülesannetega saab hakkama ning silmaring on üsnagi lai. Tema tugevateks külgedeks on julgus, hea keskendumisvõime ning loomingulisus. Kindlasti on selliste oskustega tublisid kooliminevaid lapsi väga palju ja see pole üldsegi kindel, et laps sisse saaks kooli. Kui ma vaatan aga oma nooremat last, kes sai veebruaris 4 aastaseks, siis on vahe teadmiste ja huvide poolest ikka väga suur ning kui just mingit arenguseisakut ei saa toimuma, siis tunnen, et sellist tüüpi laps nagu noorem, on kindlasti see, kes mõnes tugevamas koolis võiks õppida. Asi polegi niivõrd oskustes kui huvides. Ma ei ole lastega tundide kaupa raamatute taga istuud ja asju seletanud, vaid teinud seda pigem möödaminnes. Sellest hoolimata haarab noorem kõike justkui lennult ja jumal teab kust (telekat me kodus üldse ei vaata, see on välistatud). Täna võttis suures atlases maakaardi lahti (mida polnud enne avanud) ning näitas näpuga imepisikest täppi, et see on Eesti ning näitas veel õigesti rida naaberriike. Tean, et oleme ainult paar korda päris ammu euroopa kaarti uurinud, mis oli palju suurem ja selgem. Uurib iseseisvalt putukate, lindude või seenemäärajaid ning maal olles on tal kõik meeles, nimetades mingi keerulise nimega kännuseene vmt (ja järele vaadates tundub tõesti sama seen). Kõikvõimalikke küsimusi erinevatest valdkondadest tuleb iga hetk ja me tõesti ei jõua neile kõigile vastata. Vahetevahel podiseb omaette, et 3 pluss 3 võrdub 6 ja 2 pluss 4 on samamoodi 6 jne. Ma ei ole talle otseselt arvutamist õpetanudki veel (ilmselt kuuleb seda kui suuremaga vahel tegelen). Poiste erinevus ongi pigem huvides. Suurem võib pikalt joonistada või meisterdada, ristsõnad meeldivad talle ka ja millegipärast kirjatehnika vihikute täitmine (kus tuleb teha terve rida mingeid kriipse või tähti), talle meeldib teistele etendusi teha ning luuletused jäävad hästi meelde. Väiksem aga ainult uuriks lasteentsüklopeediaid ning maal käib ringi uurides luubiga putukaid. Lugemisoskus tuli suuremal umbes 5 aastaselt, väiksem loeb praegu neljasena kergemaid sõnu kokku, pikemaid (4-5 silbilisi) veel väga mitte. Kahte last võrreldes tekibki mõte, et kas suuremat üldse on mõtet koolikatsetele saata. S.t. võib ju juhtuda, et ta saab sisse (eks see paljuski üks õnnemäng ka ole), kuid kui ülejäänud sissesaanud kõik temast peajagu üle on oma teadmiste ja oskuste poolest, siis ei taha ju ka, et laps ennast väga saamatuna tunneks ning parem oleks kui ta käiks mõnes tavakoolis. Ma ise käisin 20 aastat tagasi ka ühes nn. eliitkoolis ja tol ajal oli asi küll nii, et klassis oli 1-2 väga tugevat õpilast, kes käisid mööda olümpiaade ja võitsid neid ning ülejäänud olid need nn. tugevad keskmised, kes kõik said ülikooli sisse sinna, kuhu soovisid. Praegusel ajal on see koolide teema aga nii oluliseks muutunud ja ilmselt on ka lapsed muutunud ning mulle tundubki, et lapsed, kes seal õpivad on kõik väga andekad. Kool ise asub sisuliselt meie maja kõrval ja eelkõige sellepärast mu soov olekski mõlemad lapsed sinna igaüks omal ajal vähemalt katsetele saata.
Teema: Kas sellist tüüpi lapsel oleks üldse asja eliitkooli – küsimus koolilaste vanematele
Katsetele tasub ikka saata, eriti arvestades, et kool nii lähedal asub.
sa ei pea siin õigustama, selgitama ja vabandama. pool tallinna viib oma võsukesed katsetele, eks siis näha ole, kes saab sisse kes mitte. minu lugeda, kirjutada, arvutada oskav ja muidu laia silmaringiga poiss jäi näiteks TIKis ja reaalis ukse taha. aga head katsetamist sulle!
Minu laps oli esimeses klassis üks nõrgemaid ja mõtlesin sama, et kas nüüd ongi see jama käes, mida kartsin 🙁
Nüüd lõpetas laps neljanda klassi ja oli 4 poisist üks, kes sai kiituskirja.
Lapsed arenevad erineval ajal ja erineva kiirusega… Proovida tasub kindlasti, ei ole seal mingid eriti-eriti andekad koos, pigem kõva peretoega tublid lapsed.
Mina arvan, et alahindad oma vanemat last. Kuna sa tõid tema tugevusena välja just hea keskendumisvõime, siis just sellisel lapsel on asja eliitkooli. Esiklapsed ongi tavaliselt pisut aeglasema arenguga, sest neil pole suuremat õde-venda ees, kes on tõesti arengumootoriks, näen seda selgelt oma laste pealt. See ei tähenda aga ju üldse seda, et sellel esiklapsel poleks potsentsiaali. Eliitkoolides on vaja eelkõige palju õppida ja see eeldab keskendumist. Keskenduda suudab tänapäeval aga üha vähem lapsi. Ei maksa ka arvata, et sinna eliitklassidesse valitakse mingid täiesti erilised geeniused, müstilise mälu, erivõimetega ja ma ei tea mida kõike veel. Ikka täiesti tavalised lapsed on. Lihtsalt neil ongi kõik nagu tasakaalus, korralik toetav kodu, piisavalt on nendega tegeletud, on õppinud sorvalt lugema ja vbl veidi rohkem arvutama kui iga teine laps. Nad on ehk reisinud koos vanematega ja nende silmaring on seetõttu laiem, kuid ei midagi erilist ega ehmatamapanevat. Ei jää sinu laps kindlasti mingi patuoina rolli, kui ta on hea püsivusega ja kui sina teda toetad, abistad vajadusel ja lapsel tekib endal tahe hästi õppida. Mingit üleloomulikult rasket programmi nüüd küll eliitkoolides ei ole, aga need koolid eeldavad pidevat ja korralikku õppimist, et ei jääks lünki, igaks päevaks asjad tehtud, vanemad peavad vahel aitama referaatidega jne.
Kui sul kool kodule ülilähedal, siis valmistaks oma last kindlasti katseteks veel veidi ette ja läheks kindlasti katsetele. Sinna jookseb jah pool linna kokku ja ei ole enamik neist mingid andekad, on ikka üsna harju keskmine läbilõige ühiskonnast. Kuna aga mass on nii suur, siis ongi raske koolidel neid päris õigeid lapsi eristada ja katsetega sissesaamine ongi õnnemäng. Seepärast soovitan sul oma tublit last ikkagi väheke selleks ette valmistada ja lihvida, lase endale ette lugeda väiksemaid tekste. Kindlasti peaks laps tutvust tegema ka kirjatähetedega, küsi talt arvutamist kuni 20-ni, mitte kuni 10-ni, uuri talt, mitu s-i on sõnas uss ja käsi tal kirjutada sõnu, näit. hüppab, Madis sumpab sügavates lompides ja umbes sellisel tasemel. Ja kui su laps seda kõike sinuga on harjutanud, küll ta siis ka sisse saab ja saab edukalt ka seal koolis õppimisega hakkama.
Lugemine ja kirjutamine ei ole eliitkooli sissesaamisel ainumäärav. Nad ka valivad ikka julgemad lapsed ja mitte sellised, kes suu kinni õpetajat katsetel põrnitsevad.
Eliitkooli tasub alati proovida, sest alati saab teise kooli üle minna. Kui sa aga ei proovi, võid hiljem ise kahetseda, et oleks võinud.
järgmine aasta vähemalt on lootust , et enamus enam 21 kk ei trygi. hetkel see õhtuste vahetuste asi selekteerib kenasti välja kas vanematele on olulisem kooli maine või see mis kell ta laps kooli läheb.
minu arvates on see lausa jube, kuidas sa oma lapsi võrdled ja vanemat maha teed
Mina loen ja imestan, et sellise arengu puhul räägid sa keskmisest tublidusest. Minu laps tundis viieselt tähti. Veerima hakkas siis, kui sai kuus ja siis läks veel pool aastat, kui võis öelda, et nüüd tasapisi loeb. Eelkoolis ei käinud ja arvutas 20 piires, seda siis napilt seitemesena. Eliitkooli sai sisse, ilmselt küll viimaste hulgas, aga praegu lõpetas kolmanda klassi kiituskirjaga.
No minu arvates on Su vanem laps ju väga tubli, noorem lihtsalt väike geenius:)
Mu tütar sai just 5 ning ta on väga taibukas, hea mäluga, väga musikaalne ja julge esineja, kuid lugemiseni läheb veel aega, ma pole pressinud ka, sest näen, et alles häälimine on talle eakohane ja olen kindel, et 6selt ta juba loeb. Sinu postitust lugedes võiks tekkida tunne, et mul laps alaarenenud, aga õnneks ei teki, sest tean, et ta on nutikas ja täiesti sobilik kunagi eliitkooli katsetele minema.
Ära mõtle üle!!! Vii lapsed prooviks sinna, kuhu sa tahad neid viia, ja ära muretse nende tuleviku pärast ette.
Jah, ikka vii katsetele. sissesaamine oleneb kasvõi päeva meeleolust, vbl jääb laps haigeks, vbl toimub ära gümnaasiumireform (järgmiseks aastaks siiski vast mitte) ja kõik algklassid määratakse.
Tõesti, ära üle mõtle. Esimese lapsega ikka juhtub, et pabistatakse suurte asjade pärast, kooli argipäev nõuab aga pisiasjadega tegelemist.
Mina soovitan vanemaga minna katsetele…
Nooremaga… elu näitab… Ta on kahtlemata andekas, aga mitte kõik andekad ei sobi eliitkooli. Sest nad ei mahu raamidesse ega lase ennast sinna suruda. Ja vaesed vanemad peavad siis mujalt otsima lastele rakendust…
Minule jätab teemaalgatus oma lastega kiitlemise mulje. Üks on tubli, aga teine lausa geenius:) No tore, küll sul on andekad lapsed, võta küpsist!:P
noorem on sul terane, aga vanem tubli. mõlemad elus väga vajalikud oskused ega asenda üksteist.
mul on oma laste puhul samamoodi annid jagunenud, aga käivad ühes koolis. terasel on muide kogu aeg hinded halvemad, aga see-eest lõikab olümpiaadidel.
Minu laps alles 8 kuud enne katseid veeris vaevalt sõnu kokku. Katseteks oli 6 aastane ja luges soravalt ja arvutas mõne juhusliku veaga, kirjutas ilma treeninguta mõne juhusliku veaga. Väga hea suhtleja, kuigi mitte võõrastega, hea kõne ja diktsioon, muidu ka õpetajate lemmik:) Mingit erilist laia silmaringi ei ole.
Sai viiest katsetatud koolist nelja sisse (ühes varusse. Konkursid katsetatud koolides 3-13 kohale.
Kusjuures punktide arv oli ka mitmes koolis suht sama. Tahtsin öelda, et võimed suudetakse katsetel päris hästi tuvastada. Ja kui su laps ilma treenimata neid asju teeb, mida kirjeldasid, on tal võimeid piisavalt.
Kui ema vaatab ja hindab oma lapsi reaalselt ahviarmastuseta(minu laps on kõige parem ja ilusam), siis on see lapse maha tegemine v?
Kes siis veel ei peaks nägema ja oskama hinnata oma lapsi?
Minul on 1. poiss selline lennult haaraja nagu teemaalgataja noorem. tütar aga ei oma selliseid oskuseid, tundub täitsa totukas alles 6selt. Küll tema tugevad küljed ka avalduvad millaski aga praegu ei saa veel aru. st ei tähenda, et ma oma last maha teen aga ma näen, et ta pole nii lahtise peaga kui ta vend. Teda tuleb treenida, 10a poiss treenib aga teadmiste hoopis mind…
Katsete edukal läbimisel on oluline osa ka õnnel. Seega võib esimene laps saada sisse ja teine jääda ukse taha. Minge katsetage ja siis saad teada. Siin küsitlemise asemel mine ja veeda aega oma toredate lastega.
Väga kiidan eelmist vastajat! Tõesõna, et siin edvistada, mine lastega parki, vaata luikesid ja parte ja tunne elust rõõmu. Tundub, et sul tõesti on pseudoprobleemid. Võta jah küpsist!
Soovisin oma kommentaariga vaid head. Olen ka etteplaneerija. Arutasin ja arutlesin ja kavandasin ja plaanisin praktiliselt kaks aastat enne lapse kooliminekut. Eelkoolis soovitas õpetaja ühte konkreetset kooli, mis ei olnud mitte kunagi meie pere senistes mõtetes kaalumisele tulnud. Õpetaja ka põhjendas, miks ta arvab, et laps sobib sinna kooli ja lapsele sobib see kool. Katsetamise ajal panin lapse õpetaja soovituste järgi ta ka sinna kooli katsetele. Mujale ta katsetama ei jõudnudki, sest oli haige. Ning nüüd õpib laps koolis, mis esialgses nägemuses minu vaatevälja ei mahtunud. Ning minul oli küll kahju ajast, mille ma kulutasin ette muretsemisele. Teistele soovitan oma aega paremini kulutada kui mina.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
