Teema: Kas sõda on teie lapsesaamise plaane muutunud?
Postitas:
Kägu
10.03.2022 00:04
See mis praegu Ukrainas toimub on õudus kuubis. Keegi ei tea, millal ja millega see lõpeb. Kas lähete lapsesaamise plaaniga ikka edasi või panete pausile? Raske otsustada…
+6
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu
10.03.2022 03:17
Kui oleks teadnud, oleks proovimise vähemalt ajutiseks pausile pannud kuni selgub kui kaugele asi areneb. Aga ei teadnud ja hetkel on rasedus juba üle 39 nädala ja pole enam midagi muud teha kui palvetada.
See mis praegu Ukrainas toimub on õudus kuubis. Keegi ei tea, millal ja millega see lõpeb. Kas lähete lapsesaamise plaaniga ikka edasi või panete pausile? Raske otsustada…
Õudus kuubis? Mida siis veel Ukraina naised tundma peaks?
Kuidas on võimalik praegune Ukraina olukord panna enda ümber keerlema?
Jätkan viljatusraviga – pole küsimustki ja põhjust vastupidiseks! Hoian Ukrainale väga pöialt ja toetan, kuid ise tulebki seejuures kaine mõistus säilitada. Liigne paanika ei mõju kunagi hästi.
Sõda võib kesta kümneid aastaid, lastetuks tahad jääda või ?!
Sa suudaks vaadata oma last nälgimas ja suremas, teades, et oleksid ise saanud seda vältida? Vot mina ei suudaks.
Sul siis lapsi ei ole ja ei plaani neid never ever teha ka? Sõjad on teadupärast koguaeg eksisteerinud, samamoodi on venemaa alati venemaa olnud. Huvitav, kuidas sinu vanemad siis selle peale ei mõelnud enne kui sind siia ilma otsustasid tuua :D.
Ukraina sõda on kestnud 8 aastat 😀 Mina olen veidi mures küll. Rasedus ~poole peal. Tegime ka plaani valmis kui mul vaja teise lapsega põgeneda. Mees ei tule. Ütles kohe ära. Aga meid toimetab ohutusse kohta. Või kui tuumajaam hakkab seal ohtu kujutama siis lähme kõik koos. Ma ei karda. Aga on hea kui on plaan. Teeme endale ka Aafrika viisad juba ära igaksjuhuks. Kui läheb vaja siis lendame sinna ühte linna. Ma ei tahaks rasedana viimase hetkeni oodata ära minemist. Kuid hetkel naudin elu. Olen rõõmus ja liialt uudiseid ei loe. Käin soojal maal turgutamas ja ma ei pane elu stopile kuniks vajadust pole. Koguaeg muretseda ei tee beebile head.Vaikselt hoopis hakkan beebile asju ostma ja elan tavapärast elu! Kuid tunnen kergendust et vajadusel on plaan!
Ukraina sõda on kestnud 8 aastat ???? Mina olen veidi mures küll. Rasedus ~poole peal. Tegime ka plaani valmis kui mul vaja teise lapsega põgeneda. Mees ei tule. Ütles kohe ära. Aga meid toimetab ohutusse kohta. Või kui tuumajaam hakkab seal ohtu kujutama siis lähme kõik koos. Ma ei karda. Aga on hea kui on plaan. Teeme endale ka Aafrika viisad juba ära igaksjuhuks. Kui läheb vaja siis lendame sinna ühte linna. Ma ei tahaks rasedana viimase hetkeni oodata ära minemist. Kuid hetkel naudin elu. Olen rõõmus ja liialt uudiseid ei loe. Käin soojal maal turgutamas ja ma ei pane elu stopile kuniks vajadust pole. Koguaeg muretseda ei tee beebile head.Vaikselt hoopis hakkan beebile asju ostma ja elan tavapärast elu! Kuid tunnen kergendust et vajadusel on plaan!
Sama mõte, tegelikult tunne, käis esiteks läbi, et peaks pausile panema, aga ega ikka ei pane küll. Millal see õige aeg üldse on? Ma tean mida ma tahan ja vanuse poolest poole siin enam millegagi riskimine lihtsalt mõtekas. Vanus, naisetervise mured juba pikemat aega, pluss kõvasti kaalumist juba selja taga jne jne. Pole enam muud valikut. Me keegi ei tea mis täpselt tuleb ja millega see kõik lõppeb, aga kümne aasta pärast kahetseda ka ei taha, et jätsin kõik tegemata.
Alati võib midagi vahele tulla. Aitab! Õige aeg on nüüd ja kohe.
Mina olen praegu 53-aastane ja 3 täiskasvanud lapse ema. Mina just ütlesin paar päeva tagasi ühele sõbrale, et küll ma olen õnnelik inimene, et mul veel lapselapsi ei ole. Kohe üks mure vähem. Nüüd muretsen vaid oma laste ja kasside eest, kuid mitte väikeste kaitsetute lastelaste eest. Jumal tänatud, et mul neid ei ole!!!
Mina olen praegu 53-aastane ja 3 täiskasvanud lapse ema. Mina just ütlesin paar päeva tagasi ühele sõbrale, et küll ma olen õnnelik inimene, et mul veel lapselapsi ei ole. Kohe üks mure vähem. Nüüd muretsen vaid oma laste ja kasside eest, kuid mitte väikeste kaitsetute lastelaste eest. Jumal tänatud, et mul neid ei ole!!!
Kas ütlesid seda ka oma lapsele? Mõnele meeldib ikka oma mätta otsast asja vaadelda.. Sinu 3 täiskasvanud last oleksid ilmselt ka õnnelikud koos oma lastega, mis sest et sina lastelastest rõõmu ei tunneks.
Kui koroona tuli, siis olime just teist last üritamas ja alguses tuli küll hirm peale ja mõtlesime, et lükkaks edasi. Siis muidugi selgus, et oli juba hilja, olin juba rase. Nüüd tagantjärele mõeldes tundub tobe, et selline hirm oli.
Kas ma sõjaga seoses ka edasi lükkaks… sõltub, kui palju kannataks lükata.
Palju sõltub vanusest ja kas on varasemalt lapsi. Kui naine on juba üle 35 ja püüab esimesi triipe, siis pole mõtet oodata. Hilistes 30ndates ja madala amh korral võivad ka ivf võimalused olla oma rakkudega väga väikesed.
Mina olen praegu 53-aastane ja 3 täiskasvanud lapse ema. Mina just ütlesin paar päeva tagasi ühele sõbrale, et küll ma olen õnnelik inimene, et mul veel lapselapsi ei ole. Kohe üks mure vähem. Nüüd muretsen vaid oma laste ja kasside eest, kuid mitte väikeste kaitsetute lastelaste eest. Jumal tänatud, et mul neid ei ole!!!
Kas ütlesid seda ka oma lapsele? Mõnele meeldib ikka oma mätta otsast asja vaadelda.. Sinu 3 täiskasvanud last oleksid ilmselt ka õnnelikud koos oma lastega, mis sest et sina lastelastest rõõmu ei tunneks.
Mis sa õelutsed? Tead, mul on väike saladus sulle. Mu 3 last on siiani lastetud täitsa omal soovil, uskumatu, eks?
Püha naiivsust, kui peaks hakkama selline sõda nagu on Ukrainas, siis millega te kavatsete lennata? NATO paneb ju kohe taeva kinni, mida nad Ukrainas teha ei saa.
Teiseks – venelased on üle kuu juba seal sõdinud ja ei ole kuhugi välja jõudnud. Urkaina on Euroopa suurim riik.
