Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas suurusehullustus või midagi muud?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )

Teema: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mulle on silma jäänud, et inimesed tahavad oma kodudeks suuri majasid. Kui maja juba ükskord ehitatakse, siis see kindlasti ei tohiks olla alla 150m2. Kui lõpuks need suured majad suudetakse pangalaenudega valmis ehitada, hakkab üks hädaldamine. Tohutu laen on kaelas, aga selle peale nagu ei mõelda, et suure maja ülalpidamine on ka kallis.
Ma saan aru, et inimestel on 3 ja enam last. Aga tavaliselt on need pered 1-2 lapsega. Suurt maja koristada on raske. Maja on kõle ja inimesed nagu hajuvad sinna majja ära. Laps ei julge üksi kuskil teisel korrusel magada, sest emme ja issi on all korrusel kuskil kaugel.
Plussiks tuuakse seda, et tore on ju külalisi kutsuda ja neid seal majutada. Tegelikkus on see, et külalised ei tahagi enamasti ööseks teiste juurde jääda ja külaliste toad seisavad mõttetult tühjad.
Mul on tutvusringkonnas mitu sellist tuttavat, kes elavad 200m2 majas. Ühed üürivad maja ja nemad on asjast juba aru saanud. Enam ei taha suures majas elada. Tahaks väikest ja hubast maja.
Nüüd kindlasti mõtlete, et ma olen kade. Ei ole. Meie maja saab olema 75m2. Kaks last saavad omad toad. Elutuba on väike, aga piisav. Köök on normaalse suurusega. Vannituba on 5m2 ja meie magamistuba isegi mõttetult suur 16m2. Maja suurus võiks olla 100m2, aga enam suuremaks ei anna hetkel ehitada. Laste toad võiks olla ehk a 10m2 ja kööki võiks ära mahtuda söögilaud.
Panipaikasid on piisavalt. Kõik on kompaktne, hubane. Pere on nagunii ninapidi ühes toas koos. Me pole nii suured individualistid, et iga üks tõmbub maja eri nurka. Oleme kokkuhoidev pere. Koristada on lihtne. Ei pea tolmuimejat stepslist vahepeal väljagi võtma. Tolmuimemine võtab aega 10min.
Kommunaalid kokku on u 100euri. Maja on seest mõnusalt soe ja kütmine lihtne. Täiesti nagu ökomaja.
Aga kui me selle ostsime, siis kukkusid sugulased tänitama, et me ostame sellise õudse sara, puukuuri jne. See pole ju maja. Maja peab ikka suur olema. Aga meie ostsime ilma laenudeta ja remondime seda oma palgast. Need tänitajad tänaseks vinguvad, et kuu lõpus raha pole, sest kõik läheb laenu peale, elektri arved on üle 100euri, puid läheb 30ruumi ja ikka normaalselt soojaks ei saa.
Ma ei taha kedagi solvata ja ma saan täiesti aru, kui rikastel inimestel on suured majad. Aga milleks on vaja vaestele suuri maju? Miks inimesed tahavad olla asjade orjad? See on ju sama, kui osta teistele näitamiseks seitsmene bemm, aga bensiini sinna sisse enam ei jaksa osta. Saan aru, et meil on tarbimis- ja raiskamisühiskond. Aga milleks kõik see? [/tsitaat]

Vahva kui sulle selline onn sobib. Kujutad sa ette, et jällegist paljudele ei käi suure maja ülalpidamine üle jõu. Mulle väga meeldib ja meil ei ole ka pangalaenu ja kommunaalid alla 100 euri. Nii et näri pori !

Please wait...
Postitas:
Musil

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Mulle just meeldiks väike maja: 1 korrus, 4 tuba võiks olla.

Please wait...
Postitas:
Alfonss

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

maja tuleb ehitada mitmeteks põlvedeks. kus kõigil oleks ruumi elada oma peredega ja et ruumipuuduse pärast ei jäetaks lapselapsed tegemata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Kasvasin üles pisikeses 2-toalises korteris, peres oli 4 inimest. Ei ole tore vennaga tuba jagada:S
Oma elu peale läksin 3-toalisesse, kuhu syndis ka laps. Ruute oli 55, meie jaoks liiga vähe.
Nüüd elame 240ruutmeetrises majas. Meil on täiskelder sauna ja panipaikadega, meil on suur garaaz. Majja astudes on meil esik, mitte ei astu elutuppa. Meil on lapsel päris enda avar tuba. Lisaks on meil veel külalistetuba, mida kasutame ka arvutitoana, kus on suur raamaturiiul. Kööki mahub suurem seltskond ümber suure söögilaua. Vannitoas on vann ja wc on eraldi. Samuti on ka sahver, mulle väga oluline. Mulle meeldib avarus ja palju ruumi.
Samamoodi võin mina, kes ma olen terve elu kitsikuses elanud, teha teema, miks inimesed elavad pead-peed koos, kui saab ka teistmoodi. Mõttetu hala.
Minu kodu peabki olema minu jaoks hubane ja mõnus, mitte kellelegi teisele. Ja alates majja kolimisest on hakanud meie sõbrad kogunema meil, kuna meil on ruumi. Meie oleme rahul.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Ma olen täpselt eelkõnelejaga nõus. Kasvasin ka üles kodus, kus 4 inimest pidi mahtuma 40 m2-le. Vanaemaga jagasin tuba.
Nüüd elan oma 3 lapsega 350m2-ses majas ja väiksemat küll kuidagi ette ei kujuta. Kuidas keegi 75m2-st elamist üldse majaks võib nimetada, ei saa arugi. See rohkem harjakapi mõõt:) Ainuüksi köök peaks olema normaalses kodus ikka vähemalt paarkümmend ruutu, kui ikka kogu pere tahab köögis koos süüa iga päev. Meie armastame kööki, sööme palju kodus isetehtud sööki ja ei kujuta ette, et peaks uuseti kuskil 5m2-ses köögis kordamööda kapinurgal sööma, nagu minu lapsepõlvekodus olime sunnitud hrustsovkas tegema.
Aga tõesti, inimesed on erinevad. Meie vajame kõik palju ruumi ja õhku ja omaette olemise kohta. Ei maksa küll kedagi sellepärast halvustada, et ta on teistsugune kui sina. Suure maja ainus miinus on koristamine, aga seda aitab kord nädalas koristaja teha, muudel päevadel kraamime ise. Olen elanud paljudes kohtades ja koristamine on kõige lihtsam tõesti ca 150-200m2-ses elamises – seal on kõik asjad ilusti ära pandud, aga pestavat põrandapinda on jõudumööda. 350 m2 põrandapinda annab ikka pesta:)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Imelik teemaasetus.

Vägagi. Minu jaoks ei ole 150 ruudune maja mitte mingist otsast \”suur\”. Täiesti tavaline. 450rm maja juures vaataks imelikult, et mis kuursaali ehitavad endale. Igasse magamistuppa peab ju mahtuma mõnus avar 2inimese voodi, suur mugav avar kirjutuslaud, riiuleid-kappe, rõdu võiks olla, kindlasti vähemalt vanemate toas peaks olema eraldi vannituba (USAs täiesti tavaline, et IGAS magamistoas on eraldi vannituba), et ei peaks peale seksi hiilima lastest mööda pessu. Saun. Elan 170rm majas ja nii ongi. Suured avarad magamistoad, eraldi kabinet + raamatukogu mulle ja vajadusel ka teistele muidugi, söögituba, mõnus kaminaga elutuba. On õhku, on avarust. 75rm maja?! Milleks üldse siis maja? Sellises suuruses on enamik neljatoalisi kortereid Mustamäel (74rm) – pisikesed ju tegelikult… Igas toas peab olema avarust ja vähemalt 6-7rm täiesti tühja, vaba ruumi. Tahad, pikuta põrandal vaiba peal ja loe raamatut, tahad, tantsi, tahad, kuula raadiot… 😉

Mul elab ema 330 ruutmeetrises majas, vaat see on juba otsapidi suur, söögisaali mahub 50 inimest istuma juubelitel ja tantsuruumgi üle. 🙂 Küttega probleemi pole, neil katel keldris, talviti õhutavad iga päev tuba. Samas elab seal ka ema uue mehe noorem poeg ja noorem tütar. Kõik mahuvad ilusasti ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Eelmine kägu teeb asja piltlikumaks.

Minu ja paljude teiste arusaam normaalsest magamistoast:
http://4.bp.blogspot.com/-dfFUdE1xiP4/ThlePbO5u5I/AAAAAAAAHHI/AuifaWQ5wG4/s1600/zen-bedroom-idea-design-decor-bed-platform-modern-clean-lines-clutter-free.jpg

Teemaalgataja ja üldse \”keskmise eestlase\” arusaam normaalsest magamistoast…?:
http://www.bindenwood.com/images/z-2.jpg

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma olen täpselt eelkõnelejaga nõus. Kasvasin ka üles kodus, kus 4 inimest pidi mahtuma 40 m2-le. Vanaemaga jagasin tuba.
Nüüd elan oma 3 lapsega 350m2-ses majas ja väiksemat küll kuidagi ette ei kujuta. Kuidas keegi 75m2-st elamist üldse majaks võib nimetada, ei saa arugi. See rohkem harjakapi mõõt:) Ainuüksi köök peaks olema normaalses kodus ikka vähemalt paarkümmend ruutu, kui ikka kogu pere tahab köögis koos süüa iga päev. Meie armastame kööki, sööme palju kodus isetehtud sööki ja ei kujuta ette, et peaks uuseti kuskil 5m2-ses köögis kordamööda kapinurgal sööma, nagu minu lapsepõlvekodus olime sunnitud hrustsovkas tegema.
Aga tõesti, inimesed on erinevad. Meie vajame kõik palju ruumi ja õhku ja omaette olemise kohta. Ei maksa küll kedagi sellepärast halvustada, et ta on teistsugune kui sina. Suure maja ainus miinus on koristamine, aga seda aitab kord nädalas koristaja teha, muudel päevadel kraamime ise. Olen elanud paljudes kohtades ja koristamine on kõige lihtsam tõesti ca 150-200m2-ses elamises – seal on kõik asjad ilusti ära pandud, aga pestavat põrandapinda on jõudumööda. 350 m2 põrandapinda annab ikka pesta:)
[/tsitaat]

Jah, aga minu jutt ei puudutanud väga rikkaid inimesi. Inimesed elavad ka suurtes mõisates ja lossides. Mis me sellest räägime. Jutt puudutas sellist keskmist või vaesemat eestlast, kes endale ehitab 200ruuduse või suurema elamise.
Sina kvalifitseerud tõenäoliselt miljonäriks, sest näiteks soome ühele rikkamale inimesele ehitati 400m2 maja. Tema elutuba oli suurem, kui meie maja kokku.
Ma lihtsalt ei saa aru, milleks selline raiskamine. Ma ei ole küll mingi rohelise mõttelaadi pooldaja, aga sellised mõtted tulid pähe hiljuti ühe telesaate vaatamisest, kus toodi ilusti välja, kuidas üksikinimene on seotud vihmametsade kadumisega ja gorillade väljasuremisega. Väga mõtlema panev saade oli. Ma teadsin seda juba varem, mida meie üleliigne tarbimine kaasa toob, aga süviti polnud sellesse süvenenud.
Sa ütled, et köök peab olema vähemalt 20m2. Mul pole elutubagi 20m2. Milleks mulle sellist lahmakat kööki? Sinna peab ka suure köögimööbli sisse ostma, mis ise maksab juba ehk 10 tuh euri. No ja mida ma sinna kappidesse panen? Polegi nagu midagi panna. Ka 10m2sse kööki mahub pere sööma. Päris ideaalne oleks selline 12m2 köök.
Ma saan aru, et inimestel on erinev maitse ja keegi mitte kunagi ei tunnista, et tal on suurusehullustus. Ma proovin lihtsalt endast teistsuguseid inimesi mõista ja ei halvusta rikkaid, kes endale häärberid ehitavad. Ära sa siis ka mind halvusta ja minu kodu harjakapiks nimeta. Ma arvan, et sa ei rõõmusta, kui sinu kodu lehmalauda mõõtu majaks nimetatakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Mul poleks toreduste vastu midagi, kui raha oleks roppu moodi. Siis võiks ka lossis elada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

mul on korteris elutuba ja köök kokku umbes 70m2. Ausalt ei kujutaks ette, et ülejäänud 3 magamistuba, vannituba ja kabinet peaksid ka veel sinna ära mahtuma. Veel vähem kujutan ette, et keegi ehitaks endale sellistes mõõtmetes maja. Olen veendunud, et maja peaks olema vähemalt 200m2 ja see poleks mingi ilmatu suur, vaid täiesti normaalne. mulle meeldib, kui tubades on ka ruumi ja avarust ning see ei pea tähendama üldse kõledust. meie kodus on kõik külalised alati öelnud, et väga hubane elamine.
Mõttetu lahmakas oleks 2-lapselisele perele vast nii umbes 400-500 m2 maja. Samas olen käinud kodus, kus oli vist umbes 3000m2 (ei pannud nullidega puusse). See tähendas siis muuhulgas oma isikliku ujula olemasolu ja suurt saunakeskust, jõusaali jpm. Loomulikult oskab sellise maja ehitanud inimene ka arvestada asjaoluga, et ülalpidamiskulud saavad kõrged olema. kui raha on, miks mitte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Imelik teemaasetus.

Vägagi. Minu jaoks ei ole 150 ruudune maja mitte mingist otsast \”suur\”. Täiesti tavaline. 450rm maja juures vaataks imelikult, et mis kuursaali ehitavad endale. Igasse magamistuppa peab ju mahtuma mõnus avar 2inimese voodi, suur mugav avar kirjutuslaud, riiuleid-kappe, rõdu võiks olla, kindlasti vähemalt vanemate toas peaks olema eraldi vannituba (USAs täiesti tavaline, et IGAS magamistoas on eraldi vannituba), et ei peaks peale seksi hiilima lastest mööda pessu. Saun. Elan 170rm majas ja nii ongi. Suured avarad magamistoad, eraldi kabinet + raamatukogu mulle ja vajadusel ka teistele muidugi, söögituba, mõnus kaminaga elutuba. On õhku, on avarust. 75rm maja?! Milleks üldse siis maja? Sellises suuruses on enamik neljatoalisi kortereid Mustamäel (74rm) – pisikesed ju tegelikult… Igas toas peab olema avarust ja vähemalt 6-7rm täiesti tühja, vaba ruumi. Tahad, pikuta põrandal vaiba peal ja loe raamatut, tahad, tantsi, tahad, kuula raadiot… 😉

Mul elab ema 330 ruutmeetrises majas, vaat see on juba otsapidi suur, söögisaali mahub 50 inimest istuma juubelitel ja tantsuruumgi üle. 🙂 Küttega probleemi pole, neil katel keldris, talviti õhutavad iga päev tuba. Samas elab seal ka ema uue mehe noorem poeg ja noorem tütar. Kõik mahuvad ilusasti ära.[/tsitaat]

Minu arust ei ole imelik teemaalgatus. Sa ei saanud mu jutust ju arugi. Ma rääkisin majadest, mis on 200m2 ja enam. Meie maja ongi väike, aga meile paras.
Sul kahjuks on tüüpiline majakeskse inimese jutt. Milleks nii väike maja? Ela siis juba korteris. Kas on siis tõesti raske aru saada, et kõigi jaoks ei ole maja kogu maailm. Ma olen siiski värske õhu inimene. Maja on magamise koht, magamistuba on ka ainult magamiskoht. Suvel olen ju ainult õues. Aia rajasime prügihunnikute ja kõhuli rohu asemele. Minu jaoks on see kunstiteos, mida ma terve suve naudin ja imetlen. Inimesed käivad tööl ja majad on üldse suure osa ajast tühjad. Minu jaoks pole majal mingit tähtsust, aga aed peab võrratult ilus olema.

Ja miks siin eelpoolkõneleja võrdles magamistubasid ning langes rumalalt äärmustesse. Meil ongi päris suur magamistuba – 16m2. Sinna hetkel mahuvad 180cm lai voodi, suur karderoobikapp ja kahe lapse voodid. Toas saab veel vabalt liikuda. Meil laste toad pole veel valmis. Miks peaks magamistuba veel suurem olema. Kas magamistoas on vaja tantsida? Tantsimiseks on ikka muud kohad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

eks igaühele oma. 300 m2 maja on tõesti väheke suur. meil on umbes 100 m2 ja enamvähem paras on. 1 tuba on nö arvutituba ja külalistele. ei kujutaks ette et lapsed elavad 10 ruuduses toas, see on ju mega väikene. samuti 16 ruutu magamistoaks on ka väikene. 20-25 ruutu oleks selline sobiv magamistuba. elutuba kindlasti 30 või enam.
mulle meeldiv avarus ja samas ka hubane elamine. siiski ei meeldi elada kuskil 2 toalises korteris.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Kirjutasin pika jutu, aga läks vale nupuliigutuse tõttu kaduma. Püüan uuesti konstrueerida:

1) 150-200rm maja ja kord nädalas koristaja ei ole väga rikka inimese tunnus. Meie igakuised sissetulekud mehega jäävad alla 1500 euro, aga sellest pole absoluutselt kahju 100 eurot koristajale näpistada. Mul on raskekujuline skolioos, ma ei saaks ise koristada, mees lihtsalt ei viitsi ja nõnda käibki üle tee naaber kord nädalas, tõmbab tolmuimejaga üle, triigib mis triikida vaja jne.

2)\”Milleks nii väike maja? Ela siis juba korteris. Kas on siis tõesti raske aru saada, et kõigi jaoks ei ole maja kogu maailm.\”

Mulle jätad sina kergelt piiratud ja segasevõitu inimese mulje, kes ei saa aru, mida talle räägitakse. Majanduslikult ja ajaplaneerimise seisukohast ongi korteris parem elada, kui väikesed ruumid ja tihti koos olemine pigem boonuseks kui miinuseks on. Majaga kaasnevad kulud ja kohustused on samad 75rm ja 150rm juures. Lehed riisuda, lumi ajada, muru niita-hooldada, võilillede väljajuurimine ja muruseemne külvamine, võimalik hekipügamine ja suurte puude, mis krundil on, kui maja juurde kuulub garaa¸, siis selle esise lumevabana hoidmine jne. Korterid ei pea olema ju 17-korruselises majas Lasnamäel, vaid on väga lahedaid ja hubaseid maju, näiteks Karlova/Kadrioru/Kalamaja kant.

3) \”Suvel olen ju ainult õues. Aia rajasime prügihunnikute ja kõhuli rohu asemele. Minu jaoks on see kunstiteos, mida ma terve suve naudin ja imetlen.\”

Vot sellepärast ostavad ka need sinu poolt halvustatud rott-eestlased endale maja. Aga erinevalt sinust tahetakse suuri ruume ja avarust. Enamik meist on sündinud kitsastesse hru¨t¨ovkadesse, kus peldikus paksem inimene ei mahu ümber pöörama ja köök on lihtsalt paari ruutmeetrine nurgake, kus purgisuppi soojendada (kommunistlik ideaal nägi ette tööliste einestamise sööklates). Mina näiteks mõtleksin küll nii, et kui juba, siis juba, ostan pisut suurema ja tõmban praegu vööd väheke koomale, aga 10-20 aasta pärast on mul täitsa enda kodu ja maja olemas, selline, kus hea tulevikus lastelastel joosta ja endal lihtsalt olla. Et kui juba võtta majaost ette, siis võiks ometi järele anda sellele hinge kisendusele, mis hru¨tsovkas ruumipuududes vireles ja saan näiteks lõpuks magamistoa, kuhu mahub king size voodi, tugitool, riidekapp, peeglilaud ja ruumi jääb ülegi kõvasti. Sest minu lapsepõlves seda ei olnud, mina magasin 7-ruuduses magamistoas õega narivoodis ja kirjutuslauda saime kasutada kordamööda, õhtuti panid vanemad teleka kinni ja asusid ohates endale elutuppa voodit üles tegema – 2 toaline…

Sina ei rääkinud oma algses postituses mitte midagi kaunist aiast või kunstiteosest, mida nautida, kogu su algne postitus oli sendilugemine ja võõrastesse rahakottidesse kiikamine. Ma vastasin sellelt tasemelt.

Ja su teemaalgatus ON imelik. Mingi kenitlemine ja eputamine, et näe kus meil jääb kõvasti raha üle ja teised loevad sente, kas pole nad lollid ja rumalad!

Mis see sinu asi on kuidas teised elavad. 🙂

Su meelerahu kinnituseks ütlen, et enda maja ehitasime aastal 2004, täpseks mahuks on 174,2 ruutmeetrit ja maksis krunt+arhitekt+valmisehitamine 650,000 krooni, sisustusele läks umbes 150,000 krooni ja võlga ei võtnud sentigi, aga mitte enda tarkusest, vaid vanaema pärandiga sai opereeritud. Poole kohaga õpetajapalgast + invaliidsuspensionist, mida ma saan, piisaks kommunaalmakseteks, koristajaks ja jääks 200 euro ringis ülegi. Nii et see rikka inimese jutt on küll väga kahtlane jutt sul, tundub, et sa nimetad silm krillis \”väga rikasteks\” kõiki, kes teisiti elavad kui sina.

Muide, maja suurus ei näita maja hinda. Mul on tuttavatel 85 ruudune suvila, mis on nii kvaliteetne ja väärtusliku sisu-asukohagaga, et krooni ajal hinnati väärtus 3,2 miljoni peale. Samas mu kodulinnas elas klassiõde umbes 300 ruuduses majas, mis oli remontimata ja kole sara.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Eks inimene peab vaatama mis võimalused tal on ja mis vajadused. On neid, kellele sobib väiksem maja ja on neid, kellele suurem maja. On neidki, kellele sobib korter. Keeruliseks läheb asi siis kui inimene ei tea, mida ta vajab ja millised on ta võimalused.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

No mulle piisaks 80-100 ruudust, st 3 tuba, panipaigad ja suur rõdu/terass ja kõrged laed.

Miks? Sest ma olen terve lapsepõlve jaganud oma väikest 12 ruudust tuba jaganud täiskasvanuga ja ma tõesti tahan avarat ja lahedat(mõnusat) elamist.

ja kindlasti ei hädaldaks maksude üle, kui ma sellise elamise saaks, vaid naudiks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

mina olen teemaalgataja tüüpi. natuke nagu uruloom. ei vaja 30ruudust magamistuba ega tantsusaali köögis. suur elamine peab olema siis inimesi ja aktiivseid inimesi täis. mina olen siuke nurgas molutaja ja ninanokkija. maja on väike – 80m2. ülakorrusel magamistoad, all elutuba ja köök ja vets-vannituba. tunnistan, panipaiku on vähe, eks selleks on kasutusel kuurid õues ja katusealune pööning. neljale inimesele tegelt õige pisut väike, aga üsna paras. 100-120 ruutu oleks vist ideaal. samas, lapsed lendavad pesast, siis jälle see kahele vanale inimesele suur.

ah, mai tea. hea on, aga paha ka.
teisalt, kui ikka inimesel ei ole seda rahanatukest, siis suurde majja õhku raha tampida ja siis näjapajukit pidada, see on ka jabur. selliste rott-rikaste lapsed kolivad vist omakorda kunagi väikestesse hubastesse korteritesse, et saaks raha hoopis lõbutsemisele ja perena olemisele, selle asemel, et tühja kõhuga suuri ja avaraid tube vaadata. 😀

a koristajat, vot seda võiks ikka olla. isegi, kui maja nagu püksinööp.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Üllatus-üllatus – on palju inimesi, kelle jaoks selline lahendus ei käi kaugeltki üle jõu, imelik, et nii raske on oma isiklikust mättast kaugemale vaadata..

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]aga see on enam-vähem sama, kui pere otsustab osta maja (vahet pole kas suur või väike) linna lähedale maale. No näiteks 15-20km Tallinnast.
Siis järsku saavad helged hetked otsa ning saabub masu ja koos sellega arusaamine ,et kuidas ma sealt oma majast linna tööle saan, kui auto katki, lapsed pisikesed ja ühistransport käib nagu kuu varjutus. Lasteaia kohta pole, lased käivad linnas. Ja siis algab üks k..p!
Miks te kulla inimesed ei mõtle, et majaostmine ja maja ülalpidamine on väga kulukas? Ega tehinguga ei saabu kohe õndsad hetked, siis peab olema veel rohkem raha ,et endale hea auto lubada jms. Oh kui palju on minu tutvusringkonnas selliseid, kes elavad küll majas, aga ägisevad, sest ei tule omadega enam välja, kulutused aina kasvavad, bensiinihinnad tõusevad, aga palk enam ei tõuse, sest need ajad on möödas, kus lihtsalt läksid tööandja juurde ja ähvardasid lahkuda, kui palka juurde ei saa. [/tsitaat]

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Ikka taandub kõik sellele, et inimesed on erinevad ja nende väärtushinnangud ja prioriteedid on erinevad. Meie ei ole väga rikkad. Aga kodu on koht, kuhu oleme investeerinud väga palju ja väga suure osa oma sissetulekutest. Ja kodu on koht, mida me armastame üle kõige. Peale oma maja valmissaamist 7 aastat tagasi ei taha me väljas peaaegu üldse käiagi – nii hea ja armas on meile meie kodu. See on meie enda projekteeritud (oli küll inimene, kes ametlikud paberid koostas ja load hankis), meie enda kavandatud algusest lõpuni ja ehitus ka meie enda tellitud ja jälgimisel läbi viidud. Ise siiski ei ehitanud, kuid kõik mehed palkasime, tööd tellisime, hinnad arvutasime ja materjalid valisime ise, viimseni. Kõik see on meie loodud ja meie maitse järgi ja soovide järgi. Soojustusse investeerisime terve varanduse, aga selletõttu võin kinnitada, et meie 350m2-se maja ülalpidamine ei ole palju kallim kui teie 75m2-se maja ülalpidamine. Kõik materjalid on valitud võimalikult kvaliteetsed ja nii odavad kui võimalik. Kogu ehitus on sooritatud nii, et selle maja ülalpidamine ja korrashoidmine oleks nii odav ja mugav kui võimalik.
Ja kui ülalpidamise kulu ja mugavust arvestada, siis tegelikult ei ole üldse tähtis, kui suur su maja on, vaid kuidas on see projekteeritud ja ehitatud. Meie oleme ehitanud oma maja endale – see on täpselt selline, nagu me soovisime ja nagu meile meeldib + väga odav ülal pidada. Ainus miinus on tõesti suur põrandapind, mida peab pesema.
Aga kui osta kuhugi põllule kellegi kokkuklopsitud maja või ise ehitada, omamata mingit aimu ehitamisest ja seostest ehitamise ja ülalpidamiskulude vahel, siis võib astuda suurde ämbrisse ja isegi 75m2-se maja ülalpidamine käib üle jõu.
Mis aga teemaalgatajale soovitaksin – tehke maja ikka nii, et seda saab hiljem suuremaks ehitada. Mina ausalt öeldes ei kujuta ette maja, milles kööki söögilaud ära ei mahu. See pole elu, vaid virelemine. Sinu mainitud suuruses kööki ei mahuks 3 last + ema ja isa + vahel külla tulevad vanemad ju kuidagi söömagi. Ja meil on juba käes aeg, kus vanemad lapsed toovad majja oma tüdruksõbra ka sööma. Tuleb ju teilgi see aeg. Maja ehitatakse ikka aastakümneteks (kui ikka endale ja südamega teha), natuke peab ka ette mõtlema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Üldiselt olen teemaalgatajaga nõus, aga 75 m2 maja on ikka räigelt pisike. Isegi selline korter oleks liiga väike. Mina elan lapsega kahekesi, üürin 105 m2 korterit ja ruumi kuskilt üle küll ei ole, pigem on mõned panipaigad puudu.

Please wait...
Postitas:
talent

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Teemaalgataja ja üldse \”keskmise eestlase\” arusaam normaalsest magamistoast…?:
http://www.bindenwood.com/images/z-2.jpg%5B/tsitaat%5D

Kui see just sinu kodu ei ole, siis inetu on teise eluruume sedasi pilgata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ikka taandub kõik sellele, et inimesed on erinevad ja nende väärtushinnangud ja prioriteedid on erinevad. Meie ei ole väga rikkad. Aga kodu on koht, kuhu oleme investeerinud väga palju ja väga suure osa oma sissetulekutest. Ja kodu on koht, mida me armastame üle kõige. Peale oma maja valmissaamist 7 aastat tagasi ei taha me väljas peaaegu üldse käiagi – nii hea ja armas on meile meie kodu. See on meie enda projekteeritud (oli küll inimene, kes ametlikud paberid koostas ja load hankis), meie enda kavandatud algusest lõpuni ja ehitus ka meie enda tellitud ja jälgimisel läbi viidud. Ise siiski ei ehitanud, kuid kõik mehed palkasime, tööd tellisime, hinnad arvutasime ja materjalid valisime ise, viimseni. Kõik see on meie loodud ja meie maitse järgi ja soovide järgi. Soojustusse investeerisime terve varanduse, aga selletõttu võin kinnitada, et meie 350m2-se maja ülalpidamine ei ole palju kallim kui teie 75m2-se maja ülalpidamine. Kõik materjalid on valitud võimalikult kvaliteetsed ja nii odavad kui võimalik. Kogu ehitus on sooritatud nii, et selle maja ülalpidamine ja korrashoidmine oleks nii odav ja mugav kui võimalik.
Ja kui ülalpidamise kulu ja mugavust arvestada, siis tegelikult ei ole üldse tähtis, kui suur su maja on, vaid kuidas on see projekteeritud ja ehitatud. Meie oleme ehitanud oma maja endale – see on täpselt selline, nagu me soovisime ja nagu meile meeldib + väga odav ülal pidada. Ainus miinus on tõesti suur põrandapind, mida peab pesema.
Aga kui osta kuhugi põllule kellegi kokkuklopsitud maja või ise ehitada, omamata mingit aimu ehitamisest ja seostest ehitamise ja ülalpidamiskulude vahel, siis võib astuda suurde ämbrisse ja isegi 75m2-se maja ülalpidamine käib üle jõu.
Mis aga teemaalgatajale soovitaksin – tehke maja ikka nii, et seda saab hiljem suuremaks ehitada. Mina ausalt öeldes ei kujuta ette maja, milles kööki söögilaud ära ei mahu. See pole elu, vaid virelemine. Sinu mainitud suuruses kööki ei mahuks 3 last + ema ja isa + vahel külla tulevad vanemad ju kuidagi söömagi. Ja meil on juba käes aeg, kus vanemad lapsed toovad majja oma tüdruksõbra ka sööma. Tuleb ju teilgi see aeg. Maja ehitatakse ikka aastakümneteks (kui ikka endale ja südamega teha), natuke peab ka ette mõtlema.
[/tsitaat]

Kahjuks teiesuguseid inimesi on suht väike protsent, kes ehitavad maja väga läbimõeldult. Aga olgem ausad, 350m2 maja ehitus on siiski kallis lõbu. Ma millegipärast ei usu, et teie kommunaalid on meist väiksemad. Meil on kõik kokku 80euri + puud oma metsast. Meie maja on ehitatud nii, et kui mehega peaks midagi juhtuma, siis saaksin mina oma suht väikese palgaga seda maja edasi ülalpidada.
Selle majakese ostsime ja nüüd teemegi juurdeehitust, soojustame ja remondime. Midagi erilist siin muuta ei saa. Loomulikult mul poleks midagi selle vastu, kui maja oleks veidi suurem. Variant on teine korrus ehitada ja lapsed sinna kupatada. Selleks peab aga trepi tegema ja see muudaks all olemise veelgi kitsamaks. Mees lõhuks maja üldse ära ja ehitaks uue, aga sarnase planeeringuga. Natuke annaks alt ka suuremaks teha. Vundament peaks kõrgem olema ja soojustatud. Meid kummitavad siin kevadeti üleujutused. Samas asukoht on väga hea ja mina siit kuskile mujale kolida ei taha. Aga kõike seda palgast ei ehita.
Köök ongi kõige suurem valupunkt. Mööblit mahub ühte seina piisavalt, aga söögilaud ei mahu enam kuskile. Sööme elutoas. Köök ja elutuba on eraldatud väikse seinaga, muidu üldiselt lahtine.
Ma ei ütlegi, et normaalne on elada 75m2 elamises. Tahakski veidi suuremat, aga kindlasti mitte 350ruudust. Isegi mitte 200ruudust. See kehtib ka siis, kui raha oleks piiramatult käes. Ütleme siis nii, et meie väike maja on sarnane, nagu siin üks Kägu kirjutas oma tuttavate kallist suvilast. Me ei hoia sisustuse ja ehitusmaterjalide pealt kokku. Kõik on see, mis meile väga meeldib. Ja muidugi kallis. 350ruudust maja nii ei ehita. Seal tuleks juba mööndusi teha ja päris seda ei saaks, mis väga meeldib.

Ma rääkisin ju nendest nn. rott-inimestest, kes pingutavad kõvasti, et saada 200ruudune maja ja pärast on nõus selle maja pärast pooleldi nälgima. Kas see siis pole suurusehullustus? Täpselt selline on minu üks vanem sugulane. Müüs oma väikese maja ära päris hea hinna eest. Asukoht oli hea. Ostis 250ruuduse soojustamata maja n.ö. Kapa-Kohilasse. Meie rääkisime, et ära tee seda viga. Ülejäänud sugulased kiitsid tema otsust takka. Tema ise aga rääkis, et on kitsikuses elanud ja et see on ikka MAJA. Kui meie ostsime oma majakese, siis seda nimetati onniks. Nüüd on nii, et pensionäri suurem osa sissetulekutest läheb maja ülalpidamisele. Ta on nagu mustlane mädas, aga ikkagi on tal ju MAJA. Mis siis, et maja külm kui hundilaut. Näete nüüd, mida suurusehullustus võib inimesega teha. Ka mina olen kitsikuses oma lapsepõlve veetnud. Täiesti normaalne oli, et magasin emaga ühes voodis. Aga selline elu oligi normaalne. See oli ikka luksus, kui sain enda toa. Meeski magas lapsepõlves vanaemaga ühes voodis. Ometi ma ei leia, et oleks tohutult suurt elamist vaja. Aed võiks küll natuke suurem olla. 800ruutu on natuke väike, 1500 oleks paras.
Ma saan aru, et maitse asi ja mõttetu on vaielda nendel teemadel. Ma lihtsalt tahtsin näha, kas keegi tunnistab, et tal on suurusehullustus ja tegelikult poleks nii suurt elamist vaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Meil on elamispinda 140 m2, 3 last, ja väiksemat ei kujutaks eriti ette (püüdsime planeerimisel võimalikult optimeerida küll). Laste toad on u 12 m2 (võiks suuremad olla, 9 m2 on kindlasti vähe); elutuba 30 m2 (no see võiks häda pärast väiksem ka olla), köök 25 m2 (täpselt paras), magamistuba 15 m2 (sobiks ka pisut väiksem, kui vaja). Ülejäänud on vannituba, saun, WC, esikud-koridorid. Aga 20 külalist mahub ka ilusasti ära, see on järele proovitud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Meil on 100ruudune maja, kaks last, kui sünnib kolmas, saab terassiosast uue toa lisaks ehitada. Täpselt paras ja hea planeeringuga. Meie perele sobib, sest me nagunii oleme enamuse ajast ninapidi koos, lisaks on klaasitud suur terass, kus ka talvel aega veeta saab. Vahel olen mõelnud küll, et maja võiks pisut suurem olla, üks garderoobituba näiteks lisaks või eraldi kabinet vanematele, aga annan aru, et kui lapsed kodust läinud, jääks see maja meile mehega liiga suureks. Ja mina elu seeski enam mitte kunagi kolida ei taha!!!!! Seda maja ja eriti oma suurt aeda!!!! kujundan selle mõttega, et see jääb igaveseks minu omaks. 🙂

Please wait...
Postitas:
reisija

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Meie, eestlaste põhiline probleem on selles, et meie soovid ei vasta tavaliselt meie rahakoti võimalustele. Miks?
Toon lihtsa näite.
Alustab noor pere. Maja võik olla max 75 ruutu suur. Sünnivad lapsed 1,2,3 tükki, siis oleks juba 150 ruutu nii enam-vähem. Saavad lapsed suureks ja lahkuvad kodunt, siis vaat et 65 ruutugi palju ( näen oma pensionäridest naabrite peal). Aga maju ei saa kahjuks eluajal nii palju vahetada. Ja korter ka enamasti ei sobiks, sest kes on nö. majausku inimene, on seda surmani. Nii elamegi enamuse oma elsut liiga väikeses või liiga suures majas.
See tänapäevane probleem liiga suur maja ja liiga väike rahakott on tihti küll selline soovmõtlemise tulemus, kus ei arvestatud lihtsa asjaga, et kõik hea ei kesta igavesti.
Aga üks on kindel. Olgu maja suur või väike, tuleb ta ehitada võimalikult kvalteetselt ja soojapidavalt. Kui seda ei suuda, on parem tõesti korteris elada või seda üürida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Maja peab olema hea planeeringuga, siis on ükskõik palju ruute on. Meil 160 m2, kuid kuna on nõukaaegne, mis siis natuke kohandatud ja ümber ehitatud. Üks tuba jääb puudu, kolmandale lapsele. Samas on mõtetult suur kaminasaal või mis iganes see on. No ei anna sinna kuidagi midagi leiutada, kuna keldrikorrusel ja keegi väga seal elada ei tahaks:)
Kui kunagi kahekesi jääme, eks siis on see nati suur küll, aga nii kaugele ei mõtle. Praegu tunnen puudust sellistest asjadest- wc d võiks suuremad olla, praegu vaevu mahun sinna, mingi koht 2 korrusel kus saaks panna tolmuimeja jne. Huvitav, et tõesti ei suutnud ehituse käigus välja nuputada kuidas seda oleks saanud parandada. Oleks pidanud sisekujundaja või arhidekti appi kutsuma! Nüüd nagu hilja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Meie tutvusringkonnas ehitas enamus omale kompaktsed 1-korruselised majad. Ehitaja naeris me üle, et mis, nii väike maja, mis mõtet on sellist ehitada üldse. Aga no…ei ole ju väike. Meil on suur avatud elutuba, pere ja külaliste kogunemise koht, 4 magamistuba (3 last), eraldi väike esik välisriiete-jalatsite jaoks, kust pääseb katlaruumi; korraliku suurusega köök, kus on ruumi suurele söögilauale, mille ümber saab vabalt 10-kesi istuda. On kabinet, panipaik kila-kola tarbeks (ma kuivatan seal pesu), saun.
Tolmuimeja panen keset maja olevasse pistikusse ja teen tervele majale tiiru peale. Igal lapsel on oma tuba – seega ka koht, kus tulevikus olla ja peatuda. Aga kui ükskord jääme kahekesi (see aeg ei pruugi enam teab mis kaugel olla, lapsed ju järejest kasvavad), on maja ikkagi me jaoks kompaktne ja jõud käib üle, kütmine ei ole kulukas. Lastele jääb tulevikus võimalus ka katusealune välja ehitada.
Meie ehitaja ehitas omale 2x suurema maja, 2-korruselise. 6a tagasi. Ja nüüd ongi nii, et lapsed hakkavad vaikselt pesast välja minema…ja see maja on neile naisega 2peale liiga suur ja mõttetult kulukas ülal pidada. Nüüd ta hädaldab, et õigel ajal ei mõelnud. Oma kätega ehitatust ei taha loobuda ka ja uut ehitada enam ei viitsi/jõua.

Please wait...
Postitas:
Venice

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Mul on maja 310 ruutu. Ainult 4 tuba, mis kokku 105 m2. ülejäänu siis muu pind +rõdu 25 m2. Elame igapäevaselt lapsega kahekesi. Käsi südamel-ei ole suur, täitsa paras on. Asjad omal kohal, segamini ei lähe, koristamine eriti aega ei võta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Me oleme ka oma majas elades mõelnud, et mis siis saab, kui lapsed pesast läinud. Oleksime oma suures majas üksi. Aga see ei hirmuta mind. Laste toad jäävad ju ikka lapsi/lapselapsi ootama. Maja ülalpidamiskulud oma suuruse (240m2) kohta on pisikesed (talvel u 100 eurot kuus). Ülejäänud ruume kasutame täpselt nii edasi, kui praegugi.
Samuti on võimalus maja maha müüa. Mina siiski elan hetkes, kuna pensionile jään vb 40a pärast alles.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

meil sada ruutu elamine, kaks last, kolmas lendas pesast välja, aga ikka jube kitsas on. selleks, et igaühel oleks oma tuba, on toad väga pisikesed, vannituba on samuti liiga väike. mina tunnen 50 lisaruutmeetrist vägagi puudust.
150 ruutu keskmisele perele ja kuni 200 suuremale ei ole minu silmis priiskamine, liiga suured majad on minu silmis sellised, kus on koos sokli ja ärkliga ca neli korrust ja pinnalaotuselt ca 200 ruutu. Selliseid maju on meie kandis päris palju ja need tekitavad küll küsimuse, et milleks maja, kus enamus tube on koguaeg pimedad ja elatakse tegelikult vaid maja ühes tiivas.

Please wait...
Postitas:
Lisberg

RE: Kas suurusehullustus või midagi muud?

Mis vahet on kas 75 ruutu on ümbritsetud naaberkorteritega või mitte?
arvestades, et kindlasti on olemas kuur panipaigaks, siis ma leian, et 75m2 mahub edukalt ära 4 inimese eluase. Kui lastel eraldi toad siis kõik on väga ideaalne. Ja kui on olemas ka oma aed, siis on ka see arvestava koht, kuhu minna närve jalutama, kui tundub, et teiste ribid liiga lähedal on.
Tore oleks kui need lastetoad on sellised, et hiljem saaks teha ühe suure toa. Et kui lapsed tulevad ükskord lastelastega külla, siis on kohta kuhu suur laud lahti lüüa, et kuuse äärde ära mahuks 🙂
Elada tuleb oma võimete järgi ja 75m2 korterit peetakse ju vägagi normaalseks 4-liikmelisele perele. See maja on naabriteta korter- võtke siis asja niipidi.

Minul endal on 108 ruutu korter ja 5 liiget. ütleks, et parasjagu ruutmeetreid täiesti. Koristamiseks liiga palju, kuna lapsed veel saamatud. lisaks kuur ja garaaz ja aed. Mina suuremat küll ei vaja.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas suurusehullustus või midagi muud?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.