Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas suurusehullustus või midagi muud?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )

Teema: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Postitas:
Kägu

Mulle on silma jäänud, et inimesed tahavad oma kodudeks suuri majasid. Kui maja juba ükskord ehitatakse, siis see kindlasti ei tohiks olla alla 150m2. Kui lõpuks need suured majad suudetakse pangalaenudega valmis ehitada, hakkab üks hädaldamine. Tohutu laen on kaelas, aga selle peale nagu ei mõelda, et suure maja ülalpidamine on ka kallis.
Ma saan aru, et inimestel on 3 ja enam last. Aga tavaliselt on need pered 1-2 lapsega. Suurt maja koristada on raske. Maja on kõle ja inimesed nagu hajuvad sinna majja ära. Laps ei julge üksi kuskil teisel korrusel magada, sest emme ja issi on all korrusel kuskil kaugel.
Plussiks tuuakse seda, et tore on ju külalisi kutsuda ja neid seal majutada. Tegelikkus on see, et külalised ei tahagi enamasti ööseks teiste juurde jääda ja külaliste toad seisavad mõttetult tühjad.
Mul on tutvusringkonnas mitu sellist tuttavat, kes elavad 200m2 majas. Ühed üürivad maja ja nemad on asjast juba aru saanud. Enam ei taha suures majas elada. Tahaks väikest ja hubast maja.
Nüüd kindlasti mõtlete, et ma olen kade. Ei ole. Meie maja saab olema 75m2. Kaks last saavad omad toad. Elutuba on väike, aga piisav. Köök on normaalse suurusega. Vannituba on 5m2 ja meie magamistuba isegi mõttetult suur 16m2. Maja suurus võiks olla 100m2, aga enam suuremaks ei anna hetkel ehitada. Laste toad võiks olla ehk a 10m2 ja kööki võiks ära mahtuda söögilaud.
Panipaikasid on piisavalt. Kõik on kompaktne, hubane. Pere on nagunii ninapidi ühes toas koos. Me pole nii suured individualistid, et iga üks tõmbub maja eri nurka. Oleme kokkuhoidev pere. Koristada on lihtne. Ei pea tolmuimejat stepslist vahepeal väljagi võtma. Tolmuimemine võtab aega 10min.
Kommunaalid kokku on u 100euri. Maja on seest mõnusalt soe ja kütmine lihtne. Täiesti nagu ökomaja.
Aga kui me selle ostsime, siis kukkusid sugulased tänitama, et me ostame sellise õudse sara, puukuuri jne. See pole ju maja. Maja peab ikka suur olema. Aga meie ostsime ilma laenudeta ja remondime seda oma palgast. Need tänitajad tänaseks vinguvad, et kuu lõpus raha pole, sest kõik läheb laenu peale, elektri arved on üle 100euri, puid läheb 30ruumi ja ikka normaalselt soojaks ei saa.
Ma ei taha kedagi solvata ja ma saan täiesti aru, kui rikastel inimestel on suured majad. Aga milleks on vaja vaestele suuri maju? Miks inimesed tahavad olla asjade orjad? See on ju sama, kui osta teistele näitamiseks seitsmene bemm, aga bensiini sinna sisse enam ei jaksa osta. Saan aru, et meil on tarbimis- ja raiskamisühiskond. Aga milleks kõik see?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

jah.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Meil maja 160 ruutu. Mehe enda ehitatud ilma laenuta ja alustas nõukaaja lõpul. Nüüd kus oleme jäänud juba kahekesi, tundub see ka mulle suur. Teinekord otsi meest tikutulega taga, enne kui üles leiad. Koristamist ka siin jagub ikka parasjagu. Aga sealtsamas kui tulevad lapsed oma peredega külla, siis küll on ikka hea, et igalühel oma nurgake. Juba sellepärast peame oma suurt maja edasi ega vaheta ka väiksema vastu. Kui juhtub ka mingi kriisimoment tulema, on alati koht olemas, kus sind oodatakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Me just mehega eile arutasime seda teemat. Soovime ka oma elamist. Lapsi meil veel pole, tulevikus loodame 1 (äärmisel juhul 2) lapse saada.
Meile sobiks ideaalselt 3tuba+köök-maja – 75-100m2. Suuremat ei jõuaks lihtsalt talvel kütta. Ja ega ma koristada ka viitsi 🙂
Mina saan sellest nii aru, et need kes suurt maja igatsevad, tahavad ka suurt pere. 6-7 last vajavad juba rohkem ruumi kui 1-2 last.
Mina sooviksin pigem suurt aeda maja juurde. Et saaks viljapuud ja -põõsad istutada, oma peenrad teha. Ma võiksin väga hästi ka puukuuris elada, aga oma tillipeenar peab olema 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Mõnel ongi suuremad nõudmised privaatsusele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

No ma ei tea, elan ise ca` 70 m² maja meenutavas onnis, kitsavõitu on tegelikult.
Vend tegi oma 85m² suurusest onnist 200 m² maja ja tegelikult ei ole seal midagi ülearu- väikesed koridorid ees- ja tagaukse juures, suur elutuba , väike magamistuba, väiksemapoolsed köök ja söögituba, saun, wc ja du¨¨iruum 1. korrusel, 2. korrusel suur trepihall/ tuba ja pisikesed magamistoad kummalegi lapsele.
Lapsed suured, kui neid oma kodus ei ole siis trepiluuk kinni ja elu käib alumisel korrusel.
Päris paras suurus ja noored saavad täiesti omaette seltsielu pidada.
Minu juures tuleb üksteisest möödumisel ikka vaadata, et teise küünarnukiga ribidesse ei saa:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

75 m2 maja? mõtle ikka korralikult, käi ja vaata erinevaid elamisi. ma usun- mõtled ümber. jäta oma post, ma kirjutan ja kutsun sind nt enda elamist vaatama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Me just mehega eile arutasime seda teemat. Soovime ka oma elamist. Lapsi meil veel pole, tulevikus loodame 1 (äärmisel juhul 2) lapse saada.
Meile sobiks ideaalselt 3tuba+köök-maja – 75-100m2. Suuremat ei jõuaks lihtsalt talvel kütta. Ja ega ma koristada ka viitsi 🙂
Mina saan sellest nii aru, et need kes suurt maja igatsevad, tahavad ka suurt pere. 6-7 last vajavad juba rohkem ruumi kui 1-2 last.
Mina sooviksin pigem suurt aeda maja juurde. Et saaks viljapuud ja -põõsad istutada, oma peenrad teha. Ma võiksin väga hästi ka puukuuris elada, aga oma tillipeenar peab olema :D[/tsitaat]

Tavaliselt kipub nii olema, et siiski vaesemad pered teevad 6-7 last ja väga suurt maja nad nagunii endale lubada ei saa. Sellised pered elavad pead-jalad koos. Keskmiselt rikkad tavaliselt palju lapsi ei tee, sest nad peavad tähtsaks materiaalset külge. Palju lapsi võrdub ka suurem väljaminek ja varsti nad polegi väga rahakad. Väga rikkad võivad juba palju lapsi teha. Oleneb, kui suur lapsearmastus on. Neil ongi igal lapsel oma tuba. Loomulikult on palju ka erandeid.
Aga ma olen väga nõus sinuga selle koha pealt, et aed peab suur olema. Meile on maja ainult magamise koht, eriti just suvel. Vist ongi nii, et osad on majainimesed ja teised aiainimesed. Kogu suve ma olen aias. Me isegi elutoa akna vahetame välja suureks maast laeni aknaks, et ma saaks nautida ka toas olles oma aeda, mitte naabri katust.
Tutvusringkonna suurte majade omanikud on väga majakesksed inimesed. Nende väike aed on suurt maja täis ja maja ümber on ainult muru. Ja selle niitmine on isegi nende jaoks tülikas, rääkimata paari lillepeenra tegemisest. Enamuse ajast veedetakse toas ja siis minnakse nädalavahetusel terassile grillima. Täiesti koomiline minu jaoks. Aga maitse asi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Ma mõnikord vaatan neid uusrikaste tornikestega ja taevasse kõrguvaid losse… Ja mõtlen, mitu inimest sellises küll elab. Paarikümnel oleks ka üsna lahe. Kas nad leiavad üksteist üles ja suhtlevad raadio teel?

Kahju on vanainimestest, kes 1-2kesi oma hiigelmajas elavad. Ülalpidamine käib üle jõu, aga nui neljaks, väiksemat elamist ei soeta.
Tihti on kogu laste lapsepõlv möödunud majaehituse tähe all, selle peale on kulunud kogu vaba aeg ja raha. Siis saab maja valmis ja lapsed lähevad oma elu peale…

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Nojah, meil on ka väike maja. Mina, mees ja laps peame hakkama saama 60m2 majas. Ja no on ikka väike küll 🙁 Panipaiku vähe ja kööki 3-kesi toimetama ei mahu. Köök ongi põhimõtteliselt üks nurgake, kus on pisike elektripliit 2 auguga, suur puupliit, külmik, nõudepesumasin, 2 kappi ja 2 tööpinda suurusega 1mx1m. Lapsel oma tuba – voodi, laud ja tool, riietekapp ja mänguasjade jms kapid. Vannituba ja saun koos, vannitoas siis ka pesumasin ja kuivati. Esik panipaigaga, kus ka meie riided, sest meie magamistuppa riidekapp ei mahuks. Sinna mahub vaid 140cm lai voodi ja selle kõrval öökapid. Ongi kogu tuba 🙂 Elutoas siis söögilaud, diivan, telekas seinal ja selle all muusikakeskus, dvd mängija, cd-d ja dvd-d. Õnneks on väljas veranda ja aed on ka 900m2. Auto seisab õues. Kadestan sõbrannat, kel 250m2 maja – auto on garaa¸is (oeh, nii hea soe!), on panipaigad, garderoob ja pesuruum. On avarust ja lastel (tal neid 2) ruumi joosta. Aga meie ei jõuaks iial sellist maja maksta, minu mees tavatöötaja, sõbranna mees tippjuht 🙂 Meil sõbrannaga enam-vähem sama sissetulek.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Ma mõtlen sisimas vahel samuti nagu teemaalgataja, aga samas on elu õpetanud, et inimesed ja nende valikud on niivõrd erinevad, et ei saa kunagi meelevaldselt üldistama hakata.

Võib-olla on tegu inimestega, kes arvavad, et kui juba maja ehitada, siis ei tohiks ruumiga koonerdada. Võib-olla ei ole neil majas elamise kogemust (end. korteriinimesed) ja üks suurimaid plusse oma maja juures on palju ruumi. Pere majanduslik seisund muutub, inimesed ei oska kulusid planeerida – kõik võib olla.

Aga on ju ütlemine, et esimene maja ehita vaenlasele, teine sõbrale ja kolmas endale. Mul on endal kogemus, et uut elukohta planeerides teen paljugi veidi teistmoodi, kui varem tahtsin. Ja selle kogemuse saad just siis, kui oled sees elanud.

Vahel pakub erinev mõtlemine nalja ka. Käisin sugulastel uues kohas külas. Teadsime, et neil on uus maja, täpsemalt midagi ei teadnud ja omaette mõtlesime, et tõesti, kui lapsed täiskasvanud, et ei ole ju mõtet suurt maja pidada. Eks nad siis väiksema lasid ehitada. Aga oli hoopis 300 m2. Eks inimesed on ruumiga harjunud. Endal oli naljakas, et meil on nendega võrreldes nii erinev (kokkuhoidlik) mõtlemine.

Vot olengi õppinud, et ei tasu enda järgi teisi hinnata:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]75 m2 maja? mõtle ikka korralikult, käi ja vaata erinevaid elamisi. ma usun- mõtled ümber. jäta oma post, ma kirjutan ja kutsun sind nt enda elamist vaatama.[/tsitaat]

Ma ju ütlesin, et tegelikult väga paras oleks siiski 100m2. Me ei saa lihtsalt suuremaks ehitada. Kui raha palju oleks, võtaks vana maja maha ja ehitaks uue. Tõenäoliselt 100m2 ehk siis kahekordse. Rohkem lihtsalt pole vaja.
Ja ma olen näinud neid suuri elamisi. Ega ma muidu ei kirjutakski. Äärmiselt kõledad on kuigi ilusti sisustatud jne. Ma saan aru, et maitse küsimus, aga miks siis üks osa selliste majade omanikke vinguvad, et ei jõua majasid ülal pidada.

Selle luugi peale teise korruse eraldamiseks esimesest korrusest olen ka mina mõelnud. Kütadki esimest korrust ja kõik korras. Aga tegelikult peab nagunii ka teist korrust kütma, sest seal ju külmub kõik läbi ja läheb kopitama. Ega need lapsed ka iga nädal külas käi. Minu ema naabrid on vanad inimesed ja neil on suur kahekordne maja. Polegi midagi teha. Kütavad ikka kogu maja. Perepoeg käib üks kord kuus neid vaatamas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Ma ei tea, mul on korter 80m2 ega tundu just ülearu suur, aga et maja ja 75m2 lastega perele, kas see tegelikult üsna kitsaks ei jää?
Tornikestega kindlusmajad on muidugi absurd, kolmekordsed lossid kusagil tühja välja pääl kummalised, aga päris 10m2 harjakapp-tubasid majja planeerida on jälle teistpidi liig, vähemalt tundub nii, kuni pole ise näinud ja vastupidises veendunud:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

meie elame korteris, 160 ruutu ja olen väga rahul. mulle meeldib, kui on palju ruumi ja 6hku. nüüd kui meie töötoast teise lapse tuba sai, oleks mul nagu veel ühest toast isegi puudus.

mis aga puutub koristamisse, siis mina olen t6sisel arvamusel, et suurt korterit on lihtsam koristada ja korras hoida. meil on suhteliselt vähe asju, k6ik vajalik muidugi olemas, aga ei ole m6ttetult kappe kraami täis. mul on väga tungiv vajadus korra järele mu ümber ja mis sellele k6ige paremini kaasa aitab on see, et absoluutselt igal asjal on olemas oma kindel ja loogiline koht! kord nädalas vannituba koristada, kaks korda nädalas tolmuimejaga üle käia ja kodu on korras! köögi ja wc hoiame jooksvalt korras. paar korda aastas teeme muidugi ka suurpuhastust kogu perega – siis teeme aknad puhtaks, laed-uksed ja k6ik muu.

kui kellelegi on 75 ruutu maja piisav, siis on see tema valik. kui keegi suudab 200 ruudust maja üleval pidada, siis tore on ju!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Meil on juba korter üle 100 ruudu. Oleme kahe lapsega pere. Tundub, et meil siis väga suur privaatsusevajadus, sest ma tõesti ei kujutaks ette, et maja alla 200 ruudu üldse mõtet ehitada oleks. Tahaks, et nii minul kui mehel oleks eraldi oma kabinet, kus tööd teha, hobidega tegelda, lugeda, nii et ülejäänud pere seljas ei elaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

maitseasi. mulle meeldib avar (ehk sinu jaoks kõle), sulle meeldib hubane (minu jaoks pead-jalad koos kitsas). Tore ju, et me kumbki just oma maitsele sobivas majas elame?

Aga olen ka nõus ühe eelneva kommenteerijaga, et suurt maja on hoopis lihtsam korras hoida – väikeses peab tihti asju pressima sinna, kuhu mahub – suures paned sinna, kuhu nad kõige paremini sobivad ja vähem elamist segavad.

PS, maja ülalpidamiskulude osas ei vingu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

ma olen neid tüüpprojekte palju uurinud ja minu meelest on need nii kehva planeeringuga, et kui peres on juba 2 last, kes tahavad eraldi tubasid (suur vanusevahe, eri soost), siis alla 120 m2 polegi majasid, kus piisavalt tube…
umbes 70-80 m2 on tõesti minimaalne pind maja jaoks, kuhu saab teha 3 magamistuba ehk siis sobilik 4-liikmelisele perele. aga siis jäävad ära üle 20 külalisega sündmused kodus…

kõige praktilisem on 2 lapsega perele, kel aega-ajalt käib külalisi ja vahel tahab pidada suuri sünnipäevi, jõuluõhtuid vms maja, kus pinda umbes 100-120 m2 ja seda siis kahel korrusel. tubade suurus ühele isikule on optimaalne kuskil 9-12 ruutu, paarile magamistoaks vms ca 15-16 ruutu. köök ei tohiks olla alla 9 m2, vaja on ka panipaiku… elutuba võiks olla ca 25-35 m2…

kui külalisi ei käi, pere veedab kodus vähe aega, igaüks sööb ise ajal, siis on nii suur maja pisut priiskamine, aga mitte tingimata liiast.
see siis minu arvamus.

ps. ise üles kasvanud 4-liikmelises peres ja majas, kus köetavat-kasutatavat põrandapinda ca 200 m2. koristamine oli tüütu, seda tegid lapsed;) aga privaatsus oli super.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]maitseasi. mulle meeldib avar (ehk sinu jaoks kõle), sulle meeldib hubane (minu jaoks pead-jalad koos kitsas). Tore ju, et me kumbki just oma maitsele sobivas majas elame?

Aga olen ka nõus ühe eelneva kommenteerijaga, et suurt maja on hoopis lihtsam korras hoida – väikeses peab tihti asju pressima sinna, kuhu mahub – suures paned sinna, kuhu nad kõige paremini sobivad ja vähem elamist segavad.

PS, maja ülalpidamiskulude osas ei vingu. [/tsitaat]

Koristamise suhtes vaidleks natuke vastu. Kuidas ikkagi on lihtsam koristada 200ruudust maja, kui ühekorruselist näiteks 100ruudust või veel väiksemat maja. Küsimus on selles, palju sul aega kulub koristamisele. Kui on väike elamine, siis ei saa harrastada rämpsukogumist. Kõik, mis toas on, ongi kindlas paigas ja ainult vajalikud asjad on toas. Vahe on lihtsalt selles, et tõesti 20liikmelist seltkonda pole kuskile panna. No meie pole erilised võõrustajad ka, pigem eraklikud inimesed, kes naudivad vaid oma pere keskel olemist.
Aga väikese elamise koristamiseks kulub ikkagi vähem aega ja seda teha on lihtsam. See on küll fakt. Suures majas on ilmselt kaks pesuruumi, mida kord nädalas ikka on vaja puhastada. Mul ainult üks. Loomulikult kahe lapse puhul võiks olla ka kaks pesemisruumi. Eriti kui lapsed elaksid üleval korrusel.
Muidugi väike elamine võib olla väga ebapraktilise lahendusega. Meil on sisseehitatud kapid, mis mahutavad mitme hooajariided. Minu väike maja seest on ka minu jaoks piisavalt avar. Pead-jalad koos oleks me ka suures majas. Lapsed ongi sellised, kes mul sõna otseses mõttes seljas elavad. Pole vahet, kas mul on suurem diivan või suurem maja. Ma ei saa rahulikult isegi telefoniga rääkida, sest nad isegi WCsse ronivad kaasa. Suuremaks saades see vist muutub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kärbes3

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Meil on ca 120 m2 maja.
Kolm last.
Võiks olla suurem, sest kolm väikest last vajavad mängimiseks ruumi. St elutuba võiks olla suurem (oma toas nad suurt ei viibi muidu kui magamise ajal). Praegu köök 20 m2 ja elutuba 30m2.
Ülemise korruse lastetoad on 10m2, aga kahjuks kabinetist jääme ilma kui väiksema oma toast välja tõstme lapse tuppa.
Panipaikadest on puudus ja pool meie magamistoast ka peaaegu et panipaik. Laste toad nii väikesed, et riidekapp sinna hästi ei mahu, kogu väikegi avarus kaob.
Tegelikult armastan avarust ja kõrgeid lagesid. Samas majaga rahul, sest ta meile jõukohane ja üliheas asukohas meie jaoks.
Tavaliselt naudin väga kui saan suures ja avaras majas aega veeta. Naudin ruumi. Isegi kui sisekujundus pole minu maitse nt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

a milleks üldse maja? korteris on palju mugavam, et mingit lume lükkamist, ega miskit

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Mina ka imestasin, kui mu peretuttavad aastaid tagasi ehitasid endale 250 ruuduse maja. Tänaseks on neil 4 last ja vaata, et jääb privaatruumist puudugi. Kui maja mingil põhjusel hiljem suureks osutubki, saab selle iga kell maha müüa. Täna panevad mind imestama need pensionärid, kes üksinda elavad 3- ja 4-toalistes korterites ja siis halavad, kuidas nad ei tule endaga toime.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga väikese elamise koristamiseks kulub ikkagi vähem aega ja seda teha on lihtsam. See on küll fakt. Suures majas on ilmselt kaks pesuruumi, mida kord nädalas ikka on vaja puhastada. Mul ainult üks. [/tsitaat]

no lihtne näide, needsamad pesuruumid: enne oli ühes pisikeses vannitoas pesumasin, muu pesupesemiseks vajalik kraam, kausid, kuivatusrest, mida pesu kuivatamiseks elutuppa pidi tarima, pesupulbrid ja asjad pesumasina peal lademes, vann täis laste mänguasju, vanniäär iga pereliikme pesuvahendeid. rätikud üksteise peal nagides, sest ruumi ei jätkunud. Korralik kapp vannituppa ei mahtunud, seega muu kraam riiulil tolmu kogumas, osad asjad veel põrandal. Iga kord enne koristamist oli vaja kogu see kraam välja tarida ja pärast tagasi panna. Ütled, et oma viga, et nii palju kraami? Võimalik, aga see kõik oli vajalik ja kasutuses ka, ei olnud midagi üleliigset.

Nüüd on 2 avarat vannituba ja veel eraldi ruum pesupesemiseks. Igal asjal oma koht, kõik on ilusti ära pandud, sest vannitubades oli ruumi ka korralikule mööblile, seega vannitoad näevad alati puhtad ja korras välja. Koristades vannide-kraanikausside-põranda ületõmbamine võtab vähem aega kui enne ühest vannitoast vajaliku kraami alt puhastatava pinna vabastamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
maiiii

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Mul ema maja 320ruutu, samuti isa ise oma kätega ehitanud. Ning nüüd käib tõesti üle jõu neile. Plaanivad ka müügile kevadel. 4 tuba seisab täiesti tühjana. Algul oligi see mõte, et me ehitasime mehega sinna 2 tuba juurde eraldi korrusele ja jääme sinna elama. Kuid tekkis võimalus oma korter kiirelt soetada lähedale ja nii saigi tehtud. Nüüd emal ongi see maja siibrisse visanud.
Samas 75ruudune maja on ka väga mõttetu, enne siis korter juba. Enda maja tuleks ideaalis 120-140ruutu.

Please wait...
Postitas:
Käggu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

mina pole veel kohanud maja, mis oleks liiga suur. ja tube ei ole kunagi liiga palju.
hoolduskulud ja muu selline on muidugi hoopis iseasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Meie kolisime eelmine kevad 70 m2 majast 160 m2 majja.. Elame seal 3-4kesi (1 laps + 1 laps aegajalt). Milline kergendus meile kõigile. Mu mees ja tema eelmisest abielust poeg on suhteliselt lärmakad inimesed ja neil on nüüd võimalus teisi häirimatult oma \”nurka\” tõmmata, kus saavad oma muusikat, arvutimänge jmt mängida. Samas muretsen isegi praegu, et kuhu osa asju panna, kuna mulle meeldib avarus ja ma ei taha õhurikkaid ruume kappe täis pikkida. Mehel on oma kontorituba, meil magamistuba, lapsel oma tuba, lisaks üks nö garderoobituba + köök + elutuba. Täiesti optimaalne ja paras meie pere jaoks. Enne oli liiga väike, rohkem aga ka hetkel tarvis poleks. Korteris ei elaks kindlati – juba ainuüksi sellepärast, et kortermaja hääled ei lase mul üldse magada, lisaks on oma aed väga oluline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
talent

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Mul on ilmselt see \”lapsepõlvetrauma\”, et minu ümber peab õhku ja ruumi olema. Lapsepõlvekodus (vat ruutmeetreid küll enam ei mäleta) oli koos 3 põlvkonda ja 7 inimest ja oli ikka kitsas küll. Siis olin ise muidugi pisem ja ringilippamiseks oli väljas ruumi küll. Kui kooli läksin ja pinginaabri juures esimest korda käisin, pidin pikali kukkuma – NII suur maja, NII palju ruumi, issake! Vat siis hakkasin küll igatsema, et miks meil pole nii suurt lossi. (Polnud ta midagi nii ulme, tollal lihtsalt tundus).
Sugulastel oli ka kohutavalt suur maja, aga täis litsutud \”antiikmööblit\”, üks sohva juba suur nagu liinibuss ja vaba põrandapinda ei tundunudki nii palju. Pinginaabri kodu jättis kordi sügavama mulje.
Nõukaajal oli \”individuaalid\” iseenesest juba \”rikkuse\” sümboliks, kortereid jaotati terve eluea peale üksainus ja mingi imeliku arvestuse kohaselt oli tubade arv jaotatud.

Eks sest \”traumast\” saigi teadmine, et kui tahan hästi ja mugavalt olla, peab olema PALJU ruumi. Maja olgu kahekordne ja min. 120m2. Eestist väljaspool on kinnisvara, korter 74,5m2, mul on kogu aeg tunne, et ma ei mahu seal ringi keerama ja lõhun midagi ära.

See siis minu isiklik kiiks.
Aga suures villas 2 vanainimest ei ole ka just teab mis meeldiv tulevikuväljavaade. Samas, pärandina jääb ju elamine üldjuhul lastele, jumal seda teab, kui suurt ruumi nemad kunagi tahavad või kui suureks pere kujuneb.

Please wait...
Postitas:
fia karl-iisak

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Enamus vastuseid teemas kinnitas minu seisukohta, et tähtis pole see kuipalju on ruutmeetreid, vaid hea planeering ja mööbli paigutus. Ruutmeetrite poolest meil neid nagu palju polegi, aga ei väsi hea sõnaga meenutamast arhitekti kes maja projekti tegi. Väga hea ja praktiline planeering. Tube on 4 inimese jaoks ka 4 ja majandusruumid on ka kõik eraldi, keegi ega midagi ei sega kedagi ega midagi.
Maja asetus krundil on ka hea, aeda on piisavalt et soovi korral aiandust harrastada(minul ei ole seda soovi teps mitte) aga ka muruniitmine ei tapa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Koristamise osas ma vaidleks vastu. Meie elasime 50-ruuduses korteris ja koristamine oli väga piinarikas. Ruumi oli vähe, panipaiku samuti, kõik kohad träni täis.

Nüüd elame 130-ruuduses majas ja koristamine on puhas rõõm. Kappe ja riiuleid on palju, kõik asjad mahuvad ära, ruumi jääb ülegi. Nii ei lähe ka segamini. Koristamine tähendab nüüd ainult tolmu puhkimist ja põranda pesemist ja see võtab sama palju aega kui korteris.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

aga see on enam-vähem sama, kui pere otsustab osta maja (vahet pole kas suur või väike) linna lähedale maale. No näiteks 15-20km Tallinnast.
Siis järsku saavad helged hetked otsa ning saabub masu ja koos sellega arusaamine ,et kuidas ma sealt oma majast linna tööle saan, kui auto katki, lapsed pisikesed ja ühistransport käib nagu kuu varjutus. Lasteaia kohta pole, lased käivad linnas. Ja siis algab üks k..p!
Miks te kulla inimesed ei mõtle, et majaostmine ja maja ülalpidamine on väga kulukas? Ega tehinguga ei saabu kohe õndsad hetked, siis peab olema veel rohkem raha ,et endale hea auto lubada jms. Oh kui palju on minu tutvusringkonnas selliseid, kes elavad küll majas, aga ägisevad, sest ei tule omadega enam välja, kulutused aina kasvavad, bensiinihinnad tõusevad, aga palk enam ei tõuse, sest need ajad on möödas, kus lihtsalt läksid tööandja juurde ja ähvardasid lahkuda, kui palka juurde ei saa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

mu ämm ja äi elavad suures majas, mida eluaeg ehitatud. talvel on allkorrusel alla 10 soojakraadi. kui külla läheme, teavitame neid varakult, et nad jõuaksid kõik küttesüsteemid järgi panna, aga ikkagi on seinad ja põrandad ja WC kohutavalt külmad. ööseks me sinna ei jää. külm on seal puhtalt rahalistel kaalutlustel. kohutav elu tegelikult ja milline on perspektiiv?

no nende puhul on asi selles mõttes vähemalt mõistetav, et maja ehitati nõukogude ajal, kui ei osatud mõeldagi sellele, et maja ülalpidamine ka midagi maksab.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas suurusehullustus või midagi muud?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.