Teema: kas sümfüüsivalu läheb aja jooksul ainult hullemaks?

Esimese rasedusega läks aina hullemaks. Algas juba 20-dal nädalal. Nüüd hakkas juba 14-dal nädalal ja läks üle umbes 24-dal nädalal. Loodan, et rohkem see mind kimbutama ei tule.

Esimese rasedusega hakkas valu lõpupoole (nii 30. nädal). Arsti sõnul oli see siis normaalne, et kõik venib jne. Soovitas kaltsiumit võtta. Bandaazi kandsin juba niikuinii. Sünnituse ajaks oli sealt juba nii valus, et lihtsalt sümfüüsivalu käis üle sünnivalude (või oli vähemalt võrdne 🙂 Sünnitusel arst palusid jalgu laiemaks ajada, siis ma lihtsalt ei suutnud. Peale sünnitust vähemalt kuu aega ma käisin väga minimaalselt ning veel 3.kuul peale sünnitust ei saanud pikalt jalutada- kohe hakkas valutama, lausa nii et pidin valuvaigistit võtma. Arstide meelest oli see normaalne… Nüüd teist last oodates, hakkas valutama juba 13.nädalal ja läksid järjest hullemaks. Ööd magamata, iga keeramise järel olin üleval, silmadest lõi tuld välja. Pikalt käimisest (nt. poes) hakkas valutama nii et valuvaigist ainult aitas. Ei topeltkoguses kaltsium, magneesium, ega ka 10x kvartsiravi ei leevendanud. Õnneks ämmaemanda sõnul selline pikaajaline valutamine (juba väiksest rasedusest) ei ole normaalne. Nüüd enda tervise huvides on kaalume plaanilist keisrit. Põhjuseks just see, et kui isegi sünnitus kulgeb lapse jaoks kenasti, siis mina võin peale sünnitust olla voodireziimil ja saada nn. fikseeritud altpoolt (vanasti vist pandi lausa lahasesse), mis tähendab et u. kuu ei saa ma liikuda ning laste eest hoolitseda.
Pika jutu mõte on see, et kuigi jah, tihti öeldakse, et see sümfüüsivalu on lõpupoole normaalne, siis tihti võib see emale rängalt mõjuda. Ingliskeelset materjali silmaringi laiendamiseks saab guugelda: pubic pain.