Näiteks kremeerimise korral? Kas kindlasti on vaja tuhk maha matta? Või võib urni ka kodus kamina peal hoida? Mis moodi see reguleeritud on?
Esileht › Ajaviite- ja muud jutud › Kas surnu matmine on kohustuslik?
Teema: Kas surnu matmine on kohustuslik?


Kohe minu teada ei pea urni matma. Kui õigesti mäletan, siis olen isegi kunagi hiljem, kevadel, matusel käinud, sest talvel, kui inimene suri, oli krõbe pakane.
Aga kas see aeg kuidagi reguleeritud Eestis on, ei tea. Kiriku järgi peaks vist olema 40 päeva? Osad ju puistavad ka kuhugi seda tuhka. Kamina peal hoidmine tundub aga küll väga õudne ja kohatu. Laske ikka surnul minna. Kes ja mis põhjusel sellist asja tegema peaks?

Ma ei suuda küll välja lugeda, et urni ei või kodus kamina peal hoida. Ei tundu, et see kuidagi reguleeritud on. Kirjas on, et kohustuslik on surnu matta või kremeerida. Tuha kohta ei paista regulatsiooni olevat. Vähemalt ma ei leia.

me tegime pooleks. Pool matsime siia maha, siin ta elas oma perega mitukümmend aastat, pool saatsime kadunukese sünnimaale üle poole aasta hiljem. Hoidsin kodus kapis. Creepy tunnet polnud kordagi.

Kamina peal hoidmine tundub aga küll väga õudne ja kohatu. Laske ikka surnul minna.
Millel sa nüüd “minna” tahad lasta, kas tuhahunnikul või hingel?

Ämm hoidis oma noorema poja tuhka u 15 aastat kapi peal, matsime koos ämmaga.

Kamina peal hoidmine tundub aga küll väga õudne ja kohatu. Laske ikka surnul minna.
Millel sa nüüd “minna” tahad lasta, kas tuhahunnikul või hingel?
mõlemal. Eks see kõik on uskumises kinni. Kelle jaoks on tegu hingega, see peaks laskma hingel minna. Tuhk peaks saama mullaks ja hing seeläbi vabaks maisest raskusest. Ka mahajääjate jaoks on õigem valulik hüvastijätt kui kümne küünega surnu külge klammerduda.
Kelle jaoks on tegu aga kõigest tuhaga, siis tekib küsimus, miks tahetakse tuhaämbrit toas hoida?

hoia kodus, mata maha või puista tuulde, valikuid on. Südamesse ja mõtetesse jääb lahkunu igavesti.

Ei pea matma ja lapsevanematele kes lapse kaotasid, on urni hoidmine kodus või kaasas kandmine lohutuseks, oleme seda mitmel korral näinud lähedaste puhul. Mitmed vanemad, kes on lapse sünnil kaotanud või mõne haiguse tõttu varakult matnud, on tuha matnud alles mõne aasta pärast ja meie ringkond on võtnud täiesti normaalselt, kui vanemad võtavad urni mõnele üritusele kaasa. Lapse kaotamine on kõigile kohutav taluda, eriti lapse surm keda tunned aastaid, aga mida vanemad üle elavad, tundub kõrval seisjale talumatu. Leinal ei ole ühte nägu ja seetõttu on oluline selliseid olukordi võtta rahulikult.

Ma olen sellist usku, et surnute viimane puhkepaik on surnuaed. Ja surnuaiad pole mulle mitte kuidagi vastumeelsed, jalutan seal, loen, vaatan ja mõtlen.
Enda puhul olen öelnud, et tehke, mida soovite (kremeerige/kirstumatus) aga kuskile tuulde ärge visake, ikka surnuaeda. Kui surnuaed kohutab, siis sinna ei pea mu säilmeid vaatama tulema 🙂
Aga kuskil riiuliveerel olla ei tahaks ja enda riiulile ühtegi enda lähedast ka ei paneks, isegi kui väga paluks tuleks neil surnuaeda kolida.

Ja kuidas sulle endale meeldiks, mis sinu tuhaga tehakse?

Ja kuidas sulle endale meeldiks, mis sinu tuhaga tehakse?
Mul isiklikult on täiesti ükspuha.

Kus te üldse teate et urnis ainult teie tuhk saab olema? Hiljuti oli ju juhtum kus tuhastati mitu inimest korraga ja tuhk siis jaotati ära urnidesse.

Ei pea matma. Pane kuhu tahad. Aga sellest kodus hoidmisest või kaasas tassimisest peaks küll loobuma.
Soovitan Jaan Tammsalu seisukohti lugeda. Ta kirjutab ja räägib väga hästi.

Kusjuures tuli meelde et kui ema suri ja lasime tuhastada siis see matusebüroo inimene rõhutas et loomulikult peate matma, et umbes kuidas üldse inimesed selle peale tulevad et mitte matta. Üldse oli kuidagi tõre ja karmi tooniga.

Kus te üldse teate et urnis ainult teie tuhk saab olema? Hiljuti oli ju juhtum kus tuhastati mitu inimest korraga ja tuhk siis jaotati ära urnidesse.
Ma olen ka seda alati mõelnud.. et mu meelest samuti ikka mitu korraga kremeerimisele? Meil on juba kodus selgeks räägitud kuidas käituda kui emma-kummaga midagi juhtub, nt. mehe pean ma laevalt merre puistama, see on tema soov ja nii ma ka teen

Last leinavata vanematega kipub juhtuma see, et elav laps ei saa enam tähelepanu, vaid kogu vanema aru läheb kadunud lapse taga nutmisele. Laske lahti ja keskenduge elavatele.
Oled lapse matnud, et nii veenvalt siin tarkusi jagad? Sa ei tea millest räägid, enne kui ise lapse matnud ema või isa oled …

Enda puhul olen öelnud, et tehke, mida soovite (kremeerige/kirstumatus) aga kuskile tuulde ärge visake, ikka surnuaeda. Kui surnuaed kohutab, siis sinna ei pea mu säilmeid vaatama tulema 🙂
Aga kuskil riiuliveerel olla ei tahaks ja enda riiulile ühtegi enda lähedast ka ei paneks, isegi kui väga paluks tuleks neil surnuaeda kolida.
Eriliselt isekas inimene – oma soov on sulle oluline ja pead õigeks lähedastele rõhutada, et toimigu nad sinu tuhaga kindlasti nii, nagu SINA tahad. Lähedaste palved nende tuhaga NENDE soovi järgi toimida sulle aga korda ei lähe ja teeksid ikkagi nii, nagu sina tahad.

Põrmust oled võetud ja põrmuks pead ja saama. Väga kaua ei ole mõtet kapi peal hoida. Kadunukese hingel peab laskma rahus minna. Hüsteeriline leinamine ja tuhaurniga ringi jalutamine ei lohuta kedagi ja hoiab kadunud hingekest kinni.
Kremeerimisel alles jäänud ongi nii “põrm”, kui vähegi olla saab. Tuha puhul pole kadunukese hingel kusagilt kinni hoida, aga maetud keha puhul võib ta erinevatel põhjustel ka aastasadu kinni olla.

Enda puhul olen öelnud, et tehke, mida soovite (kremeerige/kirstumatus) aga kuskile tuulde ärge visake, ikka surnuaeda. Kui surnuaed kohutab, siis sinna ei pea mu säilmeid vaatama tulema 🙂
Aga kuskil riiuliveerel olla ei tahaks ja enda riiulile ühtegi enda lähedast ka ei paneks, isegi kui väga paluks tuleks neil surnuaeda kolida.
Eriliselt isekas inimene – oma soov on sulle oluline ja pead õigeks lähedastele rõhutada, et toimigu nad sinu tuhaga kindlasti nii, nagu SINA tahad. Lähedaste palved nende tuhaga NENDE soovi järgi toimida sulle aga korda ei lähe ja teeksid ikkagi nii, nagu sina tahad.
See on nüüd küll üllatav koht, kus kedagi egoismis süüdistada. Igal inimesel on õigus valida oma kehale talle sobiv matmise viis ja igal lähedasel on kohustus võimalusel seda ka täita. Enamasti on vanainimestel kirstu ja matuseraha ka koos, et poleks muud tüli kui asjaajamine.
Ahh, ega ma süüdistagi, lihtsalt kommenteerisin märkamist. Eks nad omakeskis pereringis klattigu ise, kelle soovid on olulisemad kui teiste omad.
Aga nagu sa isegi ütled: “…igal lähedasel on kohustus võimalusel seda (soovi) ka täita”. See tähendab, et minu poolt algselt tsiteeritul ju tegelikult on täiesti olemas võimalus oma lähedase soovi täita, kui too sooviks lasta oma tuhka tsiteeritu kodus riiulinurgal hoida, aga tsiteeritu lihtsalt EI TAHA kadunukese sellist soovi täita – mis on üsnagi lugupidamatu, mu meelest.

Oma keha võib anda ka näiteks kliinikumile.

Oma keha võib anda ka näiteks kliinikumile.
Kusjuures mu sugulasest arstitudeng ütles et nii palju antakse et peavad juba ära ütlema.

Esileht › Ajaviite- ja muud jutud › Kas surnu matmine on kohustuslik?