Soovin endale hästi õpetatavat seltsilist, kes sobib lastega perre, armastaks inimese lähedal viibimist, aga küsiks harva sülle, aga samas kellel poleks midagi selle vastu, kui ta sülle võetakse või kui näiteks lapsed ise lähevad tema juurde pai tegema, et siis ei lööks küüsi või hambaid sisse. Peaks taluma ka kuni kolm päeva üksi kodus olekut.
Lisaks võiks ta ajada võimalikult vähe karva. Koerte kasvatamisest tean, et pole vahet kas pika- või lühikarvaline, et mõnikord võib lühikarvaline isegi hullemini karvu ajada. Kuidas on šotlastel? Või milline tõug neist kõige vähem karva ajab?
Ehk oskate soovitada ka häid ja eetilisi kasvatajaid? Tean, et paberitega aretajad ei tähenda alati terveid ja tõutunnustele või iseloomule vastavaid loomi. Mõnel lihtsalt ei ole seda eetikat…
